Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingust tulenevaid kohustusi tasuda liisingumakseid, mistõttu luges hageja lepingu ennetähtaegselt üles öelduks 09.07.2010. Hageja sai liisingueseme enda valdusse 04.04.2012. Liisingueseme jääkväärtus peale liisingulepingu ülesütlemist oli 4962,75 eurot (käibemaksuta). Hageja tellis XXXOÜ-lt liisinguesemele hindamisakti, mille kohaselt oli liisingueseme turuväärtus 30.05.2012 seisuga 800 eurot (käibemaksuga). Hageja võõrandas 19.06.2012 liisingueseme hinnaga 2300 eurot (käibemaksuta). Lepingu ülesütlemisega seoses kuulub kostja poolt tasumisele kokku 4358.08 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kirjaliku vastuse kohaselt ei saanud kostja liisingueset kasutada, kuna see kadus kostjast mitteolenevatel põhjustel. Liisinguese kuulub hagejale, kes peaks antud olukorra eest ka vastutama. Kohtuotsuse põhjendused VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1, 3, 4 ja 6 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles, nõuda tekitatud kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kohtule esitatud liisingulepinguga XXX, müügilepinguga, üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja liisingulepingu lisaga on tõendatud, et 06.02.2009 sõlmiti poolte vahel liisinguleping nr XXX, mille eesmärgiks oli anda kostja kasutusse tema poolt väljavalitud mahtuniversaal Volkswagen Caravelle, tehasetähisega XXX, registreerimisnumbriga XXX, maksumusega 9586,75 eurot (käibemaksuta). Leping sõlmiti tähtajaga 60 kuud, mille jooksul kohustus kostja tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele. Kostja sai liisingueseme enda valdusse 06.02.2009. 13.02.2009 sõlmiti lepingu lisa nr 1, millega parandati lepingusse, müügilepingusse ja üleandmisevastuvõtmise akti märgitud ekslik tehasetähis ja väljalaskeaasta. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 12.1 kohaselt on hagejal õigus leping üles öelda, kui liisinguvõtja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva liisingumaksega. Teatisega lepingu lõpetamise kohta on tõendatud, et kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingust tulenevaid kohustusi tasuda liisingumakseid nelja üksteisele järgneva osamakse osas, mistõttu luges hageja lepingu ennetähtaegselt ülesöelduks 09.07.2010. Kuna kostja oli viivituses, siis oli hageja poolt liisingulepingu ülesütlemine õigustatud. VÕS § 367 lõige 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Üleandmise-vastuvõtmise aktiga, hindamisaktiga ja müügilepinguga VOXXX on tõendatud, et hageja sai liisingueseme enda valdusse 04.04.2012, et liisingueseme jääkväärtus peale liisingulepingu ülesütlemist oli 4962,75 eurot (käibemaksuta), et XXXOÜ hindas liisingueseme turuväärtuseks 30.05.2012 seisuga 800 eurot (käibemaksuga) ning, et hageja võõrandas 19.06.2012 liisingueseme hinnaga 2300 eurot (käibemaksuta).

Kohtule esitatud maksegraafikuga, arvetega ja kaskokindlustuse poliisiga on tõendatud, et kostjal on tasumata rendimaksed kokku 501,30 eurot, arved A10095948 (arvest on tasutud 11.46 eurot); A10127145; A10157878 ja A10188154, lepingu lõpetamise teatise tasu 7.67 eurot, arve A10180488, liisingueseme müügieelne kontroll ja hooldus 75.90 eurot, arve A12151865, alusarve nr 1205073, liisingueseme turuväärtuse hindamine 60 eurot, arve A12161026, alusarve nr 127182, müügikahjum 2662.75 eurot, mille kohta on kostjale esitatud arve A12157886. Jääkväärtuse 4962.75 euro ja müügisumma 2300 euro vahest tuleneb müügikahjum 2662.75 eurot, liisingueseme müügiteenus on 165.60 eurot, arve A12176757, alusarve nr 1206098, kohustuslik liikluskindlustus perioodi eest 17.02.2010-16.02.2011 summas 196.21 eurot, arve A10088075, kindlustuse kinnitus, kohustuslik liikluskindlustus perioodi eest 17.02.2011-16.02.2012 summas 154.93 eurot, arve A11076969, kindlustuse kinnitus, kaskokindlustus summas 501.91 eurot, arve A12092747. Summa 203.92 eurot on kujunenud kaskokindlustuse poliisi eest perioodil 06.02.2010-05.02.2011 ja 298 eurot perioodil 06.02.2011-05.02.2012. Kaskokindlustuse makse oli lisatud kostja igakuistesse rendimaksetesse, nagu näha juurde lisatud maksegraafikust. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 9.1 kohaselt peab liisinguese olema liisinguvõtja poolt kindlustatud nii kohustusliku kindlustuse kui ka vabatahtliku kindlustusega (kaskokindlustus). Kuna kostja jättis kindlustamise kohustuse täitmata, tasus tema eest kindlustuse hageja. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale tema eest tasutud kindlustusmaksed. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja tehtud lisakulud on põhjendatud. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 12.5 järgi kannab liisinguvõtja kõik kulud, mis on tingitud liisingulepingu ülesütlemisest. Kuna kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et liisingulepingu ülesütlemise põhjustas kostja, kes jättis tasumata liisingulepingu alusel tasumisele kuulunud maksed, siis on lisakulutuste väljamõistmine kostjalt hageja kasuks põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja on arvestanud kostjale viivist 98.96 eurot, mis tuleb lisaks põhivõlale kostjalt välja mõista. VÕS § 362 lg 1 järgi on liisinguandja kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Seega on liisinguandja kohustatud tagama liisingueseme õigeaegse üleandmise liisinguvõtjale ning pärast liisingueseme üleandmist piirduvad liisinguandja kohustused kohustusega mitte takistada liisinguvõtjal liisingueset vallata ja kasutada. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt konfiskeeriti sõiduk kriminaalasja raames, kus see oli asitõendiks. Vastava info sai kostja vastusena oma päringutele Politsei- ja Piirivalveametile ning Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Seega ei ole hageja takistanud kostjal liisingueseme kasutamist. Vastavalt lepingu üldiste tingimuste punktile 5.15 ei vabasta takistused liisingueseme valdamisel või kasutamisel, sealhulgas liisingueseme osaline või täielik valdamise ja kasutamise piiratus või võimatus, olenemata põhjustest, liisinguvõtjat lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Vastavalt punktile 11.1 vastutab liisinguvõtja täielikult ja tingimusteta liisingueseme säilimise ja korrasoleku eest alates liisingueseme vastuvõtmise hetkest kuni lepingu lõppemise või lõpetamiseni. Liisinguvõtja valdusest liisingueseme väljaminek, hävimine, kaotsiminek, kahjustumine või muu samalaadne juhtum ei vabasta liisinguvõtjat vastutusest ja lepingujärgsete kohustuste täitmisest. VÕS § 362 lg 3 p-s 1 sätestatakse, et liisinguandja ei vastuta liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud juhul, kui liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et liisitud sõiduki oleks välja valinud kostja jaoks hageja. Järelikult ei vastuta liisinguandja liisingulepingu objektiks oleva vara omaduste eest,

eelkõige liisingueseme puuduste eest, mis vähendavad selle väärtust või võivad takistada või piirata selle eesmärgipärast kasutamist, kuna liisinguandja on liisingulepingus krediteerija rollis. VÕS § 364 järgi läheb liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega. Antud olukorraga on võrdsustatavad asja kaotsiminek, olukord, kus liisinguese läheb liisinguvõtja valdusest välja ja valduse taastamine ei ole tõenäoline või selle tõttu, et liisinguese ei kuulunud selle müüjale vms juhud. Hageja 05.04.2012 teatega kostjale on tõendatud, et peale seda, kui Politsei- ja Piirivalveamet liisingueseme hagejale tagastas, võttis ta kostjaga e-kirjaga ühendust tehes ettepaneku liisinguese välja osta. Kuna kostja sõiduki ostust huvitatud ei olnud, müüs hageja selle Autolink OÜ teenust kasutades. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jätta hagimenetluse kulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Piret Rõuk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.