Kaebuse esitaja ja kaebuse EE määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): EE (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX XXXXXXX, epost: XXX@XXX ), määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal (e-post:
XXX@XXX )
Puudutatud isik I (kohtutäitur): Tarvi Söömer, asukoht Karja 17 Haapsalu 90502 (e-post: XXX@XXX ) Puudutatud isik II (sissenõudja): Osaühing Revalconnect (registrikood 11529459, aadress VäikeAmeerika 8 Tallinn 10129, e-post: XXX@XXX ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre (e-post:
XXX@XXX )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Pärnu Maakohtu 23.01.2015 kohtumäärus jätta muutmata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud EE kanda.
4.Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus määruskaebusmenetluses ja
1(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-52467 rahuldada puudutatud isiku Osaühing Revalconnect (sissenõudja) taotlus.
5.Välja mõista avaldajalt EE-lt puudutatud isiku Osaühing Revalconnect kasuks menetluskulud summas 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot.
6.Avaldaja EE on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Jätta rahuldamata EE taotlus temale riigi õigusabi korras uue advokaadi määramiseks.
8.Jätta rahuldamata EE 15.04.2015 taotlus sündmuskoha ja jalgratta ekspertiisi läbiviimiseks.
9.Jätta läbi vaatamata EE poolt esitatud nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
10.Määruse resolutsiooni punktide 1-7,9 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb
11.Määruse resolutsiooni punkti 8 ei ole kasseeritav. Asjaolud
1.25.05.2014 esitas EE Pärnu Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 133/2014/84. Avalduse kohaselt on Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-1239771 jätnud rahuldamata EE hagi, millega hageja on palunud OÜ-lt Revalconnect välja mõista hageja EE kasuks kahju hüvitis summas 2890,85 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja saanud jäädava tervisekahjustuse, sest kukkus 24.05.2012 kostja OÜ Revalconnect territooriumil mööda asfaltteed jalgrattaga sõites kaevuluukide puudumise tõttu ja soovib sellega seotud kulude ja terviserikke tõttu saamata jäänud tulude hüvitamist. Pärnu Maakohtu otsusega on 21.06.2013 hagi jäetud rahuldamata, sest puuduvad tõendid, et kostja tegemata jätmisel oleks vahetu seos hagejale põhjustatud kahjuga. Avaldaja EE peab ebaõiglaseks, et ta peab katma erinevate ametkondade tegematajätmiste tõttu tekkinud kohtukulud, sest nende samade erinevate ametkondade tegematajätmise tõttu puudus võimalus EE kohtumenetluse mõistes ennast kaitsta ja õigust mõista.
2.05.09.2014 esitas täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 133/2014/84 avaldajale määratud advokaat. Täitemenetluses esitatud nõue on 1250 eurot, mille täitmiseks soovib täitur EE vara arestida ja müüa enampakkumisel. Antud meede on avaldaja esindaja hinnangul ebaproportsionaalne, sest XXXXX XX, XXXXXXX on EE ja tema pensionärist isa VE ainukeseks elukohaks. Arvestades nõude suurust, oleks täitemenetluses võimalik rakendada muid meetodeid võlgnevuse likvideerimiseks. Näiteks oleks võimalik sõlmida kokkulepe võlgnevuse osade kaupa kustutamiseks võlgnikule ja tema pereliikmetele jõukohases suuruses.
3.29.11.2014 on avaldajale määratud esindaja esitanud täiendavad seisukohad, mille järgi esindaja leiab, et avalduse esitaja puhul esinevad erandlikud asjaolud, mis annavad põhjuse täitemenetluse peatamiseks. Arvestades nõude suurust, oleks
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-52467 täitemenetluses võimalik rakendada muid meetodeid võlgnevuse likvideerimiseks. Näiteks oleks võimalik sõlmida kokkulepe võlgnevuse osade kaupa kustutamiseks võlgnikule ja tema pereliikmetele jõukohases suuruses. Avaldaja leiab, et tema võimekuses oleks võlasumma ajatamine, mille järgi suudaks ta tasuda 30 eurot kuus võlgnevuse kustutamiseks. Erandlike asjaolude tõendamiseks esitas määratud esindaja tõendi VE kohta, millest nähtub, et VE on olnud haiglaravil.
