Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-12-48152
Tsiviilasi
OÜ Koduliising hagi EA vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
1304,33 eurot Hageja: OÜ Koduliising (registrikood 10892531, asukoht Posti 30, 90504 Haapsalu); Hageja esindaja Katrin M e-post: XXX; Kostja: EA(isikukood XXX, elukoht XXX, registrijärgne elukoht XXX, e-post: XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
intressid. Kostja tasus laenulepingu nr XXX vaid sissemakse 84 eurot, ühtegi osamakset kostja ei tasunud. Kostjal on laenulepingute nr XXX ja nr XXX järgi tasumata põhivõlg summas 724 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma võlgnevust tasunud. Hageja ütles laenulepingud nr XXX ja XXX üles. Hageja on võla sissenõudmisega kandnud kulusid laenulepingu nr XXX osas kokku 175 eurot ning laenulepingu nr XXX osas 165 eurot, kokku 340 eurot. Laenulepingute nr XXX ja XXX kohaselt on lepingujärgsete maksetega viivitamisel viivise määraks 22% aastas ehk 0,0605 päevas. Laenulepingu nr XXX järgne viivis on 49,92 eurot ning laenulepingu nr XXX järgne viivis on 31,87 eurot, kokku on viivised 81,79 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlga 724 eurot, intressi 148,54 eurot, viiviseid 81,79 eurot, lepingutasu 10 eurot, meeldetuletuskirjade saatmise kulu 340 eurot, kokku 1304,33 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja arvamus Kostja hagi ei tunnistanud, oli valmis asja lahendama kompromissina ja tasuma 0,01 eurot kuus. Vastuses märkis, et varanduslik olukord ei võimalda võlga tasuda, muid vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused Vaidlust pole järgmiste asjaolude üle: - hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu nr XXX laenu summas 469 euro saamiseks, kostja pidi laenu tagastama 09.04.2012 kuni 09.12.2013 iga kuu 9. kuupäevaks 30,16 eurot, sh tasuma intressi, kostja jättis laenulepingust nr XXX tulenevad osamaksed tasumata, - hageja ja kostja sõlmisid 03.04.2012 laenulepingu nr XXX , mille kohaselt sai kostja laenu 329 eurot (kauba ostmiseks) ja kohustustus tasuma perioodil 03.04.2012 kuni 09.02.2013 iga kuu 9. kuupäevaks summas 30,27 eurot, sh tasuma intresse, - laenulaenulepingu nr XXX järgi maksis kostja vaid sissemakse 84 eurot, ülejäänud ühtegi osamakseid ei tasunud, - kostja võlg laenulepingute nr XXX ja nr XXX eest on kokku põhivõla ulatuses 724 eurot, - hageja palus kostjal võla lepingute järgi tasuda, mida kostja ei teinud, - Seoses lepingute rikkumisega ütles hageja laenulepingud nr XXX ja XXX üles, - võla sissenõudmisega kantud kulusid laenulepingu nr XXX osas on kokku 175 eurot ning laenulepingu nr XXX osas 165 eurot, kokku 340 eurot, - laenulepingute nr XXX ja XXX kohaselt on lepingujärgsete maksetega viivitamisel viivise määraks 22% aastas ehk 0,0605 päevas, - laenulepingu nr XXX järgi on viivis on 49,92 eurot ning laenulepingu nr XXX järgi on viivis 31,87 eurot, kokku viiviseid 81,79 eurot. Lisaks on hageja esitanud oma eelnimetatud vaidlustamata asjaolude kohta kohtule tõenditena laenulepingud nr XXX ja XXX , laenulepingute tagastamise graafikud, laenulepingute üldtingimused, laenulepingute üleütlemisavaldused, võlgnevuste ja viiviste arvestused, võlgnevuste meeldetuletused. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb lepingut vastavalt kokkulepitule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitamata jätmine, osaline täitmata jätmine ning täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja § 101 lg 1 p 4 kohaselt lepingu üles öelda ning § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 viivist. 2 (4)
VÕS 369 lg sätestab, et laenulepingu alusel kohustub üks pool teisele poolele andma raha või liigitunnustega asju, mille teine pool peab samas koguses (sama liigi) tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt, kui pooled on kokku leppinud laenult intressi maksmise, tuleb seda maksta. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping on leping, millega üks isik kohustub oma majandus kutsetegevuses andma teise isiku käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma, lg 2 järgi on krediidileping ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel, lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 399 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Ülaltoodud vaidlustamata asjaolusid, esitatud laenulepinguid ja nende maksegraafikuid hinnates, leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud laenulepingud nr XXX ja nr XXX olid krediidilepingud VÕS § 369 lg 1, 401 lg 1, 2 järgi. Kuna vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja jättis lepingust tulenevad makskohustused, sh intressimaksekohustuse täitmata, siis oli hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel kostjale mõlemad lepingud üles öelda. Lepingute ülesütlemise üle vaidlus puudus, mistõttu on hagejal õigus VÕS § 399 lg 1 p 1, 3 ja § 401, 396 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist ehk mõlema lepingujärgse laenu, kokku 724 euro tagastamist ja lepingute ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi ehk kokku 148,54 euro tasumist. Lisaks on hagejal kooskõlas VÕS 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 õigus nõuda lepingu üldtingimuste p 1.3.4 järgi lepingus lepingujärgsete kulude ehk kohustuse täitmist kokku summas 340 eurot. Ka on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p1 ja 108 lg 1 alusel kokkulepitud lepingutasu 10 eurot maksmist. Kuna vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja pole põhivõlga 724 eurot, võla sissenõudmise kulusid 340 eurot ja lepingutasu 10 eurot ära tasunud, siis on ta viivituses ja rikub kohustust VÕS § 100 mõttes. Hagejal on õigus nõuda kostjalt seetõttu viiviste tasumist VÕS § 101 lg 1 p1 6, § 113 ja § 76 lg 1 alusel kokku 81,79 eurot. Asjaolu, et kostjal ei ole võimalust kohustust täita tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, ei ole VÕS § 103 lg 1 mõttes vabandatav, seega vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest. Arvestades eeltoodut, on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku põhivõlga 724 eurot, kokku intresse 148,54 eurot, kokku viiviseid 81,79 eurot, lepingutasu 10 eurot ning meeldetuletuskirjade saatmise eest 340 eurot, kõik kokku 1304,33 eurot. Menetluskulud, asja hind Menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Kohus tegi ettepaneku esitada menetluskulude nimekiri (menetlusse võtmise määrus). Hageja täiendavate kulude nõuet, väljaarvatud riigilõiv, ei ole esitanud. TsMS § 405 lg 1 p 3 (lihtmenetluses määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse) alusel tuleb kostjalt välja mõista riigilõivu 150 € (maksekäsu kiirmenetluse lõiv 45 € 21.11.2012 m/k 30737 + täiendav lõiv hagilt 105 € 10.04.2013 m/k 34699). Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, mille kohaselt on käesoleva tsiviilasja hind hagis nõutava väärtus kokku 1304,33 eurot. 3 (4)
/digitaalne allkiri/ Mai Grauberg Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.