Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Harju Maakohus

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

01. juuli 2013.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-51202

Tsiviilasi

Korteriühistu XXX hagi S N vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised esindajad

ja

Menetlustoiming Kohtuistungi kuupäev

nende Hageja: Korteriühistu XXX(reg nr XXX, XXX) Hageja seaduslik esindaja: N O (XXX) Hageja lepinguline esindaja: Tatjana K (XXX) Kostja: S N (isikukood XXX, XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (epost [email protected]) Kompromissi kinnitamine 01. juuli 2013.a.

RESOLUTSIOON

Kinnitada hageja Korteriühistu XXX ja kostja S N vahel tsiviilasjas nr 2-12-51202 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

Pooled lepivad kokku ja fikseerivad võlgnevuse summaks 4 388.09 eurot, mida S N hakkab korteriühistule XXXtasuma igakuuliste 100 euro osamaksetena 20.ndaks kuupäevaks. Paralleelselt tasub S N korteriühistule jooksvaid kuuarveid. S N kanda jääb 1⁄2 tasutud riigilõivust (175 eurot), mis on arvestatud fikseeritud võlasumma sisse.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-51202 Korteriühistu XXX hagis S N vastu võlgnevuse summas 4 213.09 euro ja viiviste summas 1 119.09 euro nõudes. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Vabastada S N menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord Määruskaebust ei või esitada, sest mõlemad pooled on määruskaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Korteriühistu XXX hagi S N vastu võlgnevuse summas 4 213.09 euro ja viiviste summas 1 119.09 euro nõudes. 01.07.2013 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi ja esitasid allkirjastatud kompromissi kohtule kinnitamiseks. Kohus selgitas pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kompromissi ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele. lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kohtuistungil kinnitanud, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad. lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Nimetatud alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Pooled on kompromissis teatanud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kostjale määrati 29.04.2013 määrusega riigi õigusabi, kohustusega ühekordse maksena või osamaksetena hüvitada riigile 50 % õigusabi tasust ja riigi õigusabi kuludes ühe aasta jooksul pärast tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumist. lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus, võttes arvesse, et pooled sõlmisid kompromissi, peab põhjendatuks kostja vabastamist lg 7 alusel menetluskulude riigituludesse tasumise