4.14.01.2015 seisukoha kohaselt leiab avaldaja, et OÜ Revalconnect on täiemääraline vastutaja selle eest, et kaevuluugid pealt ära olid, mis õnnetusjuhtumini viisid, rikkudes seega ehitusseadust, ohutustehnika nõudeid, Haapsalu heakorraeeskirju jne. OÜ Revalconnect kaevuluukide puudumist ei vaidlustanud. Tänaseks on selgunud lisamaterjal, mis tõendab õnnetuse toimumist just sellel territooriumil. Õnnetusjuhtumi oleksid pidanud nõuetekohaselt fikseerima erinevad ametiasutused. Ametiasutuste puuduliku töö tulemusena ei saanud EE enda põhiõiguste kaitset tagada. Avaldaja arvab, et selline lahenduskäik oleks õiglane sest kahju maksab kinni see, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu kahjud on tekkinud. Puudutatud isiku I (kohtutäituri) seisukoht
5.22.09.2014 kohtutäiturilt laekunud seisukoha kohaselt ei ole alates täitmisteate võlgnikule kätte toimetamisest 23.04.2014 võlgnikult tulnud mitte ühtegi ettepanekut selle kohta, kuidas tal oleks võimalik oma võlgnevus tasuda ilma kinnistut arestimata. Kui võlgnik soovib teha ettepaneku võlgnevuse ajatamiseks, siis ei pea selleks täitemenetlust peatama. Ajatamise taotluse saab teha täitemenetluse ajal täitemenetluse seadustiku § 25 lg 1 järgi. Kohtutäitur ei nõustu võlgniku taotlusega täitemenetluse peatamiseks.
6.26.11.2014 seisukoha kohaselt ei nõustu kohtutäitur võlgniku taotlusega, kuna võlgniku taotluses ei ole toodud ühtki erandlikku põhjust, miks peaks täitemenetluse peatama. Võlgnik teatab, et kinnistu arestimine on ebaproportsionaalne, sest nimetatud kinnistu on avaldaja ja tema pensionärist isa ainsaks elukohaks. Vara arestimise tagajärjel jääks avaldaja elukohata. Kinnistu kuulub 1⁄2 osas võlgnikule ja arestimisel arestitaks võlgnikule kuuluv osa. Võlgnikule kuuluva osa arestimisel ei toimu alati nõude rahuldamine kinnistu müügi teel. Kinnistule võib seada ka sundvalitsemise. Võlgnik ei ole kuni käesoleva ajani teinud ühtegi ettepanekut kuidas saaks võlgnevust likvideerida.
7.09.01.2015 seisukoha kohaselt müüdaks täitemenetluses võlgnikule EE-le kuuluv 1⁄2 osa kinnistust. Võlgniku isa VE-t see ei puudutaks, tema osa jääks alles ja tema ei peaks oma elukohast lahkuma. Kohtutäitur leiab, et võlgnik on eelmistes taotlustes teatanud, et on töötu, seetõttu tekib küsimus, mille arvelt saab võlgnik tasuda igakuiselt oma võlga, kui väidab, et on suuteline tasuma 30 eurot kuus. Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht
8.19.09.2014 esitatud sissenõudja seisukoha kohaselt ei ole avaldaja väljatoodud asjaolud täitemenetluse peatamiseks erandlikud. Kui avaldaja leiab, et temale kuuluva kinnistu müük on ebaproportsionaalne, siis on tal võimalus leida muid vahendeid, mille arvelt oma võlgnevus katta. Pealegi näitab asjaolu, et avaldaja ei ole tänase päevani teinud ainsatki ettepanekut võlgnevuse tasumise kohta seda, et avaldaja ei võta oma kohustust kuigi tõsiselt.
