Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

kordagi. Esmakordselt tuli kostja 2012.a. veebruaris kahel korral, kuid mitte hagejat abistamas, vaid tuli koos pojapoja xxxxkülla, tegi kohupiimaga pannkooke ja kõik koos söödi need ära. Ühel korral käis kostja hageja juures ka märtsis. Maikuus ähvardas hageja kostjat, et loobub korteriomandi kinkelepingust ja nõuab korteri tagasi, sest kostja ei tee mitte midagi. Selle peale käis kostja hageja juures ühe korra maikuus lõpus ja kolmel korral juunikuus, pärast seda jälle ei tulnud. 22.08.2012.a. tegi hageja kostjale kinkelepingust taganemise avalduse. Hageja teatas kostjale, et kuna ta on oma käitumisega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust ja on õigustamatult jätnud täitmata kinkega seotud tingimuse, soovib hageja kingitud eset, korteriomandit Tallinnas, Xxxx kostjalt tagasi saada. Kostjale toimetati hageja tahteavaldus kätte 05.09.2012.a. Hageja palub tuvastada, et kostjal on kohustus teha tahteavaldus – anda nõusolek kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosast nr 12092001 senine omanikukanne Xxxx kohta ning omanikuna sisse kanda xxxx, ja kohustada Xxxx sellist tahteavaldust andma. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ja hagi tagamise taotluse. Harju Maakohus 20.11.2012.a. määrusega rahuldas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 250 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel summas 50 eurot. (tl 43-44). Harju Maakohus 20.11.2012.a. määrusega määras hagi tagamise taotlus rahuldada ja kanda hagi tagamiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 12092001 (asukoha aadress Xxxx, Tallinn, katastritunnus xxxx) eelmärge Xxxx omandiõiguse omandamise nõude tagamiseks (tl 47). Kohtumäärus on täidetud (tl 83-84). Harju Maakohus 20.11.2012.a. kohtumäärusega võttis hagi menetlusse (tl 54-55). Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu (tl 111-112). Hageja ei soovinud põhjendatult, et kostja palkaks hagejale võõra inimese ennast abistama ja oma korteris käima, lepingu järgi pidi seda tegema kostja isiklikult. Hageja pelgas ja ei soovinud lasta oma korterisse talle võõraid inimesi. Hageja taganes vaidlusalusest lepingust kahel alusel – et kingisaaja on näidanud üles jämedat tänamatust kinkija vastu ning kuna kingisaaja on jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud tingimuse. Sisuliste asjaoludena, st hagi alusena ei ole hageja tõepoolest tuginenud sellele, et kostja oleks näidanud üles jämedat tänamatust, kuigi notariaalses taganemisavalduses oli märgitud. Sellisena hagi alust hinnata tulebki. Väärad on kostja väited, nagu oleks hageja kinkinud kostjale korteri kostja poja huvides. Korteri oli hageja oma, mitte hageja poja oma, õiguslikku tähendust omavad hageja tahteavaldused seoses oma varaga, hageja poja vastuväited tema vastu esitatud kohtumenetluses seoses hageja varaga ei oma õiguslikku tähendust ega tagajärge. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Harju maakohus 10.12.2012.a. kohtumäärusega rahuldas kostja Xxxx riigi õigusabi taotluse ja andis Xxxx riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid (tl 76-78). Riigi õigusabi võttis täitmiseks vandeadvokaat Aavo Aadli. Kostja hagi õigeks ei võta ja palub jätta hagi rahuldamata (tl 94-96). Kinkelepingus punktis 2.7 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub hagejat viimase soovil abistama majapidamises vähemalt kahel korral nädalas, s.h tooma hagejale toidukaupu ja abistama majapidamistöödel.

