K P hagi Marel Grupp OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamisest tuleneva hüvitise väljamõistmiseks Pärnu Maakohtu 19.10.2012 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
1505,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K P (isikukood XXXXXX, elukoht XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova;
K P apellatsioonkaebus
Kostja Marel Grupp OÜ (registrikood 11723181, asukoht Vana 7-5, Vändra), esindaja Ott Lammertson. Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 19.10.2012 otsus osaliselt resolutsiooni puudutavas osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus ning sõnastada resolutsioon järgnevalt: jätta rahuldamata K P hagi Marel Grupp OÜ vastu Lääne TVK poolt töövaidlusasjas nr 4-3-2/1001 11.06.2012 tehtud otsusega Marel Grupp OÜ-lt K P kasuks väljamõistetud 1 505,38 euro suurusele hüvitisele lisaks täiendava 3 010,76 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud kummagi poole enda kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.30.04.2012 esitas K P (hageja) Lääne Inspektsiooni Pärnu Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Marel Grupp OÜ (kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise 4516,15 euro saamiseks. TVK 11.06.2012 otsusega tuvastati kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu 09.04.2012 töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel ülesütlemise tühisus, lõpetati poolte vahel sõlmitud tööleping 09.04.2012 TLS § 107 lg 2 alusel ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis ühe kuu keskmise töötasu määras netosummas 1505,38 eurot.
2.11.07.2012 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamisest tuleneva hüvitise 3010,76 euro saamiseks.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 05.12.2011 tähtajatu tööleping nr 39, mille alusel asus hageja kostja juures üldehitaja ametikohal tööle alates 07.12.2011. Tööülesandeid täitis hageja välislähetuse korras Soome Vabariigis. Töölepingu järgi oli tööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, tegelik tööaja reguleerimine toimus aga vastavalt tööandja nõudmisele. Hageja töötas ilma puhkepäevadeta ja tegi ettenähtust pikemaid tööpäevi.
4.31.03.2012 lubas kostja hagejale puhkepäevi kuni 10.04.2012, kuid nõudis hiljem siiski pühade ajal töötamist. Kuna hageja sellega ei nõustunud, saatis tööandja hagejale 05.04.2012 töölepingu lõpetamise teate, milles soovis töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel TLS § 79 lg 1 alusel alates 31.03.2012. Kuna hageja sellega ei nõustunud, ütles kostja 09.04.2012 töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p-de 2 ja 4 alusel. Ülesütlemist põhjendas kostja järgmiste rikkumistega: 10.02.2012 tööle hilinemine seoses alkoholi tarvitamisega ning XXXXXXXXXXX ja XXXXXXXX tööle mitteilmumine.
5.Hageja ei nõustunud TVK otsusega väljamõistetud hüvitisega vaid ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. TVK on põhjendanud hüvitise suurust hagejapoolse töökohustuse rikkumisega ning lühiajalise töötamisega tööandja juures. Järeldus töökohustuste rikkumise osas ei vasta hageja hinnangul komisjoni poolt tuvastatule, s.t komisjon leidis, et tööle hilinemine ei ole erakorraline asjaolu lepingu lõpetamiseks. TVK tuvastatud hagejapoolne rikkumine, s.o kahetunnine tööle hilinemine ei anna alust TLS § 109 lg-s 1 ette nähtud hüvitist vähendada 2/3 ulatuses.
6.Arvestada tuleks ka asjaoluga, et töötamise ajal tuli hageja tööandjale vastu ning nõustus pidevalt tegema ületunde ja töötama üle kuu töönormi järjest ilma puhkepäevadeta.
7.Töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega on tööandja põhjustanud hagejale olulist kahju, jättes ta ilma igasugusest rahalisest sissetulekust. Tänast majandusolukorda arvestades
kujunevad uue töökoha otsingud küllaltki pikaajaliseks. Kostja pahatahtlikkust näitab ka see, et viimane on teinud omavoliliselt kinnipidamise hageja kasuks väljamõistetud summa ulatuses, tasudes sellega Soome Maksuametile hageja eest isiku tulumaksu.
8.Vastuseks kostjale märkis hageja, et ta ei ole XXXXXXX tööle joobeseisundis ilmunud ega ka tööl joobeseisundis viibinud. Kostja vastusele lisatud hageja seletuskirjast nähtuvalt on hageja nentinud XXXXXXX tööle hilinemist põhjusel, et tarvitas eelmine õhtu väheses koguses alkoholi, kuid joobeseisundis tööle ilmumist ega seal viibimist ei ole hageja kinnitanud. Kostja ei ole koostanud ka sellekohast käskkirja ega esitanud muid tõendeid, mis kinnitaksid kostja väidet hageja joobeseisundis tööle ilmumisest. Lisaks oleks kostja sel juhul pidanud selleks ettenähtud korda järgides tuvastama hageja joobe olemasolu.
9.Eeltoodu alusel palus hageja kostjalt välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 3010,76 eurot. Kostja vastuväited
10.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja leidis, et TVK otsusega väljendatud hinnang hageja hüvitise suurusele on igati põhjendatud ja asjaolusid arvestades piisav.
12.Hageja ilmumine XXXXXXXXXx tööle joobeseisundis on tõendatud tema enda kirjutatud seletuskirjaga. Äärmist täpsust ja ohutut sooritust nõudva iseloomuga ehitusobjektile joobes või jääknähtudega ilmumine võib viia traagilise tööõnnetuseni, mistõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist.
