Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.06.2013.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-5891
Tsiviilasi
XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi OÜ XXX (pankrotis, registrikood XXX) pankrotihaldur Ene X(asukoht XXX) ja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht JXXX) vastu nõude tunnustamiseks OÜ XXX (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja OÜ XXX (pankrotis) pankrotihaldur Ene X vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud võlasuhte olemasolu ning juhul, kui lugeda võlasuhe tõendatuks, on tegu aegunud nõudega. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ XXX töötajatele väljamaksed tehti ning kui ka tehti, siis et väljamaksed on tehtud just OÜ XXX huvides tehtud töö, mitte XXXAS-i huvides tehtud töö eest. Reeglina teeb iga äriühing ise oma töötajatele väljamakseid. Kui lugeda tõendatuks, et XXXAS täitis kohustusi OÜ XXX eest, oli nõue aegunud juba enne OÜ XXX pankroti väljakuulutamist 02.10.2009, kuivõrd alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. OÜ XXX pankrot kuulutati välja võlgniku enda ning XXXAS avalduste alusel, kuid võlausaldaja avalduses nõuet summas 918,22 eurot mainitud ei ole. Pankrotiavalduse aluseks oleva nõude loovutas XXXAS XXXOÜ-le 19.10.2009. Kostja XXXOÜ vaidleb hagile vastu. Hageja esitatud väljavõte e-maksuametist XXXAS poolt esitatud deklaratsiooni kohta 2006.a mais ning töötasude raamatupidamisliku arvestuse tabel ei tõenda hageja nõuet. Maksudeklaratsioon on maksu arvutamise dokument, mille esitamine ei eelda ega too kaasa märgitud summade tasumist. Hageja ei ole ka toonud välja oma nõude õiguslikku alust ning kui kohus kvalifitseerib hageja nõude tehingust tuleneva nõudena või alusetust rikastumisest tuleneva nõudena, palub kostja kohaldada nõude suhtes aegumist. Hageja seisukoht kostjate vastustele Hageja esitas taotluse täiendavate tõendite kogumiseks, millega palus kohustada OÜ XXX (pankrotis) pankrotihaldurit esitama OÜ XXX ning töötajate XXX , XXX , XXX , XXX ja XXX vahel sõlmitud töölepingud ning kohustada Maksu- ja Tolliametit väljastama dokumendi, millest nähtub, kes ning millises summas on tasunud maksud 2006.a mai töötasudelt. Hageja taotles ka kuulata nimetatud töötajad ning XXX üle tunnistajatena, kuid loobus selles osas taotlusest 29.04.2013 istungil. Hageja palus kohtul vastu võtta koos taotlusega esitanud maksekorraldused, mis tõendavad, et XXXAS poolt on tasutud igale töötajale 2 000 krooni ning maksekorralduse selgitusse on märgitud, et tegu on OÜ XXX arvelt töötajatele makstud töötasudega. Maksekorralduste ja kogutavate tõenditega saab tõendada, et töötajad töötasid OÜ XXX heaks ning XXXAS on tasunud OÜ XXX eest töötajate töötasudelt makse. XXXAS-i poolt OÜ XXX kohustuse täitmine on hiljem heaks kiidetud OÜ XXX endise juhatuse liikme XXX poolt. Hageja ei nõustu kostjate vastuväitega nõude aegumise kohta, kuivõrd tegu on käsundita asjaajamisega ning käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. Edasine menetluse käik Kostja OÜ XXX (pankrotis) pankrotihaldur Ene X palub jätta hageja taotluse rahuldamata ja täiendavad hageja väited tähelepanuta, kuna tegu on uute asjaolude esitamisega. Pankrotihaldurile ei ole üle antud töölepinguid, seega ei ole võimalik hageja nõuet täita. See, kas XXXAS tasus väljamakstud summadelt makse, ei ole kahtluse alla seatud ning maksude deklareerimise ja tasumise fakt ei võimalda järeldada, et tööjõukulud kanti seonduvalt OÜ XXX majandustegevusega. Töötajatele on ka OÜ XXX teinud samal perioodil ja samas ulatuses väljamakseid ja tasunud ka maksud, seega puudub põhjendus, miks oleks XXXAS pidanud OÜ XXX töötajatele tasuma. Väär on hageja väide, et kohustuse täitmine on XXX poolt heaks kiidetud, kuivõrd kulude kandmise ajaks olid XXX volitused OÜ XXX juhatuse liikmena lõppenud. Tsiviilasja 2-06-29413 menetlemisel on tuvastatud, et AS XXXei ole tunnistanud XXX juhatuse liikme volituste pikenemist ning luges volitused lõppenuks septembris 2005.