Õige on hageja väide, et kostja pole pärast 2012.a. juunit hagejat enam külastanud, kuna hageja ise ei soovinud et kostja teda abistamas käiks. Hageja kinnitas korduvalt telefoni teel, et ei soovi kostjat näha. Tõenäoliselt oli hageja juba otsustanud kinkelepingust taganeda. Kostja oli hageja käitumisest väga häiritud, sest tal ei võimaldatud oma lepingujärgseid kohustusi täita. Kostja saatis 09.08.2012.a. hagejale kirja, milles tegi omapoolsed ettepanekud kinkelepingu täitmise praktiliseks korraldamiseks. Kostja soovis, et hageja helistaks talle ette kaks päeva enne kohtumist, et leppida siis kokku konkreetne külastuse aeg. Kostja tunnetas, et hageja mingil põhjusel ei soovi temaga kohtuda ning pakkus välja lahenduse, et ta korraldab abistamise selliselt, et keegi teine käib hageja juures kokkulepitud aegadel. Kostja oli valmis sellele abistajale töö eest maksma. Ka sellele kirjale hageja ei reageerinud. Kostja kinnitab, et nii 2009.a., 2010.a., 2011.a. kuni ka 2012.a. täitis ta oma kohustusi vastavalt lepingule. Kostja käis hagejat abistamas siis, kui hageja teda kutsus. Poolte vahel ei olnud mingit kokkulepet, et kostja peaks hageja juures käima mingitel kindlatel nädalapäevadel ja kellaaegadel. Kostjal puudub kohustus ilmuda hageja juurde omal äranägemisel, vaid ainult hageja kutsel. Alati kui hageja avaldas vastavasisulist soovi, tuli kostja teda abistama esimesel võimalusel. Kostja on püüdnud täita oma lepingulisi kohustusi parimal võimalikul moel ning näidanud valmisolekut oma kohustusi täita edaspidigi, kuid hageja on alates juulist 2012.a. põhjendamatult keeldunud täitmise vastuvõtmisest. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas kostja on oma käitumisega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust. Jäme tänamatus ja kinkega seotud tingimuste õigustamatu täitmatajätmine on eraldi alusteks. Seega ei ole võimalik jämedat tänamatust põhjendada asjaoludega, mis moodustavad tegelikult hagi aluse VÕS § 267 p 3 järgi esitatavas nõudes. Kostja soovib veel selgitada, et kinkeleping on tegelikult sõlmitud kostja poja ja hageja pojapoja huvides. Hageja poeg xxxx on selgitanud tsiviilasjas nr 2-12-36075 esitatud vastuväites, et korter oli kingitud Xxxx eesmärgiga see hiljem maha müüa ning saadud raha kasutada xxxx ja kostja ühisele pojale xxxx hariduse saamiseks. Hageja poeg elab vaidlusaluses korteris koos hagejaga, tööl ta ei käi ning tal on ema abistamiseks piisavalt aega ja võimalusi. Kostja arvates võib ka see asjaolu olla põhjuseks, miks hageja enam kostja abi ei soovi. Kostja leiab, et kinkelepingust taganemine on põhjendamatu ning seetõttu ei ole ka hageja poolt kinkelepingust taganemine kehtiv. Kuivõrd kinkelepingust taganemine ei ole kehtiv, ei ole hagejal ka õigus nõuda kostjapoolse tahteavalduse tuvastamist kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Kostja on põhimõtteliselt nõus kompromissiks, mis seisneks kokkuleppes kostja poolt lepingu täitmist tingimuste täpsustamise kohta. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust asjaolude üle, et 02.09.2009.a. sõlmisid nad notariaalse kinkelepingu, mille alusel hageja kinkis talle kuuluva korteriomandi Xxxx Tallinnas kostjale. Kinkeleping on täidetud, kostja on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna ning koormatisena on kinnistusraamatusse sisse kantud ka hageja tasuta ning tähtajatu kasutusõigus korteriomandile. 22.08.2012.a. on Tallinna notar Heli Mõttuse büroos koostatud ja tõestatud hageja kinkelepingust taganemise avaldus kostjale, millega hageja taganes 02.07.2009.a. sõlmitud kinkelepingust põhjusel, et kostja on oma käitumisega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust ja jätnud õigustamatult

