Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue XXX esitas 01.12.2014 Harju Maakohtule hagi täitedokumendi täitmisele võtmise vaidlustamiseks või sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2014/1998. Nimetatud täiteasjas on sissenõudja XXX esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 17.09.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-12-29987. Täitemenetlust on alustatud täitedokumendis nimetamata isiku vastu. Täitedokumendist ei nähtu, et määrusega oleks XXX menetluskulud välja mõistetud XXX. XXX menetluskulud on põhjendatult jäänud kohtu poolt välja mõistmata. Tsiviilasja nr 2-12-29987 esemeks oli OÜ XXX (pankrotis) pankrotihaldur XXX hagi XXX vastu kahju hüvitamiseks. Täitedokumendi resolutsiooni p-s 5 on kohus märkinud: „XXX taotlus OÜ-lt XXX (pankrotis) menetluskulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata“. Kohtu selline otsustus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on rõhutanud, et halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks PankrS § 541 lg 1 teise lause järgi võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-74-11). Samuti on Riigikohus asjas nr 3-2-1-40-13 sedastanud, et kui hagejaks on pankrotihaldur, kes on esitanud hagi seoses pankrotivaraga, kantakse juhul, kui asja lahendamise tulemusena jäävad menetluskulud tema kui hageja kanda, menetluskulud pankrotivara arvel (PankrS § 541 lg 1 teine lause). Seega ei nähtu mistahes alust, millest saaks tuleneda hagejale kohustus XXX menetluskulude hüvitamiseks. Ka täitmisele esitatud määrusest ei nähtu menetluskulude mistahes ulatuses väljamõistmine XXX. Täitedokumendis ei ole tehtud otsustust menetluskulude väljamõistmiseks XXX. Pankrotiseaduse § 541 lg 1 mõte ja eesmärk seisneb selles, et kuigi haldur osaleb võlgniku asemel poolena kohtus, ei saa kohtumenetlusest tekkida kohustusi pankrotihaldurile, kuna pankrotihaldur osaleb kohtumenetluses mitte isiklikest huvidest lähtuvalt, vaid oma ametiülesannetest tulenevalt. Ka pankrotiseaduse seletuskirjas on märgitud, et pankrotihaldur osaleb kohtumenetluses tulenevalt oma ametikohustusest. Haldur ei tegutse enam võlgniku nimel esindussuhte alusel, vaid oma ametiülesannete täitmisel. Samas on tal kõik võlgniku õigused ja kohustused. Ka PankrS § 148 lg 1 p 1 sätestab üheselt, et võlgniku massikohustused on mh pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused. Hageja taotleb täitemenetluse seadustiku (TMS) § 220 lg 1 alusel tunnistada ebaseaduslikuks Harju Maakohtu 17.09.2014 tsiviilasjas nr 2-12-29987 tehtud kohtumääruse täitedokumendina täitmisele võtmine ja täitemenetluse alustamine XXX vastu Harju tööpiirkonna kohtutäituri Priit Petteri poolt täiteasjas nr 023/2014/1998. Alternatiivselt taotleb hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kui kohus leiab, et hageja ei saa vaidlustada täitedokumendi täitmisele võtmist. Kostja seisukohad Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Seaduse kohaselt on pankrotihalduri algatatud kohtuasjades menetlusosaliseks pankrotihaldur, kusjuures menetlusõiguse normide kohaselt saab menetluskulud välja mõista üksnes kohtumenetluse poolelt. Vaidlusaluses täitedokumendis on XXX menetluskulud välja mõistetud pankrotihaldur XXX isiklikult. Pankrotiseaduse 35 lg 1 p 2 sätestab ühemõtteliselt, et pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. See seisukoht on tunnustatud ka kohtupraktikas. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-1513 leidnud, et alates 01.01.2010 on pankrotihalduril PankrS § 35 lg 1 p 2 kohaselt õigus olla võlgniku asemel (mitte nimel) kohtumenetluses menetlusosaliseks sellises vaidluses, mis

puudutab pankrotivara või vara, mille saab arvata pankrotivarasse. Riigikohus on asjas nr 3-2-140-13 sedastanud, et haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma nimel ehk võlgniku pankrotihaldurina. Selliselt tuleb tõlgendada ka äriseadustiku § 315 lg 4 teist lauset, st ka juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel ei esinda haldur pankrotivõlgnikuks olevat aktsiaseltsi, vaid esitab nõude oma nimel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on menetluskulud võimalik välja mõista üksnes poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulusid ei saa välja mõista kolmandalt isikult, kes ei ole menetlusosaliseks ning kes ei osalenud kohtuvaidluses. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-12-29987 ei olnud OÜ XXX (pankrotis) menetlusosaline ega osalenud nimetatud vaidluses mistahes viisil, ei saanud Harju Maakohus menetluskulusid välja mõista OÜ-lt XXX (pankrotis). Iseenesest on õige hageja seisukoht, et pankrotihaldur XXX võib temalt väljamõistetud menetluskulud kanda OÜ XXX (pankrotis) pankrotivara arvelt. Samas on tavaline, et kohtumenetluse poolelt väljamõistetud menetluskulud võib tegelikult kanda kolmas isik: näiteks kindlustusandja, vaidlusest huvitatud võlausaldaja, pankrotihalduri büroo vms, kuid see ei muuda asjaolu, et kohus saab menetluskulud välja mõista üksnes vaidluse pooleks olnud pankrotihaldurilt. Ekslik on hageja väide, et täitemenetlus on alustatud täitedokumendis nimetamata isiku vastu. Täitedokumendist on näha, et nimetatud kohtuasjas on menetlusosaliseks olnud pankrotihaldur XXX isiklikult. TsMS § 220 lg 2 kohasel hagi aegumistähtaeg on 10 päeva alates täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisest. XXX pole tõendanud 17.11.2014 täitmisteate kättesaamist 27.11.2014. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike väidete ning tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. 12.02.2015 määrusega määras kohus poolte nõusolekul asja lahendamiseks kirjaliku menetluse. TMS § 220 lg 1 sätestab, et võlgnik võib sissenõudja vastu esitatud hagiga vaidlustada täitedokumendi täitmisele võtmise TMS §-s 18 sätestatud juhul, samuti juhul, kui täitemenetlust on alustatud täitedokumendis nimetamata isiku vastu. TMS § 220 lg 2 kohaselt on hagi aegumistähtaeg 10 päeva alates täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisest. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Kohtutäitur Priit Petter on täiteasjas nr 023/2014/1998 täitmisteate koostanud 17.11.2014 (t lk 7). Hageja esitas hagi 01.12.2014 selgitusega, et sai täitmisteate kätte 27.11.2014. Selle tõenduseks on hageja esitanud väljavõtte saadetise teekonna jälgimise kohta veebilehelt omniva.ee (t lk 47). Selle kohaselt on saadetis registreeritud 21.11.2014, üritatud kätte toimetada 24.11.2014 ning väljastatud lõpuks Nõmme postkontoris 27.11.2014. Kohus peab piisavalt usutavaks, et tegemist on täitmisteate kättetoimetamist kajastava väljavõttega. Lisaks on hageja esitanud 23.02.2015 menetlusddokumendiga väljastusteate täitetoimikust, mis tõendab hagejale täitmisteate kättetoimetamist 27.11.2014 (t lk 64). Isegi juhul, kui hageja ei oleks täitmisteate kättetoimetamist talle 27.11.2014 tõendanud, tuleks, arvestades, et täitmisteade tuleb võlgnikule allkirja vastu kätte toimetada, võib täitmisteate kättetoimetamist eeldada minimaalselt kahe päeva möödumisel täitmisteate koostamisest. Ka juhul, kui eeldada, et hageja sai täitmisteate kätte juba täitmisteate koostamisele ülejärgmisel päeval ehk 19.11.2014, oleks tema 01.12.2014 hagiavaldus siiski tähtaegne (tähtaja viimane päev langeb nädalavahetusele, mistõttu saab toimingu teha esmaspäeval). Eeltoodust tulenevalt pole hagi aegunud.

Hageja tugineb sellele, et tema suhtes on täiteasjas nr 023/2014/1998 alustatud täitemenetlust täitedokumendi alusel, millega temalt pole võlgnevust välja mõistetud. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-12-29987 tehtud 17.09.2014 määruse (t lk 8) resolutsiooni p-ga 1 rahuldati XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Resolutsiooni p-ga 2 määrati kindlaks XXX menetluskulude rahaliseks suuruseks 8 799 eurot. Määruse resolutsiooni pga 5 jäeti rahuldamata XXX taotlus OÜ-lt XXX (pankrotis) menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja on õigesti märkinud, et kohtumääruse resolutsioonis pole hagejat nimetatud. Ka määruse päises pole hagejaks märgitud mitte XXX isiklikult, vaid „OÜ XXX pankrotihaldur Eve Selberg“. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri isiklik vastutus oma ametiülesannete käigus võlgnikule tekkinud menetluskulude nõude eest on käesoleval juhul välistatud. Pankrotiseaduse § 541 lg 1 teine lause sätestab, et halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Kui haldur osaleb oma ametiülesannetest tulenevalt kohtumenetluses poolena, on see käsitatav tema tegevusena, millest tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kelleks on käesoleval juhul OÜ XXX (pankrotis). Kostja viidatud PankrS § 35 lg 1 p 2 ning seda puudutav Riigikohtu praktika, mille kohaselt on pankrotihalduril õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, ei pane pankrotihaldurile isiklikku vastutust pankrotihaldurina osaletud menetluse tulemi eest, vaid selgitab üksnes menetlusõiguslikku olukorda, kes on kohtusse