Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude rahalise suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline ei ole kohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED

Viru Maakohtu menetluses on Korteriühistu Nartur-3 hagi A K ja J K vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjad Narvas aadressil Turu 3-41 asuva korteriomandi registrinumbriga 3502309 omanikud. Kostjatel on solidaarne võlgnevus korteriühistule seisuga 01.aprill 2013 summas 1110,80 eurot ja viivised summas 339,40 eurot. Kohtu 11. juuni 2013.a määrusega võeti hagi menetlusse ning kostjad oli kohustatud esitama kohtule kirjaliku vastuse 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. 2(3)

Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati J K kätte 17. juunil 2013 ja A K

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagiavalduses on hageja nimetanud menetluskuludeks riigilõivu 225 eurot ning kulusid juriidilise abi eest 60 eurot. Tulenevalt TsMS § 162 lg 5 kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu hagihinnalt 1734,01 eurot 175 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud hagi veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ning on tasunud riigilõivu täismäära summas 225 eurot. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Ülejäänud osas, s.o summas 50 eurot, jätab kohus riigilõivu hageja kanda. Hageja taotletud juriidilise abi kulud jätab kohus kostjalt väljamõistmata lähtuvalt TsMS § 138 lg 2 ja § 144 p 1 sätestatust. Menetluses puudus hagejal lepinguline esindaja.

(allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.