Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2013.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-29987
Tsiviilasi
OÜ XXX (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selbergi hagi XXXvastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Hageja: OÜ XXX (pankrotis, registrikood XXX) pankrotihaldur Eve Selberg (OÜ Advokaadibüroo Selberg & Co, e-post [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Tarmo Friedenthal (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
08. mai 2013.a
Jätta hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud OÜ XXX (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selbergi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja põhjendused OÜ XXX (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selberg esitas 01.08.2012 hagi XXXvastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostja OÜ XXX (endise ärinimega OÜ XXX) juhatuse liige alates selle asutamisest 06.07.2000 kuni 04.11.2009.a. Ühtlasi oli kostja OÜ XXX ainuosaniku XXXOÜ osanik. 25.09.2008 kanti äriregistrisse OÜ XXX , mille ainuosanik ja ainus juhatuse liige oli ja on kostja. Umbes aasta jooksul alates OÜ XXX (pankrotis) äriregistrisse kandmist andis OÜ XXX kogu oma äritegevuse üle OÜ-le XXX (pankrotis). Seejärel alustati toimingutega OÜ XXX kustutamiseks äriregistrist, lõpetamisotsus võeti vastu 02.11.2009.a.
Varem OÜ-le XXX kuulunud ettevõte jätkas tegevust OÜ XXX(pankrotis) all. Kuivõrd võlgniku juhatuse liikmeks ettevõtte ülemineku ajal oli kostja, kes kontrollis, suunas ja planeeris võlgniku tegevust, on ilmne, et kostja on võlgniku endise juhatuse liikmena rikkunud võlgniku ees eksisteerivaid kohustusi, põhjustades seeläbi võlgnikule olulise kahju, sh äritegevuse OÜ-sse XXXsuunamise tulemusena võlgniku pankrotistumise. OÜ XXX ettevõte on jätkanud OÜ XXX(pankrotis)all tänaseni oma tegevust, andes 2008/2009 19,73 miljoni krooni suuruse käibe juures ärikasumit 1,91 miljonit krooni. Finantstulusid ja –kulusid arvesse võttes oli kasum 1 164 809 krooni. Pole võimalik, et sama isiku juhtimisel samade töötajatega samades ruumides samade klientide ja tarnijatega samas valdkonnas tegutsedes oli OÜ XXX majandustegevus objektiivsetel põhjustel kahjumlik, aga OÜ XXX(pankrotis)oma objektiivsetel põhjustel kasumlik. Seega saab OÜ XXX(pankrotis) poolt teenitud kasumit käsitleda kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega OÜ-le XXX tekitatud kahjuna. Tekitatud kahju suurus on vähemalt 1 164 809 krooni (74 444,86 eurot). 30.09.2009 lepinguga loovutas kostja XXX OÜ nimel OÜ-le XXXnõudeõiguse OÜ XXX vastu, mis tuleneb laenulepingutest kogusummas 399 000 krooni. 31.03.2007 ja 24.04.2009 saldokinnituste kohaselt lisandus sellele nõudele veel intress 38 939 krooni. OÜ XXX pearaamatust tehtud väljavõtete kohaselt on 30.09.2009 tehtud tasaarvestused summas 399 000 krooni OÜ-ga XXX(pankrotis) kuid hageja raamatupidamisest ei nähtu tasaarvestatud nõude sisu ja puudub ka dokument selle tasaarvestuse aluse kohta. Isegi kui tasaarvestus on tegelikkuses tehtud, on nõude loovutamisega tekitatud OÜ-le XXX kahju, kuna kostja pidi tasaarvestamise võimalust ette nägema. Tekitatud kahju suurus on vähemalt 437 939 krooni (27 989,40 eurot). OÜ XXX on toetanud regulaarselt mitmete kolmandate isikute spordialast tegevust. Pankrotihalduri hinnangul pidi hiljemalt 2008.a alguses olema kostjale kui juhatuse liikmele selge, et OÜ XXX ei ole pikemas perspektiivis maksujõuline. Vähemalt sellest ajast ei saanud toetuste maksmine OÜ XXX poolt olla kooskõlas juhatuse liikme hoolsuskohustusega. Sponsormaksete suurus on kokku 160 000 krooni (10 225,56 eurot). 09.12.2011 edastas hageja OÜ-le XXX(pankrotis) nõude vara tagastamiseks, määrates nõude täitmise tähtajaks 28.12.2011. 