täitmata kinkega seotud tingimuse ning hageja soovib kingitud eseme alusetu rikastumise sätete alusel kostjalt tagasi saada. Avalduses kinnitas hageja, et 2011.a. haigestus hageja insulti ning palus kostjalt kui kingisaajalt korduvalt, et kostja hageja eest hoolitseks (sh tooks hagejale toidukaupu, abistaks hagejat majapidamistöödes). Kostja kui kingisaaja ei ole hagejat abistanud (on keeldunud hageja eest hoolitsemast), kuigi hageja sõlmis kinkelepingu tingimusel, et kostja kohustub abistama hagejat hageja soovil majapidamises vähemalt kahel korral nädalas, sh tooma vajadusel hagejale toidukaupu ja abistama hagejat majapidamistöödes (kinkelepingu p 2.7). Kinkelepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. Käesoleval juhul on täidetud lepingust taganemise formaalsed eeldused, kuna hageja oli esitanud taganemisavalduse VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingu teisele poolele, oli järginud seejuures VÕS § 270 lõikes 1 sätestatud tähtaega ning esitatud avaldus vastas vorminõuetele. Taganemisavaldus kehtib aga ainult tingimusel, et täidetud on ka taganemise materiaalsed eeldused, milleks on lepingust taganemise õiguse aluste olemasolu. Kinkija peab tõendama VÕS §-des 267 või 268 sätestatud asjaolude esinemist. Kinkijal on õigus lepingust taganeda pärast selle täitmist VÕS § 267 p-des 1-3 sätestatud alustel. Kinkelepingust taganemise alused ei ole seotud kingisaaja rikkumistega, välja arvatud VÕS § 267 p 3, mis võimaldab kinkelepingust taganeda juhul, kui kingisaaja ei täida temale lepinguga pandud koormist või tingimust. Taganemisavalduses tugines hageja kinkelepingust taganemise põhjusena asjaolule, et kingisaaja on näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust (VÕS § 267 p 1) ja on jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud tingimuse (VÕS § 267 p 3). Hagimenetluses tugines hageja kinkelepingust taganemise alusena asjaolule, et kingisaaja on jätnud õigusvastaselt täitmata kinkega seotud tingimuse (VÕS § 267 p 3). Kohus tuvastas, et kinkelepingu punktis 2.7 leppisid kinkija ja kingisaaja kokku, et kingisaaja kohustub abistama kinkija soovil kinkijat majapidamises vähemalt kahel (2) korral nädalas, sh tooma vajadusel kinkijale toidukaupu ja abistama majapidamistööde tegemisel. Pooltel on vaidlus kinke eesmärgi üle. Kostja väitel oli kinkeleping tegelikult sõlmitud kostja poja ja hageja pojapoja huvides. Kohus nõustub hagejaga, et asjassepuutumatud on kostja väited selle kohta, et hageja poeg Xxxx on tsiviilasjas nr 2-12-36075 avaldanud, et korter oli kingitud Xxxx eesmärgiga see hiljem maha müüa ning saadud raha kasutada Xxxx ja kostja ühisele pojale Xxxx hariduse saamiseks. Hageja poja vastuväited tema vastu esitatud nõuetele ei oma kohtumenetluses seoses hageja varaga ei õiguslikku tähendust ega tagajärge. Hageja taganes kinkelepingust, kuna hageja haigestus 2011.a. insulti ning palus kostjalt korduvalt, et kostja hageja eest hoolitseks (sh tooks hagejale toidukaupu, abistaks hagejat majapidamistöödes). Kostja ei ole hagejat abistanud (on keeldunud hageja eest hoolitsemast) kuigi hageja sõlmis kinkelepingu tingimusel, et kostja kui kingisaaja kohustus abistama hagejat hageja soovil majapidamises vähemalt