Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

lauset, st ka juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel ei esinda haldur pankrotivõlgnikuks olevat aktsiaseltsi, vaid esitab nõude oma nimel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on menetluskulud võimalik välja mõista üksnes poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulusid ei saa välja mõista kolmandalt isikult, kes ei ole menetlusosaliseks ning kes ei osalenud kohtuvaidluses. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-12-29987 ei olnud OÜ Ceramfloor (pankrotis) menetlusosaline ega osalenud nimetatud vaidluses mistahes viisil, ei saanud Harju Maakohus menetluskulusid välja mõista OÜ-lt Ceramfloor (pankrotis). Iseenesest on õige hageja seisukoht, et pankrotihaldur ES võib temalt väljamõistetud menetluskulud kanda OÜ Ceramfloor (pankrotis) pankrotivara arvelt. Samas on tavaline, et kohtumenetluse poolelt väljamõistetud menetluskulud võib tegelikult kanda kolmas isik: näiteks kindlustusandja, vaidlusest huvitatud võlausaldaja, pankrotihalduri büroo vms, kuid see ei muuda asjaolu, et kohus saab menetluskulud välja mõista üksnes vaidluse pooleks olnud pankrotihaldurilt. Ekslik on hageja väide, et täitemenetlus on alustatud täitedokumendis nimetamata isiku vastu. Täitedokumendist on näha, et nimetatud kohtuasjas on menetlusosaliseks olnud pankrotihaldur ES isiklikult. TsMS § 220 lg 2 kohasel hagi aegumistähtaeg on 10 päeva alates täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisest. ES pole tõendanud 17.11.2014 täitmisteate kättesaamist 27.11.2014. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-12-29987 tehtud 17.09.2014 kohtumääruse täitedokumendina täitmisele võtmise ja täitemenetluse alustamise täiteasjas nr 023/2014/1998 ES suhtes ebaseaduslikuks. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1345 eurot. Kohtutäitur Priit Petter on täiteasjas nr 023/2014/1998 täitmisteate koostanud 17.11.2014. Hageja esitas hagi 01.12.2014 selgitusega, et sai täitmisteate kätte 27.11.2014. Selle tõenduseks esitas hageja väljavõtte saadetise teekonna jälgimise kohta veebilehelt omniva.ee, mille kohaselt saadetis registreeriti 21.11.2014, üritati kätte toimetada 24.11.2014 ning väljastati lõpuks Nõmme postkontoris 27.11.2014. Lisaks esitas hageja 23.02.2015 väljastusteate täitetoimikust, mis tõendab hagejale täitmisteate kättetoimetamist 27.11.2014. Ka juhul, kui eeldada, et hageja sai täitmisteate kätte juba täitmisteate koostamisele ülejärgmisel päeval 19.11.2014, on 01.12.2014 hagiavaldus tähtaegne (tähtaja viimane päev langeb nädalavahetusele, mistõttu saab toimingu teha esmaspäeval). Eeltoodust tulenevalt pole hagi aegunud. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-12-29987 tehtud 17.09.2014 määruse resolutsiooni p-ga 1 rahuldati KV avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Resolutsiooni p-ga 2 määrati kindlaks KV menetluskulude rahaliseks suuruseks 8799 eurot. Määruse resolutsiooni p-ga 5 jäeti rahuldamata KV taotlus OÜ-lt Ceramfloor (pankrotis) menetluskulude välja-mõistmiseks. Hageja märkis õigesti, et kohtumääruse resolutsioonis pole hagejat nimetatud. Ka määruse päises pole hagejaks märgitud mitte ES isiklikult, vaid OÜ Ceramfloor pankrotihaldur ES. Seega on pankrotihalduri isiklik vastutus ametiülesannete käigus võlgnikule tekkinud menetlus-kulude nõude eest välistatud. PankrS § 541 lg 1 teine lause sätestab, et halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Kui haldur osaleb oma