09.12.2011 vara tagastamise nõudes palus hageja OÜ-l XXX(pankrotis) anda hagejale üle kaubamärkide XXX omand, registreerida domeen XXX.ee hageja nimele ja maksta hagejale 30.09.2009 lepinguga loovutatud nõudele vastav summa. OÜ XXX(pankrotis) keeldus sellest, leides, et hageja nõue on alusetu. 30.05.2012 esitas hageja kostjale nõude kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks, kuid kostja on ka sellest keeldunud. Hageja leiab, et kostja on OÜ-le XXX kahjulike tehingute tegemisega rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Arvestades kostja seotust OÜ-ga XXX(pankrotis) on ilmne, et nimetatud isikuga tehingute tegemisel kasutas kostja sisuliselt OÜ XXX vara iseenda huvides, rikkudes sellega ka juhatuse liikme lojaalsuskohustust. Kostja on juhatuse liikmena teinud tehinguid ja toiminguid teadlikult, tahtlikult ja eesmärgipäraselt. Kokku on kostja tekitanud eelnimetatud tegevusega kahju vähemalt 112 660,13 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja kahju hüvitise summas 112 660,13 eurot ning viivis kahju hüvitamisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras alates 31.07.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja esitas 16.01.2013 seisukoha kostjate vastusele. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole vaevunud selgitama, kuidas oli tema arvates juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustusega kooskõlas see, et OÜ XXX ja OÜ XXX(pankrotis) ühiskasutuses oleva vara eest tasus OÜ XXX tegeliku kasutamise ulatusest erinevate proportsioonidega, OÜ XXX töötajad töötasid tegelikkuses OÜ XXX(pankrotis) huvides ning OÜ XXX andis OÜ-le XXX(pankrotis) üle oma tarnija- ja kliendisuhted. Kostja on oma seisukohti põhjendanud ebamääraste ja paljasõnaliste väidetega, jättes vastamata enamusele hageja faktiväidetest ja tõenditest. Ettevõtte ülemineku asjaolusid ja tõendeid on põhjalikult käsitletud tsiviilasjas nr 2-09-58258. Selles asjas 29.06.2012 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 19.11.2012. Sellega on ettevõtte üleminek hageja arvates tõendatud.
05.04.2013.a. seisukohas leidis hageja, et kostja on tekitanud võlgnikule kahju ka XXXTallinnas asuvate kaupluseruumide sisustuse tasuta võõrandamisega OÜ-le XXX (pankrotis). Kahjuna on käsitletav antud mööbli bilansiline maksumus 81 096,32 eurot (1 268 881,73 krooni). Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Kostja märgib, et OÜ XXX (pankrotis) ettevõte ei ole OÜ-le XXXüle läinud. OÜ XXX (pankrotis)(pankrotis)omandas kauplusepindade omandiõiguse sõltumatult OÜ-st XXX (pankrotis), kuna kauplusepindade omandiõigus ei ole kunagi OÜ-le XXX (pankrotis) kuulunud. OÜ XXX(pankrotis)(pankrotis)poolt panustati ise majandustegevuse alustamisse oluliselt täiendavat vara. Samuti pole õige pankrotihaldur Eve Selbergi väited, et kostja kasutas ära OÜ XXX (pankrotis) tarnijasuhteid, töötajaid, sidevahendeid ja kauplusepindu. Majanduskäibes on tavaline, kui teatus asukohas, mis on kohandatud teatud tegevusealal tegutsemiseks, alustab peale vana ettevõtja majandustegevuse lõpetamist tegevust uus ettevõtja sarnase majandustegevusega. Kõik ehitusmaterjalide kauplused müüvad sarnast kaupa, mistõttu alati kattuvad ehitusmaterjalide kauplustel teatud tarnijad. Ka klientidega ei ole kauplustel siduvaid lepinguid, vaid kliendid võivad pöörduda mistahes ehitusmaterjalide kaupluse poole. Seetõttu on klientide kattumine juhuslik. OÜ XXX(pankrotis)(pankrotis)ei ole võtnud üle mitte ühtegi OÜ XXX (pankrotis) töölepingut ning OÜ-sse XXX ei ole asunud tööle mitte ühtegi endist OÜ XXX (pankrotis) võtmetöötajat. Asjaolu, et osad OÜ XXX (pankrotis) töötajad läksid hiljem tööle OÜ-sse XXX, oli tingitud üksnes