9.24.11.2014 sissenõudja poolt esitatud täiendava seisukoha kohaselt ei ole avaldaja selgitanud, milline on tema osas kehtiv erandlik asjaolu, mille tõttu peaks peatama täitemenetluse ja avaldajale kuuluva kinnisvara realiseerimise, et anda avaldajale täiendavat aega uue elukoha leidmiseks. Sissenõudja on seisukohal, et avaldajale on
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-52467 antud piisavalt aega ja võimalust vabatahtlikult kohtuotsust täita, kuid avaldaja on tänaseni oma kohustust ignoreerinud ning püüdnud erinevaid vahendeid pidi sellest vabaneda. Seega hetkel ei ole sissenõudja huvitatud avaldajale vastutulemisest ja näiteks maksegraafiku sõlmimisest ega muudest kokkulepetest seoses võlgnevuse katmisega. Avaldaja ei ole ka kordagi näidanud üles omapoolset initsiatiivi saavutamaks kokkulepe võlgnevuse täitmiseks. Kui avaldaja leiab, et temale kuuluva korteriosa müük on ebaproportsionaalne, siis on tal võimalus leida muid vahendeid, mille arvelt oma võlgnevus katta. Maakohtu määrus
10.Pärnu Maakohus jättis 23.01.2015 määrusega avalduse täitemenetluse peatamiseks või ajatamiseks rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda, mõistis avaldajalt välja riigi kasuks määratud esindaja kulu summas 192 eurot, kohustusega tasuda see ühekordse maksena 6 kuu jooksul alates menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest, määras kindlaks menetluskulud ja mõistis avaldajalt Revalconnect OÜ kasuks välja menetluskulud summas 562 eurot ning viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni täitmiseni.
11.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Riigikohus on 12.06.2012 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-79-12 märkinud, et erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud.
12.Võlgnik EE tõi peatamise aluseks olevate asjaoludena välja asjaolu, et on ebaõiglane temalt menetluskulude sissenõudmine, sest erinevate ametkondade tegematajätmise ja kinnistu valdaja tegevusetuse tõttu on temale kahju põhjustatud. Avaldaja on lugenud ebaõiglaseks kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-12-39771, millega kohus jättis rahuldamata EE hagi OÜ Revalconnect vastu jättes kõik menetluskulud EE kanda. Võlgnik ei saa aga uuesti algatada vaidlust väidetava õnnetusjuhtumiga põhjustatud kahju hüvitamise väljanõudmiseks tsiviilasjas, milles on alustatud menetlus avalduse alusel täitemenetluse peatamiseks. Pärnu Maakohtu otsus 21.06.2013 tsiviilasjas nr 2-1239771 on jõustunud, milles kohus leidis, et hageja väidetud õnnetusjuhtum OÜ Revalconnect kinnistul ei ole tõendamist leidnud. Menetluskulud, mis on pooltel tekkinud on 18.12.2013 kohtumäärusega EE-lt välja mõistetud summas 1250 eurot. Nimetatud kohtumäärust EE ei vaidlustanud. Avaldaja nimetatud asjaolud ei muuda TMS § 45 tähenduses täitemenetluse läbiviimist ebaõiglaseks, sest need puudutavad hagis käsitletud juhtumit ja tõendamisega hagejale tekkinud raskusi. Hagi rahuldamata jätmine ja kohtumenetlusega kaasnevate menetluskulude hüvitamise kohustus ei ole menetluse ebaõiglaseks tulemuseks, mis tingiks täitemenetluse peatamise. Erandlikeks asjaoludeks TMS § 45 mõistes tuleb lugeda sellised ajutise iseloomuga asjaolud, mille esinemise tõttu võib kaasneda võlgnikule ebaõiglane tagajärg. Võlgnik ei ole avalduses ega täiendatud seisukohtades märkinud, milles seisneb temale täitemenetluse senisel kujul jätkumisega kaasnev raske tagajärg. Täitemenetluse läbiviimine ei ole ise erandlikuks asjaoluks. Kohus on 26.05.2014 selgitanud avalduse käiguta jätmise määruses, et peatamise aluseks saaksid olla võlgnikust tulenevad asjaolud. Erandlikuks asjaoluks võib olla näiteks võlgniku seisund (nt raske haigus), mille tõttu võib täitemenetluse jätkumine tuua kaasa raske tagajärje (tervisekahjustus;
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-52467 elukoha võõrandamisel ajutiselt elukohata jäämine). Selliste erandlike asjaolude esinemine peab olema ajutise iseloomuga, sest TMS § 45 eesmärk ei ole täitedokumendist tuleneva kohustuse ümberkujundamine.