ametiülesannetest tulenevalt kohtumenetluses poolena, on see käsitatav tema tegevusena, millest tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kelleks on käesoleval juhul OÜ Ceramfloor (pankrotis). Kostja viidatud PankrS § 35 lg 1 p 2 ning seda puudutav Riigikohtu praktika, mille kohaselt on pankrotihalduril õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutavad pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, ei pane pankrotihaldurile isiklikku vastutust pankrotihaldurina osaletud menetluse tulemi eest, vaid selgitab üksnes menetlusõiguslikku olukorda. 17.09.2014 kohtumääruses määrati kindlaks küll menetluskulude suurus, kuid ei mõistetud neid kelleltki välja. Kohus märkis 17.09.2014 määruse põhjendavas osas, et võlausaldajale pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud menetluskulude hüvituse väljamõistmiseks võlgniku varast seadus alust ei anna. Samuti selgitas kohus, et pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna pankrotihaldurile kohustust maksta välja ühele võlausaldajale tekkinud kulud sõltumatult kõigist muudest väljamaksetest. Seega kuuluvad menetluskulud tasumisele pankrotivarast. Sama kinnitas Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13 (p-s 32). Harju Maakohtu 13.01.2015 määrus, millega lõpetati OÜ Ceramfloor (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, ei lükka ümber ülalmärgitud põhjendust ega tõenda täitedokumendina täitmiseks esitatud määrusest tulenevat kohustust hagejale, mille ta peaks täitemenetluses täitma. Seoses hagi rahuldamisega jättis maakohus hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus pidas hageja menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikeks. Esindaja tunnitasumäär 120 eurot on vastavuses kohtupraktikaga ning ajakulumäär vastab kohtuvaidluse sisule. Kostja vastuväidet pidas kohus põhjendamatuks ka seetõttu, et kostja ise soovis hagejalt menetluskuludena (õigusabikulu) 1960 eurot, kusjuures hageja menetluskulu summas 1345 eurot sisaldab ka 475 eurost riigilõivu. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasjas nr 2-12-29987 (OÜ Ceramfloor (pankrotis) pankrotihalduri ES hagis KV vastu 112 660, 13 euro ja viivise nõudes) on pooleks pankrotihaldur ES isiklikult, mitte OÜ Ceramfloor (pankrotis). PankrS § 35 lg 1 p 2 sätestab ühemõtteliselt, et pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 541 lg 1 viimasest lausest tuleneb analoogselt, et haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Järelikult tuleneb PankrS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 541 lg-st 1 nende koosmõjus ja vastastikuses seoses selgelt, et pankrotivaraga seotud vaidlustes on menetlusosaliseks (pooleks) pankrotihaldur isiklikult. Järelikult osales OÜ Ceramfloor (pankrotis) pankrotihaldur ES tsiviilasja nr 2-12-29987 menetluses isiklikult kohtumenetluse poolena võlgniku OÜ Ceramfloor (pankrotis) asemel. Riigikohus selgitas määruses nr 3-2-1-15-13, et alates 01.01.2010 on pankrotihalduril PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi õigus olla võlgniku asemel (mitte nimel) kohtumenetluses menetlusosaliseks sellises vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 541 lg 1 järgi teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Analoogselt märkis Riigikohus otsuses nr 3-2-1-40-13, et tulenevalt PankrS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 541 lg 1

kolmandast lausest osaleb haldur oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma nimel ehk võlgniku pankrotihaldurina. Selliselt tuleb alates pankrotiseaduse vastavate sätete kehtiva redaktsiooni jõustumisest tõlgendada ka ÄS § 315 lg 4 teist lauset, st ka juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel ei esinda haldur pankrotivõlgnikuks olevat aktsiaseltsi, vaid esitab nõude oma nimel. Sarnaselt selgitas Riigikohus otsuses nr 3-2-1-191-12, et juhatuse liikmelt väljamõistetav kahjuhüvitis on vara, mis arvatakse pankrotivarasse. Seega on pankrotis äriühingu juhatuse liikmete vastu esitatavate kahjunõuete menetlemisel hagejaks pankrotihaldur, mitte äriühing. /-/ Õigeks hagejaks tuleb PankrS § 35 lg 1 p 2 alusel lugeda aga pankrotihaldurit. Eeltoodust tulenevalt oli seaduse kohaselt tsiviilasja nr 2-12-29987 menetluses hagejaks pankrotihaldur ES isiklikult, mitte aga OÜ Ceramfloor (pankrotis). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ülaltoodust tulenevalt oli menetlusõiguse normide kohaselt võimalik menetluskulud välja mõista üksnes kohtumenetluse poolelt, kes osales kohtumenetluses menetlusosalisena. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-1229987 ei olnud OÜ Ceramfloor (pankrotis) menetlusosaline ning OÜ Ceramfloor (pankrotis) ei osalenud antud vaidluses mistahes muul viisil, siis ei saanud maakohus välja mõista menetluskulusid OÜ-lt Ceramfloor (pankrotis), vaid menetluskulusid sai välja mõista üksnes asjas menetlusosaliseks (pooleks) olnud pankrotihaldurilt ES-lt. Õige ja põhjendatud on ES väide, et pankrotihaldur ES võib temalt väljamõistetud menetluskulud kanda OÜ Ceramfloor (pankrotis) pankrotivara arvelt. Samas on praktikas tavaline, et kohtumenetluse poolelt väljamõistetud menetluskulud võib tegelikult kanda kolmas isik kohustatud isiku eest (näit võib need kanda kindlustusandja, vaidlusest huvitatud võlausaldaja, pankrotihalduri büroo vms). See aga muuda asjaolu, et menetlusõiguse normide kohaselt sai kohus tsiviilasjas nr 212-29987 menetluskulud välja mõista üksnes kohtuvaidluse pooleks olnud pankrotihaldurilt ES-lt isiklikult, mitte muult isikult, kes ei olnud menetlusosaliseks ning kes ei osalenud kohtuvaidluses. Seega oli õige täitemenetluse algatamine pankrotihalduri ES suhtes. Arusaamatu on maakohtu viide asjaolule, et maakohtu 17.09.2014 määruses määrati kindlaks menetluskulude suurus, kuid ei mõistetud neid kelleltki välja. Tsiviilasjas nr 2-12-29987 tehtud sisuliste kohtulahenditega jäeti kõigis kohtuastmetes menetluskulud hageja, s.o pankrotihalduri ES kanda. Nii sisulistest kohtulahenditest kui ka maakohtu 17.09.2014 määrusest tuleneb selgelt põhimõte, et menetluskulud peab kandma hageja, s.o pankrotihaldur ES, kusjuures kohtu arvates oli põhjendatud menetluskulude suuruseks 8799 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. PankrS § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Nimetatud sätte mõte ja eesmärk seisneb selles, et kuigi haldur

