2-12-42067/12 - Asjaõigus - Omandiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse XXX vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku saamine. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja, et kostja XXXvõimaldaks hagejal käsutada tema poolt päritud omandit aadressil XXX. Kostja XXX ei anna nõusolekut kinnistusraamatusse vastava kande tegemiseks kehtetuks tunnistatud pärimistunnistuse ning notar Ragne Tehver`i poolt läbiviidud uue pärimismenetluse alusel. XXX ei reageeri hageja kirjadele ja telefonikõnedele ning samuti ei tunne mingit huvi oma kaasomandi vastu. XXX, kelle õigusi kande muutmine muudaks, ei andnud nõusolekut notari pöördumisel kinnistusraamatu kande parandamiseks, millest tulenevalt taotleb hageja kohtu otsuse tegemist, mis asendaks kõnealust nõusolekut. XXX testamendi õigsuses on veendunud Ragne Tehver ́i notaribüroo, tehes vastava järelepärimise Aegviidu vallavalitsusse. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi õigeks ei võtnud. Kostja leidis, et 21.02.2006 surnud XXX testament oli võltsitud, kuna kostja ei ole näinud originaali ja kahtleb selle paberi ja trükivärvi vanuses. Samuti oli testamendi tekst eesti keeles, kuigi kostja ema oli vene keele kasutaja. Testamendil on XXX allkiri vale. Kohtuistung Kohtuistungile ei ilmunud kostja XXX. Kostja on kohtukutse kätte saanud. Kostja ei ole teatanud kohtule istungile mitteilmumise mõjuvast põhjusest ega taotlenud istungi edasilükkamist (tl 66). Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuistungil selgitas hageja, et jääb hagi juurde ja palus hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub tuvastada XXX kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriossa nr XXX teise jao punkti 3.3 muutmiseks ja kanda punkti 3.3 omanikuna sisse XXX asemel XXX. Lugeda Harju Maakohtu poolt tuvastatud kohustus nõusoleku andmiseks XXX nõusolekuks kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses, mis on õigusmuudatuse tegemise aluseks kinnistusregistris kohtumääruse alusel.

menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Hageja on esitanud kohtule ühe nõude –asendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kostja tahteavaldus kinnistusraamatu kande muutmiseks kohtuotsusega. Hageja saab paluda kohtus kostja kohustamist andma kinnisturaamatu II jakku tehtava kande eelduseks olevat tahteavaldust (tl 1-22, 25, 68). 08.09.2006 koostas ja andis välja Tallinna notar Ragne Tehver seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt 21.02.2006 surnud XXXvara läks üle 1/3 mõttelises osas tema tütrele XXX, 1/3 mõttelises osas tema pojale XXX. Pärandvara koosnes kinnistust nimetusega XXX, katastritunnusega XXX, majanduslik otstarve elamumaa, asukohaga XXX, pindala 1 179 m2, mille kohta on Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harjumaa Kinnistusjaoskonna Kinnistusregistris avatud registriosa nr XXX. 1/3 mõttelisele osale käesolevas tunnistuses nimetatud varale on pärimisõiguse tunnistus välja andmata (tl 4-5). 22.01.2007 koostas ja tõestas Tallinna notar Evi Paberit kinnistu mõttelise osade kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt kinkija XXXja kingisaaja XXX leppisid kokku 1/3 mõttelise osa kinnistust (kinnistu XXX, katastritunnus: XXX, asukohaga XXX, pindala 1 179 m2) kinnisomandi üleandmises kingisaajale XXX. Kinkija XXX ja kingisaaja XXX leppisid kokku 1/3 mõttelise osa kinnistust kinnisomandi üleandmises kingisaajale XXX (tl 15-20). 07.06.2012 koostas ja tõestas Tallinna notar Ragne Tehver avalduse pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks, pärandi vastuvõtmiseks ja tehingu heakskiitmiseks. Pärimistunnistusest nähtuvalt on notar Ragne Tehver ́i asendaja Kersti Paeveer nimetatud pärimisasjas välja andnud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse nr XXX, mille alusel on XXXpärijaks 1/3 mõttelises osas XXX. Pärimistunnistuse kohaselt leidis XXX XXXdokumentide hulgas mai 2012 alguses XXXtestamendi. XXXsoovis XXXpärandit vastu võtta nii seaduse kui testamendi järgi (tl 6-9). XXX tegi 05.11.1991 testamendi, mille tõestas Harju Maakonna Aegviidu Alevivalitsuse sekretär XXX ja mis registreeriti registris nr XXX all. Nimetatud testamendiga pärandas XXX kogu oma vara, mis talle kuulub tema surma päeval, ükskõik, kus see asub või millest koosneb, sh ka elamu ja kõrvalhooned, mis asuvad Harjumaal XXX, oma tütrele XXX ́le (tl 10). 07.06.2012 koostas ja andis välja Tallinna notar Ragne Tehver pärimismenetluses väljastatud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse, mille kohaselt otsustas notar 21. veebruaril 2006 surnud XXX pärimisasjas tunnistada kehtetuks Tallinna notar Ragne Tehver ́i poolt 08. septembril 2006 väljastatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mis on registreeritud notariaalregistris nr XXX all, ja Tallinna notar Ragne Tehver ́i asendaja Kersti Paeveer ́i poolt

Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Seega nähtub tõenditest, et 27.09.2006 väljastati XXXle seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus, mille kohaselt päris XXX1/3 mõttelist osa XXXkinnistust, mis tunnistati kehtetuks 07.06.2012. 31.08.2012 Tallinna notar Ragne Tehver ́i poolt koostatud ja välja antud pärimistunnistusega on tuvastatud hageja XXX omandiõigus XXX kinnistule. Enne hagejale XXXpäristunnistuse väljaandmist 31.08.2012, kinkisid hageja XXX ja XXX22.01.2007 mõlemad 1/3 mõttelise osa kinnistust XXX. Kinnistusraamatus on käesoleval ajal omanikena kantud kostja XXX, kellele kuulub 1/3 kaasomandist, ja XXX, kellele kuulub 2/3 kaasomandist. Seetõttu on kinnistusraamatu kanne ebaõige. Kostja XXX sisulisi vastuväiteid ega vastuhagi kohtule esitanud ei ole. Asjaõigusseaduse § 65 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda ebaõige kande muutmist. 31.08.2012 välja antud pärimistunnistuse alusel ei saa aga kinnistusraamatu kannet muuta, kuna kinnistusraamatu seaduse § 341 lg 1 alusel on vaja kinnistusraamatu kande muutmiseks selle isiku nõusolek, kelle õigust antud kanne kahjustaks. TsÜS § 68 lg 5 järgi asendab tahteavaldust jõustunud kohtulahend. Kuna kostja XXXei ole andnud oma nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks, ei piisa seetõttu kande muutmiseks hageja XXXavaldusest. Kostja XXX kohustus anda kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusolek tuleb tuvastada käesolevas otsuses. Kohus leiab, et kuivõrd hageja omandiõigus XXXkinnistule on tuvastatud (käesoleval ajal on hageja XXXosa suuruseks vaidlusalusest kinnistust 1/3, kuna 2/3 kinnistust kingiti eelnevalt XXX), on praegune kinnistusraamatu kanne ebaõige. Hagejal XXX ́l on õigus nõuda kande muutmist ning kostjal XXXl on kohustus anda vastav nõusolek. Hageja XXXsoovib enda kandmist kinnistusraamatusse omanikuna. Ülalmärgitud põhjustel rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta täies ulatuses kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/