13.Avaldaja esindaja V. Krinal on leidnud, et täitemenetluses esitatud nõue on 1250 eurot, mille täitmiseks soovib täitur EE vara arestida ja müüa enampakkumisel. Antud meede on avaldaja esindaja hinnangul ebaproportsionaalne, sest XXXXX XX, XXXXXXX on EE ja tema pensionärist isa VE ainukeseks elukohaks. Arvestades nõude suurust, oleks mõistlik võlasumma ajatada selliselt, et võlgnik tasuks 30 eurot kuus. Erandlike asjaolude tõendamiseks esitas määratud esindaja tõendi VE kohta, millest nähtub, et VE on olnud haiglaravil. Kohtule esitatud SA Põhja-Eesti regionaalhaigla haigusloo väljavõttest 1 455 585 VE kohta nähtub, et isik oli 04.10.2014 kukkunud redelilt ja vajas hospitaliseerimist. VE on EE isa, kes on pensionär ja jagab pojaga ühist elukohta. Asjaolu, et avaldaja isa on olnud kukkumise tõttu haiglaravil ei nähtu asjaolusid, et perekonna sissetulek oleks vähenenud või kulutused oluliselt suurenenud. Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Avaldaja on 25.05.2014 esitanud avalduse täitemenetluse peatamiseks, kuid ei ole selle ajani midagi tasunud kohtutäiturile, seega isegi arvestades 2014 oktoobris VE-ga toimunud õnnetust ei oleks täitemenetluse peatamine sissenõudja huve arvestades kuidagi põhjendatud. Sissenõudjal on õigustatud ootus, et täitemenetluse läbiviimisel saaks nõuded võimalikult kiiresti rahuldatud, mis ei ole antud juhul võlgniku käitumisest tulenevalt osutunud võimalikuks.
14.Kohus on teinud järelpärimised Maksu- ja Tolliametile ja erinevatele pankadele, et välja selgitada, millised on avaldaja EE sissetulekud. Avaldaja menetlusabi taotlusest ja kohtule edastatud vastustest järelepärimistele on selgunud, et avaldajal ei ole püsivat sissetulekut. 2014 alates märtsist kuni juunini on EE saanud sissetulekuna 70 eurot, samuti nähtuvad pangakontole üksikud sularahasissemaksed. Võlgniku majanduslik olukord, mis ei võimalda võlgnevuse tasumist, ei ole tekkinud erandlike asjaolude kokkusattumusel (nt töökoha kaotusest), vaid sissetulekute puudumisest. Perekond katab igakuised kulutused VE 340 euro suurusest pensionist. Kinnistu, mille kohtutäitur on arestinud on ka ainsaks varaks, mis avaldajale kuulub. Seega ei annaks täitemenetluse peatamine võimalust, et võlgnik suudaks pärast ajutist täitemenetluse peatamist kõik kohustused sissenõudjale tasuda. Täitemenetluse peatamine oleks kohtu hinnangul põhjendamatu kohustuste täitmise tulevikku edasilükkamine.