sellest, et majanduslikult on põhjendatud uuel äriühingul võtta tööle hiljuti töö kaotanud inimesi, kes on juba omandanud vajaliku kvalifikatsiooni ja kes omavad kogemust samalaadse töö tegemisel. Internetidomeenide pidamine on äriühingule majanduslikult kulukas tegevus, mistõttu kaubamärkide nr 36909 ja 44055 ning internetidomeeni võõrandamine oli majandussurutise ajal põhjendatud. Antud ajahetkel ei oleks neid kõrgema turuhinnaga müüa. Kostja ei ole tekitanud OÜ-le XXX (pankrotis) mingisugust varalist kahju seoses OÜ XXX vastu suunatud nõude loovutamisega. 30.09.2009 tehingu järgi tasus OÜ XXX(pankrotis)(pankrotis)omandatud nõude eest õiglase summa, kusjuures tasumine toimus vastavalt OÜ XXX (pankrotis) ja OÜ XXX(pankrotis)(pankrotis)vaheliste lühiajaliste kohustuste tasaarvestamisega. Pankrotihaldur ei ole välja toonud mistahes põhjuseid ega selgitusi, mille tõttu tekkis OÜ-le XXX (pankrotis) tehingu järgselt väidetavalt kahju summas 27 989 eurot. Arusaamatuks jäävad pankrotihalduri väited, et kostja oleks pidanud ette nägema tasaarvestamise võimaluse. 2009.a teises pooles oli OÜ-l XXX (pankrotis) lõppenud kaupluseruumide kasutamise õigus ning OÜ XXX (pankrotis) pidi oma majandustegevuse antud asukohas lõpetama. Kostja tegutses õigesti, püüdes vähendada OÜ XXX (pankrotis) sissenõutavaks muutunud kohustusi. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, kuidas on ta kahju tekitanud seoses sponsorlusega. OÜ-l XXX (pankrotis) olid spordiklubidega sõlmitud tähtajalised lepingud, mis panid OÜ-le XXX (pankrotis) kohustuse tasuda vastavaid sponsorsummasid. Kõnealuste summade mittetasumise korral oleks OÜ XXX (pankrotis) rikkunud oma lepingust tulenevaid kohustusi, mis oleks kaasa toonud õiguslikud tagajärjed ja vastutuse. Kostja on seisukohal, et OÜ XXX (pankrotis) poolt ei ole OÜ-le XXXüle antud asju, õigusi, kohustusi, lepinguid sellises koguses, et need oleksid moodustanud ettevõtte kui tegutseva majandusüksuse. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses ei ole välja toodud ühtegi konkreetset asjaolu, mis selgelt tõendaks, et kostja ei täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Samuti pole tõendatud väidetav varaline kahju summas 112 660,13 eurot. Kostja ei nõustu ka, et XXXTallinnas asuvate kaupluseruumide mööbel oleks tasuta võõrandatud OÜ-le XXX(pankrotis). Mööbel võõrandati XXXOÜ-le, kes oli kauplusepindade omanikuks. XXXOÜ võõrandas ruumid koos kõnealuse mööbliga OÜ-le XXX(pankrotis). Tegemist oli
spetsiaalselt sellele pinnale tellitud mööbliga, millele ei oleks olnud võimalik lahtimonteeritult ostjat leida. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud dokumnetaalsete tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja oli OÜ XXX (endise ärinimega OÜ XXX) juhatuse liige alates selle asutamisest 06.07.2000.a. kuni 04.11.2009.a. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on võlgniku juhatuse liikmena võlgnikule hageja toodud asjaoludel kahju tekitanud. Hageja palub kostjalt välja mõista alljärgnevatest asjaoludest tuleneva kahju: OÜ XXX (pankrotis) ettevõtte üleandmisega tekitatud kahju OÜ XXX(pankrotis) 2008/2009 majandusaasta kasumi alusel summas 74 444,86 eurot (so 1 164 809 krooni); Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist alljärgnevate tehingute alusel: •
•
OÜ-ga XXX sõlmitud laenulepingust tuleneva nõudeõiguse loovutamisega tekitatud kahju summas 27 989,40 eurot (so 437 939 krooni);
•
sponsortoetuste maksmisega tekitatud kahju summas 10 225,86 eurot (so 160 000 Eesti krooni);
•
OÜ XXX poolt OÜ-le XXXkaubamärkide ja domeeninimede üleandmisega tekitatud kahju;
•
OÜ XXX (pankrotis) XXXTallinnas asuva vara tasuta võõrandamisega tekitatud kahju 81 096,32 eurot (1 268 881,32 krooni).
