2-12-41316/24 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

5.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetlusosaline ei saa nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 19. veebruaril 2013 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes summas 1560,94 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel 29. aprillil 2008 sõlmitud laenuleping. Viru Maakohus võttis 26. veebruaril 2013 hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja 14 päeva hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja võttis 04. märtsi 2013 esitatud vastuses hagiavaldusele hagi õigeks ja teatas, et kohustub tasuma igakuiselt 30 eurot võlgnevuse kustutamiseks. Hageja teatas 30. mai 2013 vastuses, et ei pea võimalikuks kostjaga kompromissi sõlmimist ja palub hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. 2(3)

2-12-41316 TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 1560,94 (üks tuhat viissada kuuskümmend) eurot ja 94 senti, millest põhiosa moodustab 931,04 eurot, intress 52,31 eurot, viivis 389,17 eurot ja kahju 188,42 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kohus määrab kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 175 eurot, millest 48,29 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja täiendav riigilõiv summas 126,71 eurot ning õigusabikulud summas 280 eurot (ei sisalda käibemaksu). Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu hagihinnalt 1645,89 eurot on 175 eurot. Kohus tuvastas, et hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 48,29 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt summas 126,71 eurot, kokku 175 eurot. Kohus jätab menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 455 eurot, millest riigilõiv moodustab 175 eurot ja õigusabikulud 280 eurot. Viivitamatu täitmine TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver kohtunik