esitatavas asjas menetlusosaliseks. Kohus selgitab, et kohtu 17.09.2014 määruses määrati kindlaks küll menetluskulude suurus, kuid ei mõistetud neid kelleltki välja. Kohus on 17.09.2014 määruse põhjendavasse osasse märkinud, et võlausaldajale pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud menetluskulude hüvituse väljamõistmiseks võlgniku varast seadus alust ei anna. Samuti on kohus määruses selgitanud, et pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna pankrotihaldurile kohustust maksta välja ühele võlausaldajale tekkinud kulud sõltumatult kõigist muudest väljamaksetest. Seega kuuluvad menetluskulud tasumisele pankrotivarast. Sama on kinnitanud Riigikohus tsiviilasja nr 3-2-1-40-13 (p-s 32). Kostja poolt 23.02.2015 tõendina esitatud Harju Maakohtu 13.01.2015 määrus, millega lõpetati OÜ XXX (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ei lükka ümber kohtu ülalmärgitud põhjendust ega tõenda täitedokumendina täitmiseks esitatud määrusest kohustust hagejale, mille ta peaks täitemenetluses täitma. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et hageja pole täitedokumendis nimetatud isik, rahuldab kohus hagi ning tunnistab Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-12-29987 tehtud 17.09.2014 kohtumääruse täitedokumendina täitmisele võtmise ja täitemenetluse alustamise ebaseaduslikuks. Kohus viitab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p-le 7, mille kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Hagihind on TsMS § 132 lg-te 5 ja 2 alusel 6 000 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 425 eurot. Seoses hagi rahuldamisega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). 23.02.2015 esitas hageja menetluskulude rahalise suuruse nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud 1345 eurot. Hageja menetluskuludeks on makstud riigilõiv ja esindajatasu. Riigilõivuks on 475 (t lk 12, 13, 21), mille hageja tasus hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt. Õigusabi kulu on avalduse kohaselt: 1) 28.11.2014 materjalide analüüs, nõupidamine kliendiga, hagiavalduse koostamine – ajakulu 3 tundi, tasumäär 120 eurot, kokku 360 eurot (käibemaksuta);

2) 01.12.2014 hagiavalduse analüüs kliendiga, täiendamine, hagiavalduse komplekteerimine ja esitamine – ajakulu 0,5 tundi, tasu 60 eurot (käibemaksuta); 3) 03.12.2014 hagi tagamise määruse analüüs, kliendile edastamine koos juhistega – ajakulu 0,25 tundi, kulu 30 eurot (käibemaksuta); 4) 12.01.2015 kostja seisukoha analüüs ja sellele vastuse koostamine – ajakulu 2 tundi, tasu 240 eurot (käibemaksuta); 5) 18.02.2015 täiteasja toimikuga tutvumine, sh väljastusteate hankimine, nõupidamine kliendiga – ajakulu 0,5 tundi, tasu 60 eurot (käibemaksuta); kokku õigusabi tasu 870 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasjaga nr 2-14-61812 ning palub kostjalt välja mõista 1345 eurot. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite 02.03.2015, millele hageja esitas vastuväite seoses selle esitamisega pärast kohtu poolt määratud tähtaega. Kohus arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel kostja vastuväidetega. Kuna hageja esitas menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse tähtaja viimasel päeval, ei saanudki kostja sellele kohtu poolt 12.02.2015 määrusega määratud tähtaja jooksul vastata. Ülalmärgitust lähtudes määras kohus kostjale tähtaja 25.02.2015 e-kirjaga hageja menetluskulude avaldusele vastamiseks. Kostja peab hageja menetluskulusid, mis kajastuvad 23.02.2015 menetluskulude nimekirjas põhjendamatuks ja mittevajalikeks. Kostja arvates oleks põhjendatud maksimaalselt 50% esitatud menetluskuludest. Oma vastuväiteid kostja konkretiseerinud ei ole. Kohus peab hageja menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikeks ning nõustub hageja poolt esitatuga kogu ulatuses. Hageja poolt märgitud tunnitasumäär 120 eurot on vastavuses kohtupraktikaga ning kulutatud ajakulumäär on asjakohane käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades. Kostja vastuväide on põhjendamatu ka arvestades aspekti, et kostja ise esitas hagejalt menetluskuludena väljamõistmiseks 1960 eurot, kusjuures hageja väiksem menetluskulu summa (1345 eurot) sisaldab ka 475 eurost riigilõivu, kostja menetluskuludeks on aga vaid esindajatasu. Kuna seoses hagi rahuldamisega jättis kohus menetluskulud kostja kanda, ei analüüsi kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse avaldust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.