2-11-16319/9 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Tolliameti poolt 06.08.2003.a teostatud revisjon, mille käigus tuvastati võlgniku poolt vähem arvestatud, deklareeritud ja tasutud käibemaks, tulumaksu erisoodustustelt, sotsiaalmaksu erisoodustustelt, ning tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Revisjoni tulemusel esitas Maksu-ja Tolliamet võlgnikule 30.06.2004.a maksuotsuse nr 12-5/152. Võlgniku juhatuse liikmed ei nõustunud maksuotsusega ning kaebasid otsuse Tallinna Halduskohtusse, kuid kaebus jäeti rahuldamata ning maksuotsus jäi endiselt jõusse. Maksu- ja Tolliamet seadis võlgniku kahele kinnistule võõrandamise keelumärked, kuid ei realiseerinud vara viie aasta jooksul keelumärgete seadmisest. Võlgniku juhatuse liikme sõnul ei esitatud pankrotiavaldust varem (avaldus esitati alles 2011.a), kuna võlgniku juhatus oli veendunud, et Maksu- ja Tolliamet, kes oli võlgniku ainus võlausaldaja, realiseerib kinnistud ning tasaarveldab seeläbi oma nõude. Võlgnik sõlmis 2004. aastal ostu-müügilepingu RIAB-ga XXX kinnistu (29,7 ha) müügiks, hinnaga 700 000 krooni (44 738,15 eurot), kuid raha RIAB-lt ei laekunud ning seetõttu esitas võlgnik 2005.a. RIAB vastu pankrotiavalduse. RIAB pankrot kuulutati välja 14.06.2006.a. Pankrotimenetluse lõppedes (30.09.2009. a.) selgus, et võlgniku nõue RIAB vastu jääb rahuldamata ning võlgniku omakapital pöördus tekkinud kahjumi järgselt negatiivseks. Sellest tulenevalt võib halduri hinnangul võlgnik olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega, kuivõrd võlgniku omakapital oli negatiivne (-290 077 krooni ehk -18 539,30 eurot) juba 2009. majandusaasta lõpus. Võlgniku juhatuse liikme tegevuses võib esineda KarS § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) sätestatud süüteo koosseisu tunnused. Samas vajab Riigikohtu hinnangul (28.10.2011.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-1-1-49-11) pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine lisaks äriühingu netovarale teiste raamatupidamisandmete analüüsimist ning äriplaani perspektiivikuse hindamist, kuivõrd Riigikohtu hinnangul ei saa üldjuhul maksejõuetust tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja alusel. Samuti eeldab kuriteo koosseis teo toimepanijalt tahtlust vähemalt kaudse tahtluse vormis. Vastavate asjaolude tuvastamine eeldab võlgniku raamatupidamise ja äriplaani osas erikontrolli läbiviimist ning juhatuse käitumise hindamist. Erikontrolli läbiviimiseks puuduvad pankrotimenetluses piisavad rahalised vahendid.

Eeltoodust tulenevalt haldur palub kinnitada lõpparuanne ja lõpetada Osaühing SMI(pankrotis, registrikood XXX) pankrotimenetlus, vabastada pankrotihaldur Oliver Ennok võlgniku pankrotihalduri kohustustest; kinnitada pankrotimenetlusega seotud väljamaksed summas 1 844,27 eurot; kinnitada halduri tasu, määrata Osaühing SMI (pankrotis) raamatupidamisdokumentide hoidjaks juhatuse liige Margus Puis, isikukood XXX. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et Osaühing SMI (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Lõpparuandest ega jaotusettepanekust ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud. Seega on käesolev määrus kooskõlas PankrS §-ga 168 võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub endale tasu määrata pankrotivara suuruselt 6 002,32 eurot. PankrS § 651 lg 1 kohaselt halduri tasu alammääraks käesolevas menetluses on 1 200,46 eurot. Arvestades pankrotivara suurust, palub haldur kinnitada oma tasuks 1 200,46 eurot. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, pankrotihalduri aruandega, leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramise kohta on põhjendatud. Osaühing SMI (pankrotis) pankrotihaldurile kinnitatav tasu on halduri taotlusel 1 200,46 eurot. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks summa 1 200,46 euro kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve. Kohus kinnitab halduri lõplikuks tasuks 1 200,46 eurot.