15.Avaldaja menetluses läbiv seisukoht on olnud täitemenetluse peatamine selliselt, et ta ei peaks menetluskulusid hüvitama. Kohtutäitur on 26.11.2014 esitatud seisukohas märkinud, et võlgnik ei ole täitemenetluses täitmisteate kättesaamisest 23.04.2015 alates kuni käesoleva ajani teinud ühtegi ettepanekut, kuidas saaks võlgnevust likvideerida. Samuti on OÜ Revalconnect vastuses avaldaja esindaja taotlusele ajatada võlgnevus leidnud, et võlgnevuse ajatamine ei ole põhjendatud, sest isik ei ole teinud ettepanekuid võlgnevuse tasumiseks. Kohus on ka 11.12.2014 määruses nõudnud avaldajalt selgitusi, mida ta on teinud selleks, et kohtutäituriga võlgnevuse teisiti tasumine kokku leppida. Avaldaja ei ole kohtunõudele vastanud, vaid jätkuvalt väitnud seda, et ta peab täitemenetlust ebaõiglaseks, sest tal tuleb õnnetuse läbi kannatanuna tasuda teise kohtumenetluse poole menetluskulud. Kohtutäitur on 09.01.2015 kohtule selgitanud, et kohtutäitur ei ole käinud võlgnikule kuuluval kinnistul, kuna võlgnik ei lubanud siseneda. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnik eitab kohustuse olemasolu ja ei ole mõistlikult kaasa aidanud võlgnevuse tasumise kokkuleppele jõudmiseks, ei ole ka täitemenetluse ajatamine põhjendatud, sest avaldaja on seni keeldunud koostööst kohtutäituriga ja sissenõudjaga. Kohus leiab, et
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-52467 võlgniku avaldus tuleb täielikult rahuldamata jätta, sest avaldusest ja kirjalikest seisukohtadest ei nähtu erandlikke asjaolusid TMS § 45 mõistes täitemenetluse peatamiseks või ajatamiseks.
16.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi 8. lõike kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31 ning põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (vt RKTKm nr 3-2-1-93-13, p 11).
17.09.01.2015 on puudutatud isik Revalconnect OÜ esitanud taotluse, et kohus määraks kindlaks Revalconnect OÜ-le hüvitatavad menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-52467 ning määrata hüvitatavate menetluskulude summaks 975,00 eurot ja mõista EE’lt välja Revalconnect OÜ kasuks menetluskulud summas 975,00 eurot. Samuti kohustada EE’it tasuma Revalconnect OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.TsMS § 175 lg 1 2. lause sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja on leidnud, et puudutatud isiku taotlus on üle paisutatud ja põhjendamatu.
19.OÜ Revalconnect (sissenõudja) lepinguline esindaja on esitanud teenuse arvestuse: septembris 2014 0,5 tundi kliendiga kohtumine ja 3 tundi vastuse koostamine kokku 437 eurot tunnitasu arvestusega 125 eurot; novembris 2014 3 tundi Pärnu Maakohtu määrusega tutvumine, seisukoha koostamine kokku 375 eurot, tunnitasu arvestusega 125 eurot. Avalduses puudub kinnitus, et sissenõudja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega arvestab kohus menetluskulud ilma käibemaksuta.
20.Kohus leiab, et avaldaja kanda tuleb jätta osaliselt OÜ Revalconnect (sissenõudja) menetluskulud. Avaldaja EE on esitanud korduvalt põhjendamatuid taotlusi ja vastuväiteid, millest on olnud tingitud kohtumenetluse venimine ja sellega ka menetluskulude tekkimine. Seega peab kohus õiglaseks, et avaldaja EE hüvitaks osaliselt ka käesoleva menetluse kulud.
21.Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 125 eurot ilma käibemaksuta kliendiga kohtumiseks ja 3 tundi vastuse koostamiseks, so 437 eurot. Puudutatud isiku poolt novembris kantud menetluskulud on kohtu hinnangul osaliselt põhjendatud, sest kirjaliku vastu koostamine ja maakohtu määrusega tutvumine ei ole 3 tunni ulatuses põhjendatud kulu. Puudutatud isiku esindaja seisukohad kattuvad suures osas varem esitatud seisukohtadega ja sisalda oluliselt midagi uut võrreldes varem menetluses väidetuga, seega on põhjendatud kuluks novembris on 1 tund, so 125 eurot. Kohus leiab, et avaldajalt EE-lt tuleb välja mõista põhjendatud ja vajalikud kulud kokku summas 562 eurot.