Hageja võlgniku pankrotihaldurina esitas hagi kostja kui võlgniku juhatuse liikmete vastu tema kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2, mille esimese lause järgi vastutavad oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liikmed kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Tulenevalt VÕS § 127 peab kahju hüvitamiseks hageja tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et osaühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos ÄS § 187 lg 2 teise lause kohaselt vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Eeltoodust tulenevalt peab hageja tõendama lisaks sellele, et talle on tekitatud kahju, ka kostja rikkumised ning põhjusliku seose kostja rikkumiste ja kahju vahel. Vastavalt ÄS-le toimub osaühingu juhtimine tema ühinguorganite kaudu, milleks on osanike koosolek (ÄS §170) ja juhatus (ÄS §180). ÄS § 180 lg 1 järgi on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Seega on osaühingu juhtimise kohustus osaühingu juhatusel. Kohus leiab, et TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 2 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et osaühingule kahju tekitanud isikuks oleks juhatuse liige. ÄS-i § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Seega peab kohus enne kahju hüvitamise nõude sisuliste eelduste täitmise
analüüsimist kontrollima, kas nõude esitamise formaalne eeldus on täidetud. Vaidlus puudub selles, et kostja oli vaidlusalusel ajal hageja juhatuse liige. Äriühingu juhtorgani liikmed peavad TsÜS § 35 kohaselt täitma oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. VÕS § 620 lg 1 sätestab juhtorgani liikmele kohustuse tegutseda äriühingule lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega, ka ÄS §-dest 187 lg 1 tuleneb juhtorgani liikme kohustus täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 35 ning ÄS § 187 lg 2 alusel vastutamise esimeseks sisuliseks eelduseks on kahju olemasolu. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-41-05 leidnud, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut. Seetõttu tuleb juhatuse liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena ja kohaldada ei saa lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. VÕS § 103 lõike 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest ja eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes juhul, kui rikkumise põhjustas vääramatu jõud, mistõttu peab kohustust rikkunud pool vastutusest vabanemiseks tõendama, et esines vääramatu jõu asjaolu, mis takistas kohustuse kohast täitmist. Vastavalt VÕS § 115 lõikele 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja on nõudnud ettevõtte üleandmisega tekitatud kahju hüvitamist selles osas, millises OÜ XXX(pankrotis) on järgnevalt aastatel 2008-2009 teeninud kasumit tulude ja kulude vahe näol. Hageja leiab, et OÜ XXX(pankrotis) poolt teenitud kasumit saab käsitleda kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega OÜ-le XXX (pankrotis) tekitatud kahjuna, kusjuures tekitatud kahjude suurus on hageja hinnangul 1 164 809 krooni (74 444,86 eurot), mis oli OÜ XXX(pankrotis) 2009. majandusaasta aruandes toodud 2009. aruandeaasta kasum. Kostja ettevõtte üleminekuga OÜ-le XXX(pankrotis) ei nõustu. Kohus leiab, et ettevõtte ülemineku asjaolusid on käsitletud tsiviilasjas nr. 2-09-58258 29.06.2012.a. tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses. Kohus nõustub nende käsitlustega ja tõenditele antud hinnanguga täies ulatuses. Ettevõte läheb VÕS § 180 lg 1 järgi üle, kui
ettevõtte üleandja ja omandaja sõlmivad selle kohta võlaõigusliku lepingu. VÕS § 182 lg 1esimeses lauses täpsustatakse, et ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Riigikohus on varem selgitanud, et ettevõtte üleminekuks on vaja, et vara läheks üle kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, pd 12 ja 13). TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi põhimõtte kohaselt tuleb iga ettevõttesse kuuluv õigus üle anda eraldi käsutustehinguga, mistõttu ei ole õige seisukoht, et ettevõte saab üle minna ainult ühel õiguslikul alusel (vt Riigikohtu 20. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-09, p 12; 20. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, p 13 ja