osaleb võlgniku asemel poolena kohtus, ei saa kohtumenetlusest tekkida kohustusi pankrotihaldurile, kuna pankrotihaldur osaleb kohtumenetluses mitte isiklikest huvidest, vaid oma ametiülesannetest tulenevalt. Pankrotihalduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on PankrS § 541 lg 1 teise lause järgi võlgnik. PankrS § 541 lg-s 1 sätestatuga on vastuolus kostja tõlgendus, mille kohaselt on haldur isiklikult vastutav tema menetluskulude eest ning kostja on õigustatud nõudma menetluskulude hüvitamist pankrotihaldurilt isiklikult. Kõnealusest tsiviilasjast ei tekkinud ESle isiklikku kohustust, mille täitmist saaks kostja temalt nõuda. Ka Riigikohus on analoogset küsimust lahendis nr 3-2-1-40-13 selgitanud, märkides, et kui hagejaks on pankrotihaldur, kes on esitanud hagi seoses pankrotivaraga, kantakse juhul, kui asja lahendamise lõpptulemusena jäävad menetluskulud hageja kanda, menetluskulud pankrotivara arvel (PankrS § 541 lg 1 teine lause). Eelnevat kinnitab ka PankrS § 148 lg 1 p 1, mille kohaselt on võlgniku massikohustusteks muuhulgas pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused. Seega, hoolimata halduri osalemisest kohtumenetluses menetlus-osalisena pankrotivõlgniku asemel, on halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks pankrotivõlgnik. Vaid erandjuhul võib massikohustuste täitmist nõuda haldurilt (PankrS § 148 lg 2), millist olukorda praegusel juhul ei esine. Seetõttu ei ole pankrotiseaduse mõttega ega Riigikohtu praktikaga kooskõlas kostja tõlgendus, nagu tuleks menetluskulud, hoolimata asjaolust, et haldur nende kandmise eest isiklikult ei vastuta, siiski haldurilt isiklikult välja mõista. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kostja seisukoht, nagu oleks Harju Maakohtu 17.09.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-29987 mõistetud KV menetluskulud välja ES-lt. Asjaolust, et maakohtu 17.09.2014 määrusega jäeti rahuldamata KV taotlus OÜ-lt Ceramfloor (pankrotis) menetluskulude väljamõistmiseks, ei saa tuletada kohtu otsustust menetluskulude väljamõistmiseks ES-lt. Vaatamata sellele, et menetluskulude reaalne hüvitamine toimub vaidlusalusel juhul pankrotiseaduses sätestatud korras, oleks maakohus pidanud oma määruse resolutsioonis ka kulude väljamõistmise kohta otsustuse tegema. Samas on maakohus määruse põhjendustes selgitanud, miks ta ei mõista kostja menetluskulusid võlgnikult koheselt välja. Kui kostja maakohtu määrusega ei nõustunud, oleks ta pidanud esitama määruskaebuse. Menetluskulude jaotus Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole alust muuta menetluskulude jaotust. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu samuti kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajatel kulunud aega maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsile ning vastuse koostamisele kokku 2,75 tundi hinnaga 120 eurot tund. Vaidluse sisu arvestades oli nimetatud ajakulu põhjendatud ja vajalik hageja huvide efektiivseks kaitsmiseks apellatsioonimenetluses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TsMS 174 lg-te 1, 2 ja 3 ning § 175 lg 1 alusel õigusabikulud 330 eurot. Lepingulise esindaja 27.08.2015 ajakulu 0,5 tundi seoses menetlusliku olukorra analüüsiga ja menetluskulude nimekirja koostamisega hüvitamisele ei kuulu. Kuna lõppsõna kohtule esitatud ei ole ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohtukoosseisu muudatus Menetluslikust olukorrast tingituna asendab kohtunik Margo Klaari apellatsioonkaebuse läbivaatamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Tiit Kollom (tööjaotusplaani kohaselt on kohtunik Margo Klaari asendajaks kohtunik Ande Tänav, kes on aga korralisel puhkusel, tema asendajaks on tööjaotusplaani kohaselt kohtunik Tiit Kollom).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ü. Jänes

T. Kollom

I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.