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-52467
22.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik on vastava taotluse ka esitanud. Määruskaebus
23.Avaldaja esitas maakohtu määrusele 05.02.2015 määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt ei ole avaldaja rahul maakohtu poolt tehtud määrusega. Avaldaja tõi menetluses välja oma maksevõime piirid, milleks on 30 eurot kuus ja palus selle kinnitada. Seega on avaldaja täitemenetluses oma ettepaneku teinud. Erandlikuks asjaoluks on see, et selgunud on tõendusmaterjalid nii pildimaterjali kui tunnistajate ütluste teel, et sissenõudja tegematajätmisel ehk kaevuluukide puudumisel on vahetu seos avaldajale põhjustatud kahjuga. Kohus ei ole midagi ette võtnud 21.06.2013 kohtumenetluse raames, et sündmuskoha ülevaatust teostada või ülekuulata avaldaja poolt palutud tunnistaja. Raske tagajärg on see, et kohtumenetluse käigust tulenevate asjaolude tagajärjel sai VE insuldi ja kukkus redeliga puu otsast alla ja vajab peale seda pidevat järelevalvet, mis ei võimalda avaldajal täiskoormusel tööle minna et võlga maksta. Raskendavaks asjaoluks on see, et VE on krooniline astmahaige. Ravikulud on üsna suured. Raske tagajärg seisneb ka selles, et õiguskantsleri analüüsist selgub, et avaldajal puudusid võimalused 18.12.2013 toimunud kohtumenetluse raames täiel määral end kaitsta, kuna Läänemaa haigla ei vormistanud dokumentatsiooni ja asi ei jõudnud õiguspärasel viisil politseisse. Seega ei saanud avaldaja ka 18.12.2013 otsust edasi kaevata. Praeguses täitemenetluse protsessis saab teha olukorra korrektuuri sel määral, et avaldajalt ei mõistetaks välja kohtukulusid. Kohus oleks saanud teha ka otsuse, mille kohaselt hüvitatavad kulud oleksid jäänud menetlusosaliste kanda, seda enam, et Revalconnect OÜ tunnistas kohtumenetluse käigus kaevuluukide puudumist. Avaldaja palub täitemenetlus lubamatuks tunnistada.
24.Vastustes puudutatud isiku II seisukohale märgib avaldaja, et erandlikuks asjaoluks on ka see, et avaldaja enese tervis on halvenenud. Peale õnnetust on avaldajal peavalud, unehäired ja keskendumisprobleemid lisaks viirushaigusele. Vaidluse sisuks on mõistliku maksegraafiku kehtestamine, juhul kui kohus otsustab, et täitemenetluse peatamine on uute otsustavate asitõendite ilmnemisel võimatu. Avaldaja palub täitemenetlus peatada koos kohtutäituri tegevusega kuni juurdluse lõppemiseni. Menetluse edasine käik
25.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukohtade saamiseks puudutatud isikutele.
26.12.03.2015 esitas puudutatud isik II seisukoha määruskaebusele, leides, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses on kritiseeritud tsiviilasjas nr 2-12-39711 tehtud Pärnu Maakohtu 21.06.2013 otsust, mis on jõustunud. Kaebaja ei ole selgitanud, milline on tema osas kehtiv erandlik asjaolu, mille tõttu peaks peatama täitemenetluse ja kaebajale kuuluva kinnisvara realiseerimise, et anda kaebajale täiendavalt aega uue elukoha leidmiseks.
27.Puudutatud isiku I 13.03.2015 seisukoha kohaselt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Kaebaja hinnangul tuleks täitemenetlus peatada, kuna Pärnu Maakohtu 21.06.2013 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-39711 on ebaõiglane. Puudutatud isik I ei nõustu sellega. Täitemenetlus algatati 06.03.2014, kaebajal on olnud aga võlgnevuse tasumiseks aasta aega või leida lahendusi võla tasumiseks. Lisaks elukohale kuulub võlgnikule 1⁄2 mõttelist osa kinnistust registriosa nr XXXXXXXX XXXXX XXXXX.
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-52467 Kaebaja võiks võla tasuda eelnimetatud vara müügi või üürimise teel, kuid pole tänaseni makseid teinud.
