Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-13-18145 täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik UUSKÜLA TN 1 KORTERIÜHISTU esitas 23.aprillil 2013 Viru Maakohtule hagiavalduse S K vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Kohtu 24.aprilli 2013 määrusega hagi oli võetud lihtmenetlusse ning kostja olid kohustatud esitama kohtule kirjalik vastus 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse kättesaamisest. Hagimaterjalid sai kostja isiklikult kätte 02.mail 2013. Kostja ei ole hagiavalduse kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist. Hagiavalduses hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamiseks tagaseljaotsusega, hagiavalduses toodud asjaoludel ja õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kooskõlas TsMS § 407 lg 2 hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei ole vastanud. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, mille tõttu kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega hagiavalduses esitatud asjaoludel ning õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus summas 570,18 eurot ja viivis summas 47,14 eurot. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. 2(3)

2-13-18145 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 1741 lg 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot ning õigusabi kulud summas 40 eurot. Hageja õigusabikulude tõendamiseks kohtule esitatud Juriidilise büroo Aleksandr Gamazin arve nr 23 19.aprillist 2013. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 sättele, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuna Juriidiline Büroo Aleksandr Gamazin ei ole osalenud kohtumenetluses hageja lepingulise esindajana ning puuduvad andmed, et hagejale osutanud õigusabi isik vastab lepingulisele esindajale esitatud nõuetele TsMS § 218 mõttes, jätab kohus hageja õigusabikulud kostjalt välja mõistmata. Kostjalt tuleb välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.