Muud › Üleskutsemenetlus

Edasikaebamise kord Käesoleva

kohtumääruse

peale

võib

huvitatud

isik

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme kuu jooksul alates välistusmääruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebuses võib tugineda üksnes TsMS § 503 lg-s 2 loetletud asjaoludele. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, nr 221023778606 Swedbank AS-is või kontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgituseks: tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

AN esitas 29.11.2012 avalduse üleskutsemenetluse algatamiseks, milles palub kohtul vabastada arestist XXX Tallinnas asuv elamuvaldus. Avalduse kohaselt kuulus avaldaja isale VN (isikukood XXX, surnud XXX) Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) andmete alusel vallasasjana elamuvaldus Tallinnas aadressil XXX . Avaldaja on üks oma isa pärijatest. Nimetatud elamuvaldusel lasub arest. Aresti seadmise aluseks on Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu XXX kiri nr.XXX. ENSV Oktoobri Rajooni Rahvakohus mõistis 30.12.1986 otsusega tsiviilasjas 2-115 välja VN NV kasuks 2061,80 rubla. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kirja nr. 11-12/2-85-115/98-10 kohaselt ei olnud nimetatud kohtuotsuse alusel täiturite

2-12-50181 toimikut säilinud ning puuduvad igasugused andmed võla tasumise kohta, samuti pole teada ka kohtutäituri nimi, kes keelu seadis. Kohtutäiturite Kojas ja Tallinna Linnaarhiivis ei ole samuti vajalikku teavet säilinud. Seoses seatud arestiga ei ole avaldajal käesoleval ajal võimalik oma pärandvara võõrandada ega muuta kinnisasjaks. Kommunaalteenuste osutajad ei soovi sõlmida lepinguid teenuste osutamiseks vallasasja omanikuga. Seatud aresti tõttu ei ole avaldajal võimalust algatada pärandatud maja ja krundi kinnistamise menetlust. Lahendamaks probleemi kohtuväliselt võttis avaldaja ühendust sissenõudja tütre SZ(Z , end. V ). Avaldaja pakkus SZ kui tema surnud isa pärijale võla tasumist ja olemasoleva kohustuse vabatahtlikku täitmist. SZ keeldus täitmist vastu võtmast, viidates sellele, et 1986. aastast pidi nimetatud summa (2061,80 rubla) suurendama ning leidis, et avaldaja peab tasuma talle 5000 USD. Avaldaja peab sellist pakkumist ebamõistlikuks. Käesoleval ajal kehtiva Eesti Panga kursi järgi (1 eur = 39,8984 rubla) on summa 2061,80 rubla = 51,67 eurot. Seega ei ole avaldajal võimalik täita vabatahtlikult ENSV Oktoobri Rajooni Rahvakohtu otsust tsiviilasjas 2-115. Avaldajale on teadmata kohtutäitur, kes saaks peale kohustuse täitmist kustutada aresti. Avaldaja pöördus 24.09.2012 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole avaldusega, kus palus määrata ENSV Oktoobri Rajooni Rahvakohtu otsuse asjas nr. 2-115 täitmiseks kohtutäitur. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal puudub vastuse kohaselt pädevus soovitusi anda või kohtutäiturit määrata. Avaldaja palub algatada üleskutsemenetlus, mille eesmärgiks on elamuvalduse Tallinnas aadressil XXX seatud arestist vabastamine. Kohus võttis 04.04.2013 määrusega avalduse menetlusse ning algatas hagita menetluse sissenõudja õiguste välistamiseks üleskutsemenetluses. Teade üleskutsemenetluse algatamise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.04.2013. Viidatud teates andis kohus puudutatud isikutele ehitiste suhtes eksisteerivatest nõuetest ja muudest õigustest teatamiseks tähtaja pikkusega 42 päeva üleskutse ilmumise päevast arvates. Selle tähtaja jooksul ega hiljem ei ole kolmandad isikud oma nõuetest või muudest õigustest kohtule teatanud. Puudutatud isikule on 04.04.2013 määrus toimetatud kätte 14.04.2013.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 11 lg 3 sätestab, et isikul, kelle vara on arestitud või millele on seatud käsutamise keelumärge kohtutäituri poolt enne 01.03.2001 nõude alusel, milles ei ole täitemenetlust jätkatud pärast 01.03.2001, on õigus esitada kohtule avaldus sissenõudja õiguste välistamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üleskutsemenetluse korras. TsMS § 475 lg 1 p 2 kohaselt on üleskutsemenetlus hagita asjaks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avalduses märgitu ja kohtu poolt tuvastatu põhjal on XXX Tallinnas asuv elamuvaldus arestitud kohtutäituri poolt enne 01.03.2001 ning täitemenetlust pärast nimetatud kuupäeva jätkatud ei ole. Tulenevalt TsMS §-st 498 võib kohus seaduses ettenähtud juhul teha üleskutsemenetluses nõuete või muude õiguste esitamiseks avaliku üleskutse, mille tagajärjeks on nõudest või õigusest teatamata jätmise korral õiguse lõppemine või muu õiguslikult negatiivne tagajärg. Vastavalt TsMS § 501 lg-le 1 teeb kohus avaldaja taotlusel välistusmääruse, millega välistatakse kolmandate isikute nõuded ja õigused, kui kohtu määratud ajaks ei ole kolmandad isikud oma nõuetest või muudest õigustest kohtule teatanud. Kohus avaldas 04.04.2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutse puudutatud isikutele teatada kohtule nõuetest või muudest õigustest Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu XXX . a kirja nr. XXXalusel arestiga koormatud ehitiste suhtes hiljemalt 42 päeva möödumisel üleskutse

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Samas selgitas kohus, et nõuetest või muudest õigustest nimetatud tähtajaks teavitamata jätmise korral on kohtul õigus välistada sissenõudja õigused vallasasjade suhtes (TsMS § 501 lg 1). Nõuetest või muudest õigustest vallasasjade suhtes kohtule teatatud ei ole. Harju Maakohtu 16.12.2010 kirja kohaselt on täitedokumendiks täitedokumendiks 1986 aasta kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-115. Täitetoimikut säilinud ei ole, tuvastatav ei ole ka aresti seadnud täitnud kohtutäitur. Kuivõrd puudutatud isik ei ole avaldanud, et soovib täiteasja menetluse jätkamist ning kolmandad isikud ei ole oma nõuetest või muudest õigustest kohtule teatanud, siis leiab kohus eeltoodut arvestades, et avaldaja avaldus sissenõudja õiguste välistamiseks üleskutsemenetluses kuulub rahuldamisele ning sissenõudja nõuded ja õigused avaldaja vastu tuleb välistada. Kuna avaldajale kuuluvate ehitiste (Ehitisregistri koodid XXX-XXX, kõigi asukoht XXX , Tallinn) suhtes arestimise aluseks olnud asjaolud on ära langenud, tuleb Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu XXX kirja nr. XXXalusel seatud arest vastavalt esitatud avaldusele tühistada. TsMS § 501 lg-st 4 juhindudes avaldab kohus välistusmääruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd lahend on tehtud avaldaja huvides, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Kohus määrab TsMS § 478 lg 4 alusel, et kohtumäärus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.