Kostja XXXOÜ nõustub OÜ XXX pankrotihaldur Ene X vastuväidete ja seisukohtadega hageja taotluse osas. Kohtu põhjendused 29.04.2013 toimunud istungil nõustusid menetlusosalised asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist poolte nõusolekul kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. 02.10.2009 kuulutati välja OÜ XXX pankrot (t lk 37-43). 21.05.2012 esitas hageja OÜ XXX (pankrotis) pankrotimenetluses nõude hagis märgitud ulatuses, palus tunnustada seda teise järgu nõudena ning palus ennistada nõude esitamise tähtaeg (t lk 12-15). Nõuete kaitsmise koosolek toimus 14.01.2013, nõude esitamise tähtaeg jäeti ennistamata ja nõudele vaidlesid vastu kostjad (t lk 5-11). Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi esitati kohtule 06.02.2013, s.o tähtaegselt. Puudub vaidlus, et XXXAS on mais 2006 tasunud XXX , XXX , XXX , XXX ja XXX (XXX arveldusarvele) igaühele 2 000 krooni (t lk 97-101), samuti ei ole kahtluse all see, et nimetatud summadelt on deklareeritud ning tasutud maksud. Kostjad ei ole vaidlustanud, et nimetatud isikud olid OÜ XXX töötajad. Puudub vaidlus, et XXXAS-i nõue on loovutatud hagejale (t lk 16). Kostjad on esitanud vastuväite, et on tõendamata, et XXXAS-i poolt töötajatele makstud summad on tasutud OÜ XXX kohustuste täitmiseks, mitte XXXAS kohustuste täitmiseks. Kohus lahendab kõigepealt hageja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks. Hageja on esitanud taotluse täiendavate tõendite kogumiseks, millega oleks võimalik tõendada, et tasud on makstud OÜ XXX kohustuse täitmisena. Kohtu hinnangul tuleb taotlus tõendite kogumiseks jätta rahuldamata, kuna nimetatud tõenditega ei ole võimalik tõendada, et XXXAS tasus isikutele töötasu just OÜ XXX eest. OÜ XXX pankrotihaldur on teatanud, et tal puuduvad hageja poolt soovitavad töölepingud. Kohtu hinnangul puudub vajadus töölepingute väljanõudmiseks, kuna kostjad ei ole vaidlustanud, et nimetatud isikud olid OÜ XXX töötajad. Samuti leiab kohus, et puudub vajadus välja nõuda Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, kes ning millises summas on tasunud maksud 2006.a mai töötasudelt kuna ka maksude tasumine ei ole vaidluse all. Kuivõrd nõutavad tõendid ei võimalda anda üheselt vastust sellele, kas XXXAS poolt tasutud summad maksti OÜ XXX eest või XXXAS eest, jätab kohus hageja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata. Taotlusega koos esitas hageja ka maksekorraldused, mille kohaselt tasus XXXAS igale töötajale 2006.a mais 2000 krooni, nimetatud tõendid võtab kohus toimikusse. Järgnevalt lahendab kohus küsimuse nõude õigusliku kvalifikatsiooni ning nõude võimaliku aegumise osas. Hageja hinnangul on nõude aluseks käsundita asjaajamine, kostjate hinnangul alusetu rikastumine, kuna täidetud ei ole käsundita asjaajamise kõik eeldused.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 sätestab järgneva: „Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.