26. juuni 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-12-37091
Tsiviilasja hind
1 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja IL(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja KÜ Xxx(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja MT (e-post XXX), lepinguline esindaja Irina Reva (epost [email protected])
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
Ärakuulamine
04.06.2013
Ärakuulamisel osalenud isikud
Hageja IL Kostja seaduslik esindaja MT Kostja lepinguline esindaja Irina Reva
IL hagi KÜ Xxx vastu võla nõudes
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista KÜ-lt XXX võlgnevus 225,46 (kakssada kakskümmend viis eurot ja 46 senti) eurot ja viivis 56,78 (viiskümmend kuus eurot ja 78 senti) eurot IL kasuks. Menetluskulude jaotus
Välja mõista KÜ-lt XXX menetluskulud 28% ulatuses IL kasuks ning 72% ulatuses jätta IL enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus annab loa edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
2-12-37091 Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.17.09.2012 esitas IL kohtule avalduse KÜ Xxx vastu maksekäsu kiirmenetluses 723,74 euro saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. 06.02.2013 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.11.02.2013 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
3.23.02.2013 esitas IL kohtule hagi KÜ Xxx vastu võla saamiseks. Kohus võttis hagiavalduse 28.02.2013 määrusega menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 678,74 eurot, viivise 322,26,01 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 113 lg 1, töölepinguseadus § 35. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hagi on aegunud, hagejale maksti mõistlikku tasu juhatuse liikme kohustuste täitmisel ja puudub juhatuse üldkoosoleku otsus hagejale 1 000 krooni kuus tasumise kohta. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 04.06.2013.
7.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu
2-12-37091 järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
8.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud kohtule aegumise vastuväite, seega annab kohus hinnangu aegumisele. TsÜS § 146 lg 1 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 1 p 3 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja nõuab kostjalt juhatuse liikme tasu väljamõistmist 2007.a veebruarist kuni 2009.a augustini. Seega TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algas 2007.a tasu nõude aegumistähtaeg 01.01.2008 kell 00.00 ja lõppes TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2010 kell 24.00, 2008.a tasu nõude aegumistähtaeg algas 01.01.2009 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2011 kell 24.00 ning 2009.a tasu nõude aegumistähtaeg algas 01.01.2010 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2012 kell 24.00. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 17.09.2012 (tl 2-4). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue osaliselt aegunud, so 2007.a ja 2008.a tasu nõudmise osas ning selle osas tuleb hagi jätta rahuldamata. 2009.a tasu nõudmise osas nõue aegunud ei ole.
11.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 627 lg 1 kohaselt kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses ning lõike 2 kohaselt, kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
12.Puudub vaidlus selles, et hageja oli kostja juhatuse liige alates 03.02.2004 kuni 16.11.2009, mis nähtub ka e-äriregistrist. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et 2006.a juunis toimunud kostja üldkoosolekul otsustati alustada elamu renoveerimistöödega ja nende töödega seotud
2-12-37091 küsimuste lahendamine tehti ülesandeks hagejale (tl 22). Puudub vaidlus, et aastatel 2007-2009 maksti hagejale välja juhatuse liikme tasu kokku summas 15 380 krooni ehk 982,96 eurot (tl 28-29). Kostja 11.09.2009 üldkoosoleku otsuse punktiga 2 otsustati kutsuda juhatuse liikmetest tagasi hageja, punktiga 3 otsustati lõpetada hagejale juhatuse liikmetasu väljamaksmine alates 14.09.2009, punktiga 4 kinnitada kostja uuteks juhatuse liikmeteks PG ja SS ning punktiga 6 otsustati maksta igakuiselt juhatuse liikmetasu 1 000 krooni ulatuses kuus (bruto, tulumaks kuulub selle summa sisse) SS (tl 64). Poolte vahel on vaidlus, kas kostja oli kohustatud tasuma hagejale 1 000 krooni, so 63,91 eurot kuus juhatuse liikme tasu.