kahel (2) korral nädalas, sh tooma vajadusel hagejale toidukaupu ja abistama hagejat majapidamistöödes (kinkelepingu p 2.7). Kuna kostja ei võta hageja poolt väidetavaid asjaolusid omaks, siis pidi hageja esitama TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendid, mis tema väiteid kinnitavad. Hageja on tõenditena, mis peaksid kinnitama tema väiteid, et kostja ei täitnud kinkelepinguga pandud tingimusi, tunnistajate xxxx (hageja tütar) ja xxxx`i (hageja poeg) ütlused. Tunnistaja xxxx ütluste (tl 158-163) kohaselt pöördus ema Xxxx poole tunnistaja venna kaudu. Üks kord detsembris 2011 oli tunnistaja ja Xxxx vahel jutuajamine ja tunnistaja ütles xxxx et hakka käima. Rohkem ei ole tunnistaja xxxx rääkinud. 2012.a. jaanuari lõpust hakkas xxxx ema juures

käima. Jaanuaris käis pojaga külas, veebruarist juulini 2012.a. käis xxxx 7 korral. Xxxxl oli käimiste kohta vihik täidetud ja koopiad esitas ta neile. Tunnistaja aitas ema 2012.a. käis poes, apteegis, võttis ema kaardiga raha välja ja tõi emale. 2011.a. teisel poolel viibis ema kodus. Tunnistaja xxxx ei suhelnud. Pärast kohtuistungit umbes 1,5 kuu jooksul käis xxxx ema juures 6 korda. Tunnistaja vend kutsus xxxx ka telefoni teel saadetud sms-ide kaudu. Ema räägib halvasti, ei saa öelda mida tahab. Tunnistaja ei mäleta mis kuupäevadel 2011.a. ja 2012.a. Xxxx appi kutsuti, tal ei ole vihikut kaasas. Tunnistaja ise xxxx ei kutsunud, kutsus vend. Ema kogu aeg rääkis, et on Xxxx kutsunud, aga xxxx leidis alati vabanduse ja põhjusi et keelduda. Xxxx on tunnistaja kohanud ema korteris ühel korral, siis oli neil xxxx tõsine jutuajamine. Lepingu järgi pidi Xxxx käima 2 korda nädalas, tooma toiduaineid, ravimeid ja koristama. Tunnistaja Xxxx ütlustel (tl 164-170) tema lepingut lugenud ei ole, xxxx sõnade järgi ta hakkab hoolitsema ning hiljem matab ema. Hoolitsemine seisnes toiduainete ostmises, võib-olla koristamises, kõiges, mis vaja läheb. Xxxx poolt on pahauskne hoolitsemine. Kui ema palus Xxxx abi, siis nad ei suutnud omavahel kokku leppida, sest ema rääkis peale insulti halvasti. Ema ärritus ja hakkas karjuma, Xxxx rääkis et ei maksa karjuda ja viskas toru ära. Tunnistaja kuulis nende juttu, kuna mikrofon oli sisse lülitatud põhjusel, et ema ei kuule hästi. Ema ei saanud ise helistada, sest tal oli raske valida 8 numbrit. Tunnistaja valis Xxxx numbri. Ema asemel tunnistaja Xxxx kutsunud ei ole. Tunnistaja ja Xxxx ei suhtle omavahel, kuna on lahutatud. Pärast ema insulti hoolitses ema eest tunnistaja. Ema ütles et Xxxx käis teda haiglas ühel korral vaatamas. 2012.a. esimesel pooles käis Xxxx abistamas 6-7, võib-olla 8 korda. Vihikut täitis tunnistaja, ema ja mõnikord ka Xxxx. Ema on invaliid ja vajab abi. Ta ei saa helistada ühele inimesele 10 korda ja paluda, et ta tuleks. Ema leiab et piisab ühest korrast helistamisest ja Xxxx on kohustatud tulema. Pärast insulti kuni tänaseni oli ema ja Xxxx vahel kokkulepe, et Xxxx tuleb laupäeval. Muidugi tahtis ema et Xxxx tuleks ka teistel päevadel, kuid Xxxx rääkis et töötab väga palju ega ei saa tulla. Isegi laupäeval ei saanud alati tulla, sest olid kodused tööd või sõitis kuhugi ära. Kui ema soovis konkreetselt kokku leppida, siis nad läksid riidu ja ema esitas kohtusse avalduse. Käesoleval aastal on Xxxx käinud ema eest hoolitsemal võib-olla 8 korda, täpselt ei tea. 30.05. käis Xxxx oma Sergei nimelise meesterahvaga, nad pesid aknad ja võtsid kardinad ära. Aprillis, mais ja juunis on Xxxx käinud mitte rohkem kui 7 korda. Tunnistaja ei ole alati kodus kui Xxxx käib. Kui Xxxx sms-i ei kirjuta, seni Xxxx ei tule. Viimasel ajal sõnumid aitavad. Ema pehmelt palub Xxxxlt abi. Ema ei ütle et tule sellel kellaajal vaid küsib millal Xxxx saab tulla. Selle all mõtleb ta mis kell. Xxxx koheselt vastab, et täna-homme on hõivatud, ülehomme on ka midagi, siis ütleb et tuleb laupäeval. Asjas on üle kuulatud ka kostjapoolsed tunnistajad Xxxx(kostja vend) ja Xxxx(kostja endine elukaaslane). Tunnistaja Xxxx ütlustel (tl 171-175) Xxxx palub tal külastada Xxxxt kui tal endal ei ole võimalik minna. Xxxx laseb tunnistaja korterisse, tunnistaja viis toiduaineid. Xxxx on käinud Xxxx juures esimesel võimalusel. Tunnistaja ei oska täpset arvu öelda, kui tihti ta 2011.a. ja 2012.a. Xxxx xxxxjuurde viis, ei ole üles kirjutanud. Nädalas vähemalt 2-3 korda 2012.a., 2011.a. ei mäleta. Kui Xxxx palus siis tunnistaja viis kui sai. Täpset arvu ei oska öelda. Tunnistaja viis Xxxx kohale oma autoga. Sel aastal on Xxxx viinud nädalas korra. Kui Xxxx on palju tööd ja vaja tööle kauemaks jääda, on ta palunud tunnistajat laps lasteaiast ära tuua. Kui tunnistaja on viinud Xxxx Xxxx juurde, on Xxxx viibinud seal minimaalselt 2 tundi. Tunnistaja Xxxxütlustel (tl 176-178) hakkas ta Xxxx elama poolteist aastat tagasi. Tunnistaja mäletab et mingi hetk oli ta Xxxx külastamisele isegi vastu, sest külastamine oli väga tihti. Tunnistaja oli sunnitud sõitma ka puhkepäevadel. Xxxx helistati põhiliselt ja kutsuti välja. Tunnistaja viis Xxxx Xxxx juurde, koos Xxxx käidi toiduaineid ostmas. Kui tihti Xxxx käis 2012.a. esimesel poole, on raske öelda, tunnistajale tundus et pidevalt. Kui Xxxx vend sõitis ära, jättis ta neile auto ja sellega viis tunnistaja Xxxx Xxxx juurde. Xxxx käis väga palju ka ilma tunnistajata. 2012.a. märtsist kuni oktoobrini tunnistaja Xxxx koos ei elanud.

Kinkelepingu punktis 2.7 on hageja ja kostja kokku leppinud et hageja soovil käib kostja vähemalt kahel korral nädalas. Kohus leiab vastupidiselt hagejale, et hageja pidi selleks soovi avaldama. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejat abistamast keeldunud. Tunnistajate Xxxxja Xxxxütlustest saab järeldada, et pooled on tülis. Tunnistaja Xxxxütlustel tema kostjat kutsunud ei ole. Tunnistaja Xxxxon küll andnud ütlusi, et hageja on talle rääkinud, et kostja on teda abistamast keeldunud, kuid tunnistaja ei ole andnud nimetatud ütlusi oma vahetu kogemuse põhjal, vaid on edastanud seda, mida hageja on talle rääkinud. Tunnistaja Xxxxütlustega ei ole leidnud tõendamist, et kostja on keeldunud hagejat abistamast. Seega ei ole tõendatud need hageja poolt väidetavad asjaolud, millest kohus saaks järeldada, et kostja oleks rikkunud kinkelepingu punktis 2.7 kokkulepitud tingimust. Eelnevast tulenevalt ei ole täidetud VÕS § 267 p 3 kohane eeldus hageja poolt kinkelepingust taganemiseks ja kohus jätab hagi rahuldamata. Pooled arutasid kompromissi, kuid kompromissile ei jõudnud. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, peaks juhindudes TsMS § 162 lõikest 1 kohus jätma menetluskulud hageja kanda. Kohus leiab, et arvestades hageja olukorda, on õiglane jätta asjas antud riigi õigusabi ja menetlusabi kulud riigi kanda. Hagi tagamise tühistamine Harju Maakohtu 20.11.2012.a. kohtumäärusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tühistab kohus 20.11.2012.a. määrusega seatud hagi tagamise abinõu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.