28.25.03.2015 kohtumäärusega jättis Pärnu Maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
29.15.04.2015 esitas avaldaja Tallinna Ringkonnakohtule avalduse ekspertiisi läbiviimiseks. Avaldaja palub juhul, kui kohus peab esitatud tõendusmaterjali väheseks, läbi viia õnnetusjuhtumi sündmuskoha ja jalgratta ekspertiisi. Seni ei ole õnnetuse sündmuskohta keegi fikseerinud ega analüüsinud prillide purunemise põhjusi. Sündmuskohal on seniajani jalgratta reflektorikillud. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
30.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Pärnu Maakohtu 23.01.2015 kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
31.Kohtute infosüsteemi andmetel on tsiviilasjas nr 2-12-39771 Pärnu Maakohtu poolt 21.06.2013 tehtud kohtuotsus, millega jäeti rahuldamata avaldaja hagi Osaühing Revalconnect vastu kahju hüvitamise nõudes, jõustunud 23.07.2013.
32.Tulenevalt TsMS § 702 lg 1 ja § 706 lg 1 võib jõustunud kohtulahendi hagimenetluses poole avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata ning teistmisavaldus tuleb esitada Riigikohtule.
33.Riigikohus on 25.03.2015 kohtumäärusega jätnud avaldaja teistmisavalduse eelnimetatud otsusele menetlusse võtmata ja ühtlasi jätnud rahuldamata avaldaja taotluse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 133/2014/84.
34.Ringkonnakohus juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et ringkonnakohtul puudub pädevus uuesti läbi vaadata tsiviilasjas nr 2-12-39771 Pärnu Maakohtu poolt 21.06.2013 tehtud kohtuotsust ning eeltoodust tulenevalt lahendada määruskaebuse esitaja poolt 15.04.2015 esitatud taotlust sündmuskoha ja jalgratta ekspertiisi läbiviimiseks.
35.Lähtuvalt eelnimetatust jätab ringkonnakohus tähelepanuta kõik määruskaebuse esitaja seisukohad seoses tsiviilasjas nr 2-12-39771 Pärnu Maakohtu poolt 21.06.2013 tehtud kohtuotsusega ja Tallinna Ringkonnakohtule 15.04.2015 esitatud taotluse ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata.
36.TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses esitatud asjaolud kogumis ega eraldivõetuna ei anna alust täitemenetluse peatamiseks ega ka ajatamiseks täiteasjas nr 133/2014/84. Riigikohus on lahendis 3-2-1-79-12 märkinud, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad aluse vaid erandlikud asjaolud ning selleks ei saa olla ainuüksi elukoha kaotus. Praegusel juhul ei ole avaldaja ringkonnakohtule määruskaebusmenetluses esitanud kaalukaid asjaolusid, mis võimaldaks esitatud avalduse rahuldada. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole avaldaja võlgnikuna alates täitmisteate kättesaamisest 23.04.2014 asunud võlgnevust likvideerima, avaldajale kuuluvad 1⁄2 suurused mõttelised osad kaasomandist kahest hoonestatud kinnisasjast (avaldaja elukohaks olevast kinnisasjast Läänemaal, XXXXXXX XXXXX, XXXXX XX XX, registriosa nr XXXXXXX ja Harjumaal
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-52467 XXXXX XXXXX, XXXXXX XXXX, XXXX asuvast kinnisasjast registriosa nr XXXXXXXX), puuduvad andmed, et avaldaja oleks püsivalt võimetu tööd leidma, raskelt haige või muul viisil takistatud võlgnevuse likvideerimisega tegelemast. Kuigi määruskaebuse esitaja ei ole tõendanud oma isa tervisliku olukorraga seoses esitatud väiteid (mh selle kohta, et ta on hooldajaks määratud), leiab ringkonnakohus et ka perekonnaliikmega seotud asjaolusid ei saa käesoleval juhul pidada erandlikeks asjaoludeks, mis õigustaksid täitemenetluse peatamist või ajatamist. Avaldajal on olnud piisavalt pikalt aega leida lahendus võla tasumiseks (sh kaaluda võimalust võlgnevuse tasumiseks XXXX kinnisasja käsutamise arvelt saadavatest rahalistest vahenditest). Ringkonnakohtu hinnangul ei kaalu käesoleval juhul avaldaja kui võlgniku huvid üles sissenõudja huve.
