Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Elisa Eesti ja kostja T M on sõlminud 19.12.2005 liitumislepingu nr 1530720 ja 09.03.2007 liitumislepingu nr 1601390, mille alusel AS Elisa Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest tasuma vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Oma allkirjaga lepingul on kostja kohustunud täitma ka lepingute lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. AS Elisa Eesti on esitanud kostjale osutatud teenuste ja/või kaupade eest tasumiseks arveid ning kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Elisa Eesti AS loovutas 03.10.2011 kostja vastu nõude põhisummas 878,64 eurot koos kõrvalnõuetega OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt kostjaga sõlmitud lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevale mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tähtajaks tasumata summalt maksma viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist. Käesoleva ajani ei ole kostja kohustust täitnud ega nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt kokku summas 1757,23 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab summas 878,64 eurot ja hageja poolt nõutav viivis – 878,59 eurot. Viiviseid on arvestatud arvete sissenõutavaks muutumise seisuga alates viimase arve esitamise tähtajast 02.06.2010 kuni 25.04.2013 määras 0,15% tasumata summalt päevas, s.o. kokku summas 1394,40 eurot. Hageja on vähendanud viivist summani 878,59 eurot. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja 6 ja § 113 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summa 1757,23 eurot väljamõistmist ja menetlus2

kulude hüvitamist; samuti menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagi tõendamiseks on lisatud ärakirjad kirjalikest tõenditest - kostjaga sõlmitud liitumislepingutest ning kostjale väljastatud arvetest, nõudeloovutamise teatisest, teenuste kasutamise üldtingimustest, menetluskulude nimekiri, esindustasu arve, maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 tulenevalt eeldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nousolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Viru Maakohus saatis hagimaterjalid kostjale allkirja vastu tutvumiseks hagiavalduses märgitud aadressile, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 24.05.2013. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjale 13.06.2013. TsMS § 394 lg 5 kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele vastust esitanud, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata saadud kaupade ja teenuste eest. Kostja vastu esinev võlanõue koos kõrvalnõuetega on loovutatud sissenõudmiseks hagejale 03.10.2011. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagiavaldusele vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks väljamõistmisele kokku summas 1757,23 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 878,64 eurot ja viivis – 878,59 eurot.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad hageja kulud kokku summas 590,43 eurot, sellest 175 eurot moodustab käesolevas menetluses tasutud riigilõiv, millest 45 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluses (13.12.2012, lõiv 16 maksekäsu avalduse eest) ning 130 eurot on põhjendatud nõudega hagiavalduse esitamisel (maksekorraldus nr 608, 25.04.2013); summas 415,43 eurot moodustab hageja kantud õigusabikulu (OÜ Julianuse Inkasso Õigusbüroo arve 1437509, 25.04.2013). TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Irma Külavee

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.