13.Hageja väide, et ta puudus töölt XXXXXXXXXXXXXXXXXXX kuna olid kokkulepitud puhkepäevad, on paljasõnaline ja ei vasta tõele. Hageja ise nõustus nimetatud päevadel tööle tulema, kuid ei tulnud. Maakohtu otsus
14.19.10.2012 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
15.Kohus nõustus TVK seisukohaga, et hüvitise vähendamise aluseks TLS § 109 lg 1 mõttes võib olla töötajapoolne käitumine töösuhtes. Kuigi kahetunnine tööle hilinemine eelmisel õhtul alkoholi liigtarvitamise tõttu ei ole küllaldane alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, on siiski tegemist töökohustuse süülise rikkumisega töötaja poolt. Õige on hageja väide, et tema alkoholijoobes tööl viibimine ei ole tõendatud, kuna keegi tema joovet XXXXXxxx ei mõõtnud, kuid põhjendatud on ka kostja seisukoht, et sellises seisundis (s.o alkoholi jääknähtudega) töötaja on ehitusel ohtlik.
16.Kohus nõustus TVK-ga ka selles osas, et hüvitise määramisel võib ja tuleb arvestada ebaseaduslikult vallandatud töötaja töötamise aega selle tööandja juures. On ilmne, et vallandamise korral on enam kahjustatud selle töötaja huvid, kes on ühe tööandja juures töötanud pikaajaliselt ning kellel puudub seega soov ja kogemus tööotsinguiks. Kõnesoleval juhul kestis hageja töösuhe veidi alla nelja kuu, seega kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist saades maksaks tööandja seda talle praktiliselt kogu töötatud aja ulatuses, mis oleks nii staažikate töötajate kui ka tööandja huve ebaproportsionaalselt kahjustav.
17.Kohus ei näinud kõnesoleva töösuhte lõpetamisel asjaolusid, milliseid tuleks lisaks TVK poolt märgituile hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta. Kahtlemata on tööturu olukord Eesti Vabariigis pingeline, kuid hageja ei ole kitsa eriala spetsialist, milline asjaolu võiks takistada tal samaväärset tööd leida. Samuti ei ole tema töötamise võimalused ilmselt piiratud teatud paikkonna või perekondliku olukorraga.
18.Kõike eeltoodut arvesse võttes leidis kohus, et hagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.
19.Kuna kõnesoleval juhul on tegemist tööandja ja töötaja vahelise vaidlusega, kus töötaja nõudeõigus tuleneb tööandjapoolsest seaduserikkumisest, oleks kohtu hinnangul ebaõiglane jätta menetluskulud tervikuna töötaja kanda. Seega jättis kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
Apellatsioonkaebus
20.21.11.2012 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja täpsustada otsuse resolutsiooni järgnevalt: rahuldada hagi osaliselt; tuvastada pooltevahelise töölepingu kostjapoolse 09.04.2012 TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel ülesütlemise tühisus; lõpetada poolte vahel tööleping 09.04.2012 TLS § 107 lg 2 alusel; mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis hageja ühe kuu keskmise töötasu määras brutosummas 1505,38 eurot; kahe kuu keskmise töötasu nõudes brutosummas 3010,76 eurot jätta hagi rahuldamata.
21.Hageja märgib, et lähtuvalt Pärnu Maakohtu otsusest on hagejal tekkinud takistus jõustumismärke saamisega TVK 11.06.2012 otsusele ja ühe kuu hüvitise taotlemisele kohtutäituri kaudu. Vastustaja seisukoht
22.Kostja vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja senised menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb resolutsiooni puudutavas osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus peab vajalikuks kohtuotsuse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel täpsustada. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
24.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, milles hageja leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon on eksitav ja võib tekitada raskusi Lääne TVK poolt 11.06.2012 töövaidlusasjas nr 4-3-2/1001 hageja kasuks tehtud otsuse täitmisel. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon andma kohtutäiturile võimaluse otsust täita ilma kohtuotsuse motiveeriva osa abita. Sama nõue tuleneb ka TsMS § 442 lg-st 5, mis sätestab, et kohtuotsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav muu otsuse tekstita.
25.Hageja vaidlustas TVK otsuse maakohtus põhjusel, et TVK mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt nõutud kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise asemel ühe kuu keskmise palga suuruse hüvitise. Hageja palus maakohtul mõista kostjalt välja täiendavalt kahe kuu keskmise palga suuruse hüvitise. Kõnealusel juhul on kohus jätnud hagi rahuldamata ning otsuse sellekohane resolutsioon võib tekitada mitmetimõistmist TVK otsuse vaidlustamata osa kehtivuses. Otsuse resolutsiooni põhjal ei ole võimalik aru saada, et hageja vaidlustas TVK otsuse osaliselt ning et otsuse vaidlustamata osa on individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 25 kohaselt jõustunud ja täidetav. Resolutsiooni tuleb eeltoodu põhjal täiendada ja selles sätestada, et hagi tuleb jätta rahuldamata kohtule esitatud täiendavalt kahe kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmise nõudes, mida hageja taotles lisaks TVK jõustunud otsuse alusel väljamõistetud ühe kuu keskmise palga suurusele hüvitisele.
26.Apellatsioonkaebuses taotletud sõnastuses resolutsiooni sisseviimist kohtuotsusesse ei pea kolleegium võimalikuks. Kuna hageja ei ole TVK otsust vaidlustanud osas, mis puudutab töölepingu lõpetamise kuupäeva ja aluse kindlaksmääramist ega ühe kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmist, siis ei saa kohtuotsuse resolutsioonis kohtu poolt
lahendamata nõudeid kajastada. TsMS § 439 kohaselt saab kohus teha otsuse üksnes nõude kohta, mis on kohtule esitatud.
27.Maakohtu otsuse sisulist õigsust ei ole hageja apellatsioonimenetluses kahtluse alla seadnud ja seepärast ei pea kolleegium TsMS § 651 lg 1 kohaselt võimalikuks maakohtu lahendit muus kui resolutsiooni osas kontrollida.
28.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu peab kolleegium õigeks jätta apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.