37.Määruskaebuse esitaja on 05.02.2015 määruskaebuses, 24.03.2015 vastuses 12.03.2015 Revalconnect OÜ vastusele, 29.03.2015 vastuses 12.03.2015 Revalconnect OÜ vastusele ning 15.04.2015 ekspertiisi läbiviimise taotluses ühtlasi esitanud taotluse täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et vastav nõue tuleks esitada TMS § 221 kohaselt hagimenetluses pädevale, so esimese astme, kohtule. Käesoleval juhul on tegemist hagita menetlusega, mille raames hagiasja lahendada ei saa. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes TsMS § 663 lg-le 1 tuleb nimetatud nõue jätta läbi vaatamata.
38.Avaldajalt vaidlustatud määrusega välja mõistetud menetluskulude osas märgib ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav.
39.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, tuleb jätta muutmata ka menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta EE kanda.
40.29.07.2015 esitas EE taotluse temale riigi õigusabi korras uue advokaadi määramiseks. Ringkonnakohus leiab, et EE taotlus tuleb jätta rahuldamata. Esiteks on 22.07.2014 määrusega Pärnu Maakohus rahuldanud EE taotluse riigi õigusabi saamiseks. Teiseks on käesolevas menetlusetapis määruskaebuse esitajal vaja anda omapoolne seisukoht menetlusosaliste menetluskuludele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 tehtud lahendis asunud seisukohale, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata. Arvestades eelpooltoodut koosmõjus TsMS § 178 lg-ga 4, leiab ringkonnakohus, et EE saaks teiste menetlusosaliste menetluskulude kohta oma arvamuse esitada ka ilma õigusalaseid eriteadmisi omava esindajata.
Menetluskulud
41.TsMS § 176 lg 2 järgi kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Ringkonnakohus kohustas menetlusosalisi kohtule esitama menetluskulude nimekirja 23.07.2015 ja vastaspoole menetluskuludele seisukohad hiljemalt 27.07.2015. Menetluskulude nimekirja esitasid avaldaja ja puudutatud isik II. Vastuväiteid vastaspoole menetluskulude nimekirjale kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem ei esitatud, kuigi kohtute infosüsteemi andmetel on kohtu poolt saadetud kiri 21.07.2015 kätte toimetatud ka avaldajale riigi õigusabi korras määratud advokaadile.
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-52467
42.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 8 kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagita menetlustes kohaldatakse esindajakulude väljamõistmisel üldnormina TsMS § 175. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (vt RKTKm nr 32-1-93-13, p 11).
43.23.07.2015 on puudutatud isik II Osaühing Revalconnect ringkonnakohtule esitanud taotluse määrata kindlaks Osaühingule Revalconnect hüvitatavad menetluskulud tsiviilasja nr 2-14-52467 määruskaebusmenetluses summas 150,00 eurot ja mõista see välja avaldajalt, samuti kohustada EE tasuma Osaühingule Revalconnect hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
44.TsMS § 175 lg 1 1. lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
45.Osaühing Revalconnect on esitanud taotluse esindajakulu tasumiseks seoses vastuse koostamisega 12.03.2015 EE poolt 05.02.2015 määruskaebusele summas 150 eurot, mis sisaldab käibemaksu.
46.TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna eelnimetatud kinnitust puudutatud isiku II poolt esitatud taotlus ei sisalda, arvestab ringkonnakohus menetluskulud ilma käibemaksuta.
47.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku II poolt esitatud menetluskulud tuleb jätta täielikult avaldaja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel, kuna määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus peab puudutatud isiku II poolt esitatud tunnitasu 125 eurot ilma käibemaksuta vastuse koostamise eest 12.03.2015 avaldaja poolt 05.02.2015 esitatud määruskaebusele täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus arvestades kõiki asjaolusid õiglaseks EElt välja mõista põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 125 eurot.
48.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik II on esitanud vastava taotluse 23.07.2015 menetlusdokumendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik