1.Lõpetada A. Z.`i (IK xxx, surnud xxx) pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e tasuks ja kulude hüvitiseks 451 (nelisada viiskümmend üks) eurot, sh käibemaks.
3.Ajutisele haldurile määratud väljamaksmisele järgmiselt:
ajutise halduri tasu ja
kulud
kuuluvad
- summa 45 (nelikümmend viis) eurot kanda A. Z.i arvelduskontolt nr 17001911071 Nordea bank OÜ Civilex arveldusarvele nr 221052791832 Swedbank AS-is; - summa 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot kuulub väljamaksmisele riigi vahenditest ning ülekandmiselele eurot OÜ Civilex arveldusarvele nr 221052791832 Swedbank AS-is;
4.Vabastada ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus ajutise halduri kohustuste täitmisest.
Teha kohtumääruse resolutsioon teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohtumäärus edastada avaldajale, ajutisele haldurile ning peale jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Jõhvi notar Tiit Juse menetluses oli 04.10.2011 surnud A. Z.i pärimisasi. Pärimistunnistuse järgi on A. Z.i pärijateks on tema vanemad T. Z.a ja S. Z..
2.Notar määras pärandvara inventuuri tegijaks kohtutäitur N. M.. Kohtutäituri poolt koostatud pärandvara nimekirja järgi A. Z.i nimel on Swedbank AS-s arvelduskonto, mille saldo seisuga 21.09.2012 on -3,07 eurot, millest on tekkinud viivis 2,77 EUR. Swedbank AS-il on A. Z.i suhtes seisuga 21.09.2012.a nõuded, mis tulenevad laenulepingust nr 11-030521-VL, laenujääk 1500 eurot, põhiosa võlgnevus 86,96 eurot, intressi võlg 404,56 eurot ning laenulepingust nr 12-004382-KX laenujääk 500 eurot, viivis 26,40 eurot, intressi võlg 74,20 eurot. A. Z.ile kuuluvad kohustusliku kogumispensioni kontod Nordea Pensionifondis turuväärtusega 220,18 eurot ning Swedbank Pensionifondis turuväärtusega 1140,44 eurot. Samuti kuuluvad pärandavara hulka rahalised vahendid Nordea bank Finland PlC Eesti filiaalis kontol nr 17001911071 seisuga 30.09.2012 summas 49,14 eurot.
3.T. Z.a esitas 23.01.2013 a kohtule avalduse A. Z.i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, põhjendusel, et pärandil lasuvad kohustused ületavad pärandvara maksumuse, mistõttu pärandi vastuvõtnud avaldaja esitab avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
4.Kohtu 04.02.2013 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse pankrotimenetlus. Kohus nimetas ajutiseks halduriks Tiia Kalause.
ja
algatati
5.Ajutine haldur esitas 08.03.2013 kohtule aruande ning taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, samuti taotluse ajutise halduri tasu maksmiseks. Aruande kohaselt on pärimismenetluses on notar Tiit Juse poolt 18.01.2013 väljastatud pärimistunnistus, mille kohaselt on pärijateks pärandaja ema ja isa. Pärimistunnistuse kohaselt päris T. Z.a 1⁄2 osas pärandaja vara ja S. Z. 1⁄2 osas pärandaja vara Pärandaja oli perekonnaseisult vallaline. Pärimismenetluses viidi läbi ülekutsemenetlus pärija isa S. Z.i suhtes, kelle kohta puuduvad andmed elukoha kohta. Üleskutsemenetluses kedagi pärijana rohkem üles ei astunud. Kuna pärandaja isa elu- ja asukohta ei ole kindlaks suudetud teha, siis on pärand talle üle läinud 1⁄2 ulatuses vastavalt seadusele. Kinnistusraamatu andmetel võlgniku nimele kinnisvara registreeritud ei ole. Pärimistunnistuse kohaselt oli pärandaja viimane elukoht xxx, mis kinnistusraamatu andmetel kuulub T. Z..
Maanteeameti andmetel käesoleval ajal võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Maanteeameti registri andmetel oli pärandaja nimele registreeritud sõiduauto BMW 520i (eh. 1992). Sõiduk on registrist kustutatud 17.08.2012 T. Z.a avalduse alusel. Esitatud seletuskirja kohaselt oli sõiduk 2011.aastal viidud lammutustöökotta. Muud vallasvara pärandajal tuvastatud ei ole. Pärandaja isiklikel esemetel eelduslikult puudub realiseerimisväärtus ning neid pole pankrotivarasse võimalik arvata. Pärandajale kuulus arvelduskonto nr 33528816000 Danske Bank’is. Konto on suletud enne pärandaja surma. Pärandajale kuulus arvelduskonto nr 10010266813011 AS-s SEB Pank, konto jääk 0,13 eurot. Nordea Bank’is oli pärandajal avatud a/kont nr 17001911071, saldo 45,30 eurot ja a/konto nr 17001911084, saldo 0,00 eurot. As-is Swedbank on pärandajal arvelduskonto nr 221025584924, mille saldo on negatiivne -3,07 eurot (konto miinusest tekkinud viivis 4.24 eurot). 2011.a. mais võttis pärandaja väikelaenu AS-st Swedbank summas 1500 eurot. Esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt on ta laenuks võetud raha kulutanud igapäevase tegevuse käigus. Teistes krediidiasutustes pärandajal konto puudus . Pärandajale kuulub 1130,017 Swedbank Pensionifond K3 osakut ja 242,139 Nordea Pensionifond A osakut. Osakute turuväärtus panga hinnangul on kokku 1 402,79 eurot. Tegemist on kohustusliku pensionikontoga ning tulenevalt Kogumispensionide seaduse § 5 lg 2 ja Investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7 alusel teise pensionisamba (kohustuslik kogumispension) osakud ei kuulu pankrotivara hulka ning pankrotihalduril ei ole õigust nõuda kohustusliku kogumispensioni osakute tagasivõtmist. Kuna pärijateks on füüsilised isikud, siis on neil võimalik pärandaja pensionikontol olevad osakud võõrandada pangale ning selle arvelt saadavate rahaliste vahenditega on võimalik tasuda ajutise halduri kulud ning osaliselt kustutada pärandvara ulatuses võlgnevust ainukese võlausaldaja - AS Swedbank ees. Ajutise halduri poolt ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu. Seega, pärandvaras puudub kinnisvara ja vallasvara, samuti puuduvad rahalised vahendid, mida pankroti väljakuulutamisel saaks pankrotihaldur arvata pankrotivarasse. Vabu rahalisi vahendeid on Nordea Bank kontol 45,30 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvaral alljärgnevad kohustused:
1.Swedbank AS-i ees on pärandvaral täitmata kohustused tulenevalt: - väikelaenulepingust nr 11-030521-VL, põhiosa võlg 1500,00 eurot + põhiosa viivis 135,05 eurot + intressi võlg 404,56 eurot; - lepingust nr 12-004382-KX, põhiosa võlg 500,00 eurot, põhiosa viivis 42,57 eurot ja intressi võlg 74,20 eurot. Panga andmetel võttis pärandaja väikelaenu 2011.mais ja ühtegi osamakset enne surma ei tasunud. 2012.a. leping on sõlmitud panga initsiatiivil, sest pärandajal oli panga ees võlgnevus arvelduskrediidi osas. Pank selgitas, et pank omal initsiatiivil sulges arvelduskrediidi konto ning vormistas selle ümber laenuks. Maksuvõlad pärandajal puudusid. Muudest täitmata kohustustest ei ole teatatud ajutisele haldurile ega ka pärandvara inventuuri teostanud kohtutäiturile.
Ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel on seisuga 8.03.2013 pärandvara vastu esitatavaid nõudeid vähemalt summas 2 656,38 eurot. Pärandvarasse kuuluvaid rahalisi vahendeid on 45,30 eurot. Lähtudes eeltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et pärandvara arvelt ei jätku tekkinud kohustuse tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli pärandajaga juhtunud autoavarii 5.06.2011, mille tagajärjel A.Z. viibis koomas ning suri 4.10.2011.a. Seega, võetud kohustust ei saanud pärandaja täita oma tervisliku seisundi tõttu. Konto väljavõtte kohaselt on pärast A.Z.i õnnetust laekunud tema arvele rahalised vahendid tööandjalt. Pärijana selgitas T. Z.a, et ta teadis poja pangakaardi koodi ning kasutas poja kontol olevaid vahendeid selleks, et katta oma kulusid seoses poja haiglasviibimisega Tartus. Seega on ajutine haldur seisukohal, et kontolt kasutatud vaheneid ei ole võimalik pankrotimenetluses tagasi võita, sest tehingud tehti pärandaja eluajal ning neid kasutati sihipäraselt, mitte ühte võlausaldajat teisele eelistades ning sellega ei ole põhjustatud pärandvara maksejõuetust. Ajutise halduri hinnangul pärandvara ei kata pankrotimenetluse kulusid ning selle arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldaja nõuet. Edasise pankrotimenetluse läbiviimine võlausaldaja või huvitatud isiku poolt deposiiti kantud rahaliste vahendite eest oleks mõistlik ja otstarbekohane siis, kui pankrotimenetluses oleks võimalik pankrotivara suurendada. Antud juhul selliseid aluseid ajutine haldur tuvastanud ei ole. Samas on ajutine haldur tuvastanud, et pärandajal on kohustusliku pensionikonto osakuid, mille eelduslik väärtus on ca 1400 eurot. Kogumispensionide seaduse § 5 lg 2 ja Investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7 alusel teise pensionisamba (kohustuslik kogumispension) osakud ei kuulu pankrotivara hulka ning pankrotihalduril ei ole õigust nõuda kohustusliku kogumispensioni osakute tagasivõtmist. Kui võlausaldaja ei ole nõus tasuma pankrotimenetluse kulusid deposiiti, teeb ajutine haldur ettepaneku pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja lg 2 alusel raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
6.Kohus tegi 04.04.2013.a määrustega ettepanekuga maksta pankrotimenetlusest huvitatud isikutel pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot hiljemalt 26.aprilliks 2013.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 alusel.
8.PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
9.Pankrotihalduri aruandest tuleneb, et pärandvarasse kuuluvaid rahalisi vahendeid on 45,30 eurot. Pärandvaral lasuvad võlad moodustavad kokku vähemalt 2 656,38 eurot.
10.PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
11.Kohus avaldas üleskutse deposiidi maksmiseks pankrotimenetluse kulude katteks (PankrS § 29 lg 3 ja § 30 lg 1). Kohtu määratud ajaks keegi deposiiti maksnud ei ole.
12.PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur taotleb tasuna ja tehtud kulutuste katteks kokku 451 euro väljamõistmist (sh käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ning halduri kvalifikatsioonile.
13.Kuna vastavalt Pärimisseaduse § 148 lg1 kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest, siis puudub avaldajal võimalus üksi pensisoniosakuid võõrandada ning saadus rahasumma arvelt halduritasu ja kulutusi hüvitada. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Vastavalt PankrS § 23 lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud Eesti Vabariigi kanda summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Samuti tuleb A. Z.i arvelduskontolt nr 17001911071 Nordea bank kanda summa 45 eurot OÜ Civilex arveldusarvele nr 221052791832 Swedbank AS-is.
14.Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lõpetab kohus A. Z.i pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu. / allkirjastatud digitaalselt /
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.