XXXkodulehe 12.04.2010 andmetest nähtuvalt samuti arvestas. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on ettevõtte üleminek piisavalt tõendatud. Kostja on ekslikult leidnud, nagu oleks ettevõtte üleandmine vähendanud võlgniku kohustusi. Kohus juhib kostja tähelepanu VÕS § 182 ja 183-le, mille kohaselt ei vabasta ettevõtte üleandmine üleandjat ettevõttega seotud kohustustest. Samas on Tallinna Ringkonnakohtu 29.juuni 2012. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-58258 tõendatud, et kohus mõistis OÜ-lt XXX(pankrotis) välja Osaühingu XXXkasuks 447 381,53 eurot ja viivist 184 436,73 eurot, kokku 631 818,26 eurot. Eeltoodu tõttu nõustub kohus kostjaga, et OÜ XXX(pankrotis) 2009. majandusaasta aruandest tulenev OÜ XXX(pankrotis) kohustuste maht peab olema suurem 631 818,26 euro võrra. Seega Tallinna Ringkonnakohtu 29.juuni 2012.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-09-58258 tulenevalt lõppes OÜ XXX(pankrotis) 2009. majandusaasta kahjumiga summas -557 373,40 eurot ning OÜ XXX(pankrotis) osakapital pidi olema negatiivne summas -523 320,18 eurot. Ka hageja on oma 16. jaanuari 2013. a vastuses leidnud, et OÜ XXX (pankrotis) ettevõte oli lahutamatult seotud kohtuasja esemeks olnud rahalise kohustusega Osaühingu XXXees summas 631 818,26 eurot nii enne kui pärast ettevõtte üleandmist. Seega on ka hageja sisuliselt nõustunud sellega, et OÜ XXX (pankrotis) poolt üleantud ettevõttega seotud kohustuste maht oleks pidanud olema suurem Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2012.a kohtuotsuse alusel väljamõistetud summa 631 818,26 eurot võrra. Ettevõttega koos läksid OÜ-le XXX(pankrotis) üle OÜ XXX (pankrotis) kohustused. Harju Maakohtu 25.veebruari 2013. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 212-51688 on välja kuulutatud OÜ XXX(pankrotis) pankrot. Antud kohtumäärusega on tõendatud, et OÜ XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oli Tallinna Ringkonnakohtu 29.juuni 2012.a kohtuotsusega tuvastatud OÜ XXX (pankrotis) ettevõtte üleminek OÜ-le XXX(pankrotis) ja sellega kaasnenud äriühingu käenduslepingust tulenev varaline vastutus Osaühingu XXXees summas 631 818,26 eurot. Eeltoodu tõttu ei nõustu kohus hageja käsitlusega võlgnikule ettevõtte üleminekuga kahju tekkimise kohta. Kohus leiab, et asja lahendamisel ei oma tähendust võlgniku 2010.a. ja 2011.a. majandusnäitajad, kuna nende alusel ei ole hageja oma nõuet kostja vastu esitanud. Eeltoodu alusel kohus antud asjaolusid puudutavatele poolte seisukohtadele ja neid kinnitavatele tõenditele hinnangut ei anna. Kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele ka hageja poolt kohtule esitatud üksikute tehingute alusel nõutud kahjuna. Hageja esitatud 06.09.2009.a. sõlmitud lepingutest nähtuvalt on võlgniku majandustegevuses kasutatud kaubamärgid „XXX“ nr 36909 ja 44055 müüdud OÜ-le XXXhinnaga 500 krooni tükk. Kaubamärgiregistri väljavõtetest nähtub, et antud kaubamärkide nr 36909 ja 44055 omanikuna on registrisse kantud OÜ XXX (pankrotis). OÜ XXX(pankrotis) ajutise pankrotihalduri Ene Ahas aruandest nähtub, et kaubamärgid nr 36909 ja 44055 ei kuulu OÜ-le XXX(pankrotis), vaid need kuuluvad OÜ-le XXX (pankrotis). Kuivõrd antud kaubamärkide omanikuna on registreeritud võlgnik, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja seisukoht, et kostja on tekitanud OÜ XXX (pankrotis) kahju seoses kaubamärkide üleandmisega. Lisaks eelnevale puudub pooltel vaidlus selles, et kaubamärgi „XXX” müügitehingu poole esindajana allkirjastas võlgniku nimel juhatuse liige Kaupo Meier. Seega ei ole kostja vaidlusalust lepingut võlgniku esindajana sõlminud. Asjaolust, et kostja oli antud tehingus teise poole esindaja, ei saa teha järeldust selle kohta, et kostja oleks antud tehinguga võlgnikule kahju tekitanud. Samas ei ole hageja rahalist nõuet kahju hüvitamiseks antud tehingute alusel esitanud. Hageja ei ole esile toonud, milline oli antud tehingute tagajärjel hagejale tekkinud võimaliku kahju suurus. Hageja ei ole esitanud kohtule asjaolusid selle kohta, milline võis olla
