2-13-24662
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
18.juunil 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-13-24662
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
1 844,86 eurot Lõunalaenud OÜ hagi T. A. vastu 1 844,86 euro nõudes. Hageja: Lõunalaenud OÜ (registrikood 11232222, asukoht: Jüri 38, Võru 65610), seaduslik esindaja: juhatuse liige Tanel Riivits, e-post: ([email protected]) Kostja: T. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord OÜ Lõunalaenud võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. T. A. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
1.Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Lõunalaenud hagi T. A. vastu 1 844, 86 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.01.2013 tarbijakrediidilepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 2005 eurot. Laenu tagastamiseks oli kostja varem seadnud tagatiseks temale kuulunud sõiduki BMW 525, 010 ARC. Sõiduk oli varem juba vormistatud hageja omandiks, olles taganud ka eelmist laenu. Kostja jätkas sõiduki kasutamist lihtkirjaliku volituse alusel. 20.02.2013 viibis kostja sõidukiga Vantaas ja andis sõiduki juhtimise üle hageja poolt mittevolitatud isikule, kes oli joobes ja põhjustas liiklusavarii. Kostja ei tasunud laenulepingujärgset osamakset. Kostja oli sõiduki toimetanud aprillis Eestisse ja jättis selle remonti Tallinnasse. Hageja võttis 07.05.2013 sõiduki oma valdusesse tagasi. Spetsialisti hinnangul oleks sõiduki taastamiseks kulunud vähemalt 800 eurot, millises suuruse kulu kandmist ei pidanud hageja otstarbekaks. Hageja võõrandas sõiduki hinnaga 1000 eurot (koos käibemaksuga). Hageja nõudejääk enne sõiduki võõrandamist oli kokku 2 678, 20 eurot, millest 2005 eurot oli laenu põhiosa võlgnevus, 302 eurot intressivõlgnevus ja 371,20 eurot tekitatud kahju vastavalt laenulepingu p 1.7.2. Sõiduki võõrandamisest sai hageja kokku 1000 eurot, kuid tulu oli sellest 833, 34 eurot (käibemaks 166, 66 eurot), mille arvelt sai võlgnevust vähendada juhindudes VÕS §-st 88 lg 8. Neil asjaoludel taotleb Lõunalaenud OÜ välja mõista T. A. 1 844, 86 eurot.
selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 29.mail 2013 (tl 32). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad poolte vahel 02.01.2013 sõlmitud lepingust koos teabelehega, laenusumma üleandmise-vastuvõtmise aktist, sõiduki registreerimistunnistuse väljavõttest, kostjale saadetud hoiatustest ja lepingu ülesütlemisest, pildid sõidukist, kiri Vantaa politseist ning tasutud arve sõiduki võõrandamisest (tl 6-23). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
3 (4)
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.