“ Kohus on seisukohal, et nõude aluseks on käsundita asjaajamine, kohtule ei ole teada, et OÜ XXX oleks kedagi kohustanud või õigustanud enda huvides töötasu maksmiseks. Võib eeldada, et kui XXXAS OÜ XXX eest töötasud tasus, oli tegu soodustatu huvides tehtud teoga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käsundita asjaajamise näol on tegu seadusest tuleneva nõudega, mille aegumise suhtes TsÜS ei näe ette eriregulatsiooni. Seega ei ole nõue aegunud. Kohtu hinnangul tuleb hagi jätta rahuldamata. Vaidlusaluseks küsimuseks käesoleval juhul on, kas XXXAS tasus XXX , XXX , XXX , XXX ja XXX (XXX arveldusarvele) igaühele 2 000 krooni OÜ XXX või XXXAS kasuks tehtud töö eest. Summade tasumine nimetatud isikutele on tõendatud hageja poolt esitatud maksekorraldustega, mille selgituste kohaselt on tegu töötasuga OÜ XXX arvelt. Kohus leiab, et ainuüksi maksekorralduste selgitus ei ole tõendiks, et summad on tasutud OÜ XXX eest. Hageja väidete kohaselt on XXXAS hagejale selgitanud, et OÜ XXX osanikud finantseerisid regulaarselt OÜ XXX tegevust. Kohtu hinnangul ei saa ühe ettevõtte poolt teise ettevõtte töötajate töötasu maksmist pidada tavapäraseks praktikaks ja kuna nõue on esitatud vaid ühe kuu kohta, ei ole kohus veendunud, et see oleks olnud ka konkreetsete ettevõtete vahel toimuv tavaline praktika. Tegevuse finantseerimine (sh töötasu maksmise tagamiseks) seisneks kohtu hinnangul eelkõige selles, et vajadusel kantakse summa üle ettevõttele, kes seejärel tasub sellest ise töötasud. Kohtule jääb arusaamatuks ka finantseerimise vajadus, kuivõrd hageja on väitnud, et tasude maksmise ajal oli OÜ XXX maksevõimeline. Hageja on väitnud, et OÜ XXX juhatuse liige XXX on maksete teostamise heaks kiitnud ning maksed olid OÜ XXX huvides. Nimetatud väide on hageja poolt tõendamata. Kohtule kostja poolt esitatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas 2-0629413 (t lk 110-115) on tuvastatud, et XXX ei olnud OÜ XXX juhatuse liige alates 2005. XXXAS oli selles tsiviilasjas üheks menetlusosaliseks ning on otsuse kohaselt korduvalt rõhutanud, et ei tunnistanud XXX juhatuse liikme ametiaja jätkumist pärast 2005.a. Kohus nõustub OÜ XXX (pankrotis) pankrotihaldur Ene X seisukohaga, et on ebatõenäoline, et XXXAS töötasude maksmise küsimuses aktsepteeris XXX OÜ XXX juhatuse liikmena ja kooskõlastas temaga OÜ XXX huvides kulude kandmist mais 2006. Kohus juhib täiendavalt tähelepanu järgnevale. XXXAS esitas OÜ XXX suhtes pankrotiavalduse, milles käesoleva hagi aluseks olev nõue kajastatud ei olnud (t lk 52-65). Nõude loovutamine XXXAS-ilt hagejale toimus rohkem kui kaks aastat pärast OÜ XXX pankroti väljakuulutamist, samas kui pankrotiavalduse aluseks olnud nõude loovutas XXXAS hagejale paar nädalat pärast OÜ XXX pankroti väljakuulutamist (t lk 66-67). Kohtul puudub igasugune teave selle kohta, et XXXAS või hageja oleks hagi aluseks oleva nõude tasumist OÜ-lt XXX varasemalt nõudnud. Hageja juhatuse liige on ühtlasi ka XXXAS-i juhatuse liige (nii käesoleval ajal kui nõuete loovutamiste ajal), olles seega teadlik ka OÜ XXX pankroti väljakuulutamisest. Kohtul on kahtlus, et käesolev nõue on esitatud pahatahtlikult ja pankrotimenetluse venitamise eesmärgil.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.