vaidlusaluste kaubamärkide ja domeenide turuhind vaidlusalusel perioodil. Asjaolu, et võlgnik tegi 2008.a. märkimisväärseid kulutusi kaubamärgi reklaamimisele vaidluse lahendamisel tähendust ei oma. Nimetatud kulutused ei saa olla käsitletavad hagejale tekitatud kahjuna ning nende hüvitamist ei ole ka hageja kostjalt nõudnud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt varalise kahju tekitamist seoses OÜ XXX vastu suunatud nõude loovutamisega OÜ-le XXX(pankrotis). Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud põhjendusi ega selgitusi, mille alusel ta leiab, et võlgnikule tekkis 30.septembri 2009.a tehinguga kahju summas 27 989,40 eurot (437 939 krooni). 30.septembri 2009. a nõude loovutamise lepinguga on tõendatud, et võlgnik loovutas OÜ-le XXX(pankrotis) nõudeõiguse OÜ XXX vastu. Antud nõude loovutamise lepingu järgi tasus OÜ XXX(pankrotis) omandatud nõude eest OÜ-le XXX (pankrotis) nõude nimiväärtuse, so 399 000 krooni. Kohus nõustub kostjaga, et vastastikuste rahaliste vastunõuete osas teostati tasaarvestus XXXOÜ (pankrotis) 01.juuni 2009.a arve-saatelehest nr 391027 tuleneva võlgniku võlgnevusega summas 590 316 krooni. Nimetatu on tõendatud 24. jaanuari 2013.a kinnitusega, millest nähtub, et OÜ-le XXX(pankrotis) loovutatud nõudega OÜ XXX vastu on osaliselt tasutud OÜ XXX(pankrotis) 01.juuni 2009.a arve nr 391027. 16.juulil 2009.a tasuti kauba eest kogusummas 590 316 krooni osaliselt nimetatud nõudega. 21.oktoobril 2009.a on XXXOÜ (pankrotis) ja OÜ XXX vahel sõlmitud täiendav laenuleping, millest nähtuvalt laenas OÜ XXX(pankrotis) OÜ-le XXX veel 165 000 krooni. Nimetatud laenulepingule on 20.oktoobril 2010.a sõlmitud lisa nr 1, millest nähtuvalt vastavat laenulepingut pikendati. OÜ XXX(pankrotis) 30. novembri 2011.a aktiga on tõendatud, et OÜ XXX(pankrotis) kandis
tõendatud. Kostja selgituste kohaselt võõrandas võlgnik antud mööbli 2008. a XXXOÜ-le, kes oli kauplusepindade omanikuks. XXXOÜ võõrandas ruumid koos kõnealuse mööbliga OÜ-le XXX(pankrotis). Sellest tulenevalt ei omandanud OÜ XXX(pankrotis) vaidlusalust XXXkauplusepindade sisustust OÜ-lt XXX (pankrotis), vaid OÜ XXX(pankrotis) ostis XXXOÜ-lt. Kostja on esile toonud, et nimetatud kauplusepinnad olid ehituslikult kohandatud ehituskaupade jaemüügiks. Antud kostja faktiväidet ei ole hageja vaidlustanud. Hageja ei ole vaidlustanud ka kostja väidet, mille kohaselt ülaltoodud kaupluseruumide sisustus oli spetsiaalselt tellitud salongimööbel XXXTallinnas asuvate äriruumide sisustamiseks, silmas pidades konkreetsete kaupluseruumide lahendusi. Kostja on ka esile toonud, et nimetatud mööblit ei olnud majanduslikult põhjendatud lahti monteerida ja teisaldada, kuna sellisel juhul oleks mööbli võimalik müügihind muutunud väga madalaks. Kohus leiab, et hageja on esile toonud vaidlusaluse mööbli bilansilise maksumuse, kuid ei ole tõendanud, millise hinnaga oleks antud ruumide jaoks tellitud mööblit olnud võimalik turul vabalt võõrandada ehk milline oli selle mööbli turuhind vaidlusalusel perioodil. Kohtu hinnangul ei saa vara bilansilist väärtust käsitleda turuhinnana. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hagiavalduses esile toodud asjaolud kostja poolt võlgnikule kahju tekitamise kohta on ebamäärased ja tõendamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud kostja kohustuste rikkumist, kahju tekkimist ning põhjuslikku seost kostja kohustuste rikkumise ja kahju vahel. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud jätab kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.