2-11-63617/20 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

§ 7 lg‐s 3 sätestatu kohaselt on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest, suurenesid majandamiskulud igakuiselt. Majandamiskulude suurenemine põhjustas aga selle, et pankrotihaldurid olid sunnitud korteriomandi müüma viimaks hinnaga 3 001,00 eurot. Majanduskulude suurus oli korteriomandi võõrandamise hetkel 5 451,05 eurot. Pankrotihaldur palub võtta arvesse, et võlgnik ja tema abikaasa said iga kuu kasutada oma sissetulekust osa, millele täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 järgi ei saa pöörata sissenõuet. Haldur leiab, et võlgnik oleks saanud tasuda osaliselt korteriomandiga seotud majandamiskulude eest, mis oleks võimaldanud võõrandada korteriomandi võlausaldajatele kasulikumal viisil. Eeltoodud asjaoludele on tuginenud ka XXX, kes esitas pankrotihaldurile 24.04.2013 kirjaliku seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise kohta. 30.05.2012 võttis võlgniku abikaasa võlgnikult saadud volituse alusel võlgniku kontolt Krediidipangas välja 298,73 eurot, s.o kogu kontol olnud raha, kuivõrd krediidiasutus ei olnud ekslikult halduri taotlusel võlgniku kontot blokeerinud. Kuigi lõpparuande kohtule esitamise ajaks on võlgnik rahasumma pankrotivarasse hüvitanud, ei olnud ei võlgnikul ega ka tema poolt volitatud isikul pankrotihalduri ega kohtu kooskõlastust kontol oleva raha kasutamiseks iseseisvalt. TMS § 132 nimetatud rahasumma kandis võlgniku tööandja võlgniku korraldusel ja kooskõlastatult pankrotihalduriga tütre arvelduskontole ning kohus oli raha väljavõtmise ajaks jätnud rahuldamata võlgniku korduvad taotlused elatise määramiseks. Pankrotihaldur leiab, et võlgniku omavoliline raha kasutamine avaldas olulist negatiivset mõju võlausaldajate nõuete rahuldamisele. Võttes arvesse eeltoodut palub pankrotihaldur jätta võlgniku avaldus tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. I J (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 163 lg 5 tähenduses. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus I J (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: XXX 45 212,47 eurot; Korteriühistu XXX 5 740,08 eurot; EE AS 816,44 eurot; Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 646,49 eurot; LE OÜ 602,45 eurot. Lähtuvalt PankrS § 65 lg 1 määrab pankrotihalduri tasu kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. I J (pankrotis) pankrotihaldurile kinnitatav tasu on halduri taotlusel summas 300,10 eurot, sealhulgas käibemaks 50,02 eurot. Taotletav tasu on arvestatud PankrS § 651 lg 1 kohaselt võttes arvesse, et pankrotivarasse on halduri tegevuse tulemusena laekunud kokku 1 500,50 eurot. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks summa 300,10 eurot, s.h käibemaks 50,02 euro

kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lg-le 1. Kohus määrab halduri lõplikuks tasuks 300,10 eurot, s.h käibemaks 50,02 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Andrias Palmitsi I J (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. I J (pankrotis) on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, kohustub täitma PankrS-s § 173 nimetatud kohustusi ja palub usaldusisikut mitte määrata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur ei toeta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 22.05.2013 kohtule esitatud lõpparuandes märgib haldur, et võlgniku ja tema abikaasa kaasomandis olev korteriomand õnnestus halduril võõrandada alles kuuendal enampakkumisel. Korduvate enampakkumiste korraldamine oli põhjustatud sellest, et võlgnik kasutas tema omandis olnud korteriomandit, jättes tasumata majandamiskulude eest, millega seonduvalt suurenesid majandamiskulud igakuiselt. Majandamiskulude suurenemine põhjustas olukorra, kus pankrotihaldurid olid sunnitud korteriomandi müüma hinnaga 3 001,00 eurot. Majanduskulude suurus oli korteriomandi võõrandamise hetkel 5 451,05 eurot. Haldur leiab, et võlgnik oleks saanud tasuda osaliselt korteriomandiga seotud majandamiskulude eest, mis oleks võimaldanud võõrandada korteriomandi võlausaldajatele kasulikumal viisil. Haldur on seisukohal, et kuivõrd võlgnik on pankrotimenetluses takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb võlgniku avaldus tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks jätta rahuldamata. Võlausaldaja XXX pankrotihaldurile 24.04.2013 esitatud seisukohas leiab, et võlgniku võlgadest vabastamine ei ole põhjendatud, kuna oma tegevusega pankrotimenetluse ajal ei aidanud võlgnik kaasa pankrotivara realiseerimisele, vaid käitus vara müügiprotsessis potentsiaalsete ostjatega selliselt, et vara väärtus langes äärmiselt madalale tasemele. Kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kuna võlgnik oma tegevusega pankrotimenetluse ajal ei aidanud kaasa pankrotivara realiseerimisele, takistades sellega võlausaldajate nõuete rahuldamist ja kahjustades võlausaldajate huve, tuleb võlgniku avaldus tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks jätta rahuldamata ning võlgniku kohustustest vabastamise