Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. juuni 2013.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-13-12974
Tsiviilasi
AA hagi VZvastu võla väljamõistmiseks 378,76 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
hageja AA (isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Hageja esindaja Külli A kostja VZ(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja esindaja Marina Smirnova
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 20.03.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt ostis AA (hageja) 06.12.2012 www.okidoki.ee portaali vahendusel VZ (kostja) kasuka „Just Cavalli“ hinnaga 235 eurot, mille sai kätte SmartPost vahendusel 12.01.2013. 12.01.2013 ning 16.01.2013 avaldas hageja e-kirja teel kostjale, et kasukas ei vasta kuulutuses märgitud mõõtudele (käised on lühemad). 19.01.2013 teatas hageja kostjale lepingu rikkumisest, mis seisnes selles, et 18.01.2013 kasukas rebenes, kui hageja soovis seda esmakordselt selga panna. 21.01.2013 saatis hageja kostjale lepingust taganemise avalduse seoses lepingutingimuse olulise rikkumisega. 22.01.2013 teatas kostja, et ei kavatse kaupa tagasi võtta ega raha tagastada. Hageja tellitud ekspertarvamusest selgus, et kasuka nahk on praak, kuna parkimisel on kasutatud vale tehnoloogiat. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 235 eurot, ekspertiisikulud 125 eurot, seaduses sätestatud viivise perioodi 15.02.2013 – 20.03.2013 eest 1,60 eurot ning alates 21.03.2013 seaduses sätestatud viivise põhinõudelt (s.o 235 eurolt) kuni põhinõude tausmiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal puudus alus lepingu ülesütlemiseks, kuna kostja pakkus hagejale võimalust kasuka parandamiseks. Ekspertiisiakt ei tõenda, et kasukal on puudused. Samuti on kostjal kahtlus, et kasuka käis rebenes hageja süül. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ostis kostjalt 06.12.2012 kasuka „Just Cavalli“ 235 euro eest. Hageja sai kasuka kätte 12.01.2013. 21.01.2013 on hageja esitanud kostjale lepingust taganemise avalduse seoses sellega, et kasukal rebenesid õmblused. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kasukal esinevad puudused ning kas hagejal oli õigus leping üles öelda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 esimene lause sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Tulenevalt lg 2 p 6 ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.
Hageja on esitanud kohtule eriteadmistega isiku HRarvamuse, mille kohaselt on kasuka käis rebenenud ning rikutud on naha parkimise tehnoloogiat. Hinnangu kohaselt kasukat ei saa parandada. Kohus leiab, et eriteadmistega isiku HR arvamusega on tõendatud, et kasukal esinevad puudused (käis rebenenud, rikutud on naha parkimise tehnoloogiat) ning kasukat parandada ei saa. Kohus märgib, et HR tegutseb karusnahkadega tegelevas äriühingus HTOÜ. Seega on kohtu hinnangul tegemist isikuga, kellel on vajalikud teadmised ja kogemused karusnahkade valdkonnas ning kohtul puudub alus kahelda esitatud hinnangu usaldusvääruses. Kuna kasukal on käis rebenenud, rikutud on naha parkimise tehnoloogiat ja puudub kasuka parandamise võimalus, siis ei vasta kasukas VÕS § 217 lg 2 p 6 alusel lepingutingimustele. Kasuka ostmise eesmärgiks on võimalus riideeset seljas kanda. Samuti on kasuka ostmise puhul tegemist suurema väljaminekuga, mille puhul ostja eeldab, et kasukas on kvaliteetne ning vastupidav aastaid. Kohtu hinnangul on eriteadmistega isiku HR arvamusega tõendatud, et kasukas ei sobi selleks otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kostja on märkinud, et kuna ta on pakkunud hagejale võimalust kasukat parandada, siis puudus hagejal alus lepingu ülesütlemiseks. Kohtu hinnangul on tõendamata, et kostja oleks sellise pakkumise teinud enne hageja poolt lepingust taganemist. Asja materjalidest nähtub, et 19.01.2013 on kostja saatnud hagejale e-kirja, milles soovitab hagejal minna õmblusateljeesse ja parandada kasukas. Seega on kostja soovitanud hagejal endal kasukas ära parandada. Kostja on leidnud ka, et kasuka käis võis rebeneda hageja süül. Kohus märgib, et selle väite kinnituseks ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kohus leiab, et kuna kostja on müünud hagejale puudustega kasuka, mida ei saa parandada, siis on kostja rikkunud lepingut oluliselt ning hagejal oli õigus lepingust taganeda. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kasuka eest tasutud 235 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka eriteadmistega isiku arvamuse eest tasutud 125 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas ka kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks. Kohus leiab, et hageja nõue on ka selles osas põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks kahju hüvitamiseks välja mõista 125 eurot.
Kuna kostja on viivitanud võla tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma viivist. Hageja nõuab viivist alates 15.02.2013 kasuka eest tagastamisele kuuluvalt summalt, s.o 235 eurolt.
Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa (kuni 14.04.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt seitse) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.