13.Hageja märgib, et kostja üldkoosolek otsustas 2007.a maksta hagejale tasu 1 000 krooni igakuiselt. Kohtule on esitatud 10.12.2008 juhatuse koosoleku protokoll nr 3, mille kohaselt võeti 27.01.2007 toimunud üldkoosolekul vastu otsus, et hagejale tuleb maksta igakuiselt tasu 1 000 krooni ulatuses seoses korteriühistu majandamisega seotud küsimuste lahendamisega (tl 65). Kohus ei saa nimetatud tõendit arvestada, kuna sellel puuduvad juhatuse liikmete allkirjad. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et kohtule ei ole esitatud kostja üldkoosoleku otsust, millega oleks otsustatud hagejale 1 000 krooni kuus juhatuse liikme tasu maksta, nähtub pearaamatu väljavõtetelt, et hagejale on tema juhatuse liikmeks oleku ajal arvestatud 1 000 krooni igakuiselt juhatuse liikme tasu, millest hagejale on väljamakseid tehtud 2007.a veebruarist kuni 2009.a juunini 15 380 krooni ehk 982,96 eurot (tl 28-29, 66-69). Vastavas osas kannete tegemist ei ole hilisemalt kostja majandusaasta aruande kinnitamisel vaidlustatud. Hagejale juhatuse liikme tasu maksmist kinnitab lisaks asjaolu, et kostja 11.09.2009 üldkoosoleku otsuse punktiga 3 otsustati lõpetada hagejale liikmetasu maksmine alates 14.09.2009 (tl 64). Kostja 11.09.2009 üldkoosoleku otsuse punktiga 6 otsustati kostja järgmisele juhatuse liikmele maksta igakuiselt juhatuse liikmetasu 1 000 krooni kuus (tl 64). Et hagejal oli käsunduslepingu alusel õigus saada oma tegevuse eest juhatuse liikmena mõistlikku tasu, on tunnistanud ka kostja oma vastuses hagile (tl 61). Hageja on selgitanud, et tegeles üksinda elamu renoveerimisega seotud küsimuste lahendamisega, sh pangast laenu saamise, projektide ja lubade hankimise ja renoveerimistööde vastuvõtmisega (tl 23). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud, et hagejale, kes tegeles elamu renoveerimistöödega, mis teatavasti on ressursimahukas töö, oli määratud väiksem juhatuse liikme tasu kui 1 000 krooni kuus, võttes arvesse, et uuele juhatuse liikmele vastavas summas tasu määrati. Kohus leiab, et 1 000 krooni, so 63,91 eurot kuus on VÕS § 627 lg 2 mõistes mõistlik tasu juhatuse liikme tasuna, arvestades seejuures elamu renoveerimistööde organiseerimisega. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hageja elamu renoveerimistöödega tegeles ning kostja 11.09.2009 üldkoosoleku otsuse punktiga 1 on otsustatud pidada juhatuse tegevust rahuldavaks (tl 64). Kostja selgitused, milliste kohaselt uus juhatuse liige keeldus juhatuse liikme tasust (tl 98), ei ole antud juhul olulised. See, kas isik otsustab määratud tasu vastu võtta või mitte, on selle isiku vaba valik. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja oli õigustatud kostja juhatuse liikmeks olemise ajal saama juhatuse liikme tasu 1 000 krooni, so 63,91 eurot kuus. Seega oli hageja 2009.a eest õigustatud saama juhatuse liikme tasu jaanuarist augustini kokku kaheksa kuu eest 8 000 krooni, so 511,29 eurot. Puudub vaidlus, et hageja on saanud ajavahemikul 28.02.2007-26.06.2009, so 29 kuu eest juhatuse liikme tasu 15 380 krooni (tl 28-29), st keskmiselt 530,34 krooni, so 33,89 eurot kuus (15 380/29). Seega jäi hagejal igas kuus saamata 469,66 krooni, so 30,02 eurot, mis tähendab, et 2009.a eest jäi hagejal jaanuarist juunini saamata 180,12 eurot ning lisaks juuli ja augusti kuu eest 2 000 krooni, so 127,82 eurot. Kokku jäi seega 2009.a hagejal juhatuse liikme tasu saamata 307,94 eurot (s.o 180,12+127,82). Hageja on märkinud, et arvestab tasunõudest maha 5 000 krooni, so 319,56 eurot seoses trepi käsipuude paigaldamiseks kantud rahadega. Kohus peab mõistlikuks jagada nimetatud mahaarvestus kogu nõutava perioodi peale, st ajavahemikule 2007.a veebruar kuni 2009.a august, so kokku 31 kuud, mis teeb igas kuus 161,29 krooni, so 10,31 eurot. Seega 2009.a juhatuse liikme tasust tulnuks maha arvestada 82,48 eurot (s.o 10,31x8). Järelikult kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 225,46 eurot (s.o 307,94-82,48).
14.Hagi esitamise ajal kehtinud VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
2-12-37091 muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on märkinud, et tal on õigus nõuda viiviseid seadusega ettenähtud suuruses. Hageja on arvestanud viiviseid summalt 678,74 eurot ühe aastaste viivistena 2010, 2011 ja 2012 aasta eest. Võttes arvesse, et kohus pidas põhjendatuks võlgnevust summas 225,46 eurot, kuulub väljamõistetav viivis täpsustamisele. Kohus leiab, et hagi esitamise ajal kehtinud seadusjärgse viivisemäära alusel, so 0,022% päevas on põhjendatud viivis perioodi 01.01.2010 kuni 23.02.2013 eest 56,78 eurot.
15.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 225,46 eurot ja viivis 56,78 eurot. Menetluskulud
16.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 28% ulatuses kostja kanda ja 72% ulatuses hageja enda kanda. TsMS §-st 174 järgi on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.