Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused SEOÜ esitas Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ KNJ vastu võla nõudes. Hageja väljastas temalt tellitud tööde eest kostjale arve REM 6319563 28.10.2011. Arve kohaselt oli selle tasumise tähtajaks 11. november 2011. Hageja poolt kostjale esitatud tasunõue muutus sissenõutavaks arve alusel 11. novembril 2011. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping nr. P-11-57. Lepingu p. 2.2. kohustus hageja müüma kliendile (kostjale) tema soovitud sõidukite varuosi ning vajaduse korral neid ka tellima ja paigaldama (kaup). 26.10.11 tõi kostja KNJ OÜ esindaja hr. K sadulveoki XXXOÜ SE töökotta remonti tahteavaldusega „plokikaane tihend lekib jahutusvedeliku -teeme ainult neid mis lekivad ja ei lihvi (kliendi enda soovil)“. Kliendi soov on ka allkirjastatud tellimuslepingul. Osalise remondi tõttu oli võimalik anda kostjale hageja poolt töödele osaline garantii. Kostjapoolne tahteavalduse objektiivne sisu oli hagejale selge ja teostatav. Kostja on töökäsul nr. 980638 kinnitanud allkirjaga endapoolsest loobumisest teostada sadulveokil reg.nr. XXXplokikaane remont. Hageja teostas tööd vastavalt MAN tootja remondijuhendi tingimustele. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit väite kohta nagu oleks kostja sõidukile töövõtulepingu täitmise raames paigaldatud varuosad või osutatud remonditeenus olnud ebakvaliteetsed. Kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik oleks pidanud tööde vastuvõtmisel koheselt tuvastama, kas üleantu vastab nõuetele või mitte. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud ega andnud teada ka mistahes õiguskaitsevahendi kasutamisest ning selle võimalikest õiguslikest ja faktilistest asjaoludest. Kostja kinnitas allkirjaga sõiduki kätte saamist tellimus-lepinguga nr. 980638, millega tunnistas võlga hageja ees. Peale hageja poolt tööde teostamist veokile MAN XXX ei tuvastanud hageja plokikaane vahelt mitte mingisugust vedelike leket (õli ega jahutusvedeliku). SEOÜ teeninduses tellitud töö viidi läbi parimal moel ja jahutusvedeliku leke kõrvaldati. Selleks, et hageja saanuks kõrvaldada jahutusvedeliku lekke, pidi hageja töökoja lukksepp asendama plokikaane tihendid. SEOÜ rõhutab, et seadmete vahetamine vastas otseselt kliendi poolt esitatud veakirjeldusele ja oli otseselt suunatud tellimuslepingu täitmisele. Kostja esitas pretensiooni 31.07.2012 (9 kuud hiljem) tööde teostamise kohta hagejale peale korduvaid hageja esindajate meeldetuletusi 20.07.2012 ja helistamisi kostjale. Hageja esitas kostjale kirjalikult „Korduva maksenõude“ 20.07.2012. Kostja pöördus 3 kalendripäeva jooksul peale meeldetuletuse kätte saamist kolmanda osapoole poole, kes avaldas arvamuse „puuduste loetelu“ 24.07.2012. Hageja leiab, et kolmanda osapoole hinnang on ebatäpne, kuna vigade loetelu ei ole seotud 9 kuud tagasi hageja poolt teostatud tööde kohta. Esiteks oli tegemist erinevate tellimuste sisudega (26.10.2011 teostatud jahutusvedelik lekib ja 14.06.2012 õli tuvastamine väljalaske kollektoris). Teiseks, väide, et õhufiltri korpus mis on paigaldatud veokile on ise tehtud, ei inkrimineerinud mitte kuidagi hageja eelnevate teostatud töödega. Samuti on hagejal, kel on sisemine tööde teostamise korrektne toimimise standard, Renault Trucksi suurtootja remonttööde teostamiseks ranged ettekirjutused ja kvaliteedijuhtimise standard välistab, et hageja oleks seotud kostja veokile paigaldatud „isetehtud õhufiltri korpusega“. Hageja leiab, et vastaspoole võime inkrimineerida kahe erineva töökäsu tingimusi mitte maksmisega teenustöö eest on lubamatu. Väärad ja täielikult

tõendamata on KNJ OÜ väited, mille kohaselt oli tellimuseks „5 ja 6 silindriplokipeade vahelt lekib õli“. Kostja on tellimus-lepingul nr. 980638 allkirjaga tõendanud, et tellimuse sisuks on „jahutusvedeliku lekib“. Tellimuslepingu nr. 980638 tekstis on SEOÜ esindaja teinud kostja esindajale ettepaneku remontida plokikaant, mida kostja pole aktsepteerinud. Vastavasisuline märge on kajastatud ka tellimuslepingu nr. 980638 preambulas. SEOÜ täitis kostja ettekirjutuse kõrvaldada jahutusvedeliku leke. Läbiviidud remondi käigus tuvastas hageja sõidukil lisavea ning seejärel esitas kostjale ettepaneku vea kõrvaldamiseks, millest kostja loobus. Kõik tellitud teenused osutas SEOÜ vastavalt lepingule ja nõuetekohase kvaliteediga. Hageja on esitanud kostjale arved, mis vastavad nii poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevatele nõuetele kui ka raamatupidamist reguleerivatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Kostja on omaks võtnud oma vastuses, et hagi tuleks rahuldada osaliselt summas 133,51 eurot. Tööd on hageja poolt kohaselt teostatud ja üle antud kostjale. Hageja on paigaldanud tellitud varuosad, mida kostja on osaliselt aktsepteerinud. Hageja palub kohtul rahuldada SEOÜ hagi KNJ OÜ vastu ja välja mõista KNJ OÜ SEOÜ kasuks võlgnevus summas 1 072,21 eurot ja viivis summas 63,21 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud KNJ OÜ kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidles osaliselt hagile vastu. 26.10.2011 pöördus kostja firmasse SEOÜ seoses sellega, et KNJ OÜ-le kuuluval veokil MAN reg.nr. XXX, 5 ja 6 silindriplokipeade vahelt lekib õli. Kostja palus tuvastada põhjused ja kõrvaldada defektid. Veoki remonti vastuvõtnud meister ütles, et on vaja vahetada kõik tihendid. Kostja vaidles vastu, et põhjus on ainult 2 silindris ja küsis, milleks on vaja vahetada tihendid kõigis silindrites, kuna põhjus võis olla ka mitte tihendites. Meister esitas kostjale allkirjastamiseks tellimus-lepingu nr. 980638. Kostja kirjutas alla, teist eksemplari kostjale ei antud. Seejuures käsikirjas tehtud kannet lahtris tellimuse sisu „klient ei soovinud plokikaani remontida“ ja „tihendite vahetus“ tellimuslepingu allakirjutamisel sellel ei olnud. Antud kanded ilmusid tellimus-lepingusse lisatuna hiljem kostja teadmata. 31.10.2012 remondi lõpetamisel teatati kostjale, et kõik tihendid olid korras ja õli lekkimise põhjuseks on turbiin. Meister soovitas vahetada turbiini. Kostja küsimusele, milleks oli vaja vahetada tihendeid, kui need olid korras, meister vastata ei suutnud. Kostja pakkus hagejale vahetada turbiini, mille peale sai kostja vastuseks, et antud detaili hagejal ei ole ja kostja peab ostma ja tooma selle ise. Kostja tellis turbiini firmast OÜ BR ja see toimetati kohale 04.01.2012. Kostja pöördus firmasse S palvega vahetada turbiin, mille peale sai kostja vastuseks, et neil on järjekord ja ootetähtaeg on vähemalt 10 päeva. Nii kaua kostja oodata ei saanud ja pöördus antud küsimuses teise firmasse – K M.A. OÜ, kus teostati turbiini vahetus. Pärast remonti läks veok sõitu, kuid sõidust tagasi naastes selgus, et 5 ja 6 silindri siselaskeklappide vahelt õlileke ei ole kõrvaldatud ja jätkub. Taaskord pöördus kostja firmasse S ja ütles, et ilmselt põhjus ei ole tihendites ega ka turbiinis, kuna nii üks kui teine on vahetatud. Kostja rääkis sama meistriga. Meister vastas, et see läheb maksma umbes 500 eurot. Kostja pöördus firmasse OÜ R , kus tuvastati defekti tegelik põhjus ja teostati mootori remont, kõrvaldades seejuures 5 ja 6 silindri õlilekke täielikult. Kostja leiab, et remonditööde teostamisel firmas OÜ SE ei saavutatud kostja poolt püstitatud eesmärkidefekti põhjuse tuvastamine ja kõrvaldamine. Kostja on seisukohal, et sisuliselt oli teostatud töö kasutu ja mittevajalik. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et seadmete vahetamine vastas otseselt kliendi poolt esitatud veakirjeldusele ja oli otseselt suunatud tellimuslepingu täitmisele. Kostja palus kõrvaldada õlilekke põhjuse, mitte vahetada plokikaane tihendid, mis oli täiesti kasutu defekti tegeliku põhjuse kõrvaldamiseks. Kirjaliku pretensiooni kostja koheselt esitama ei hakanud, kuna ei tahtnud rikkuda suhteid vastuvõtu meistriga, et viimasel ei oleks ebameeldivusi ülemustega. Pealegi meister ise teatas, et ei ole vaja esitada pretensiooni ja ta kõrvaldab defekti kiiresti. Kostja on nõus hüvitisena tasuma hagejale summa 133,51 eurot. Kostja palus kohtul hagi rahuldada osaliselt summas 133,51 eurot.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole. Kohus märgib esmalt, et käesoleva vaidluse esemeks on tellimuslepingus nr 980638 nimetatud tööde teostamine ja tasumine teostatud tööde eest. Kohus ei hinda tellimuslepingus nr 983536 tööde nõuetekohasust. Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Tarbijatöövõtt eeldab esmalt spetsiifilisi pooli e töövõtjat, kes osutab lepingu esemeks olevaid teenuseid oma majandus- või kutsetegevuse raames, ning füüsilisest isikust tellijat, kelle jaoks töövõtulepingu sõlmimine ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega, samuti on tarbijatöövõtulepingul spetsiifiline objekt. Pooled sõlmisid 19.10.2011 lepingu nr P-11-57, mille puntki 2.2 kohaselt kohustus hageja (müüja) müüma kostjale (kliendile) tema poolt soovitud sõidukite varuosi ning vajaduse korral neid ka tellima ja paigaldama (kaup) (tl 53-57). 26.10.2011 tellis kostja tellimuslepingu nr 980638 alusel veokile MAN XXX remontteenuse -plokikaane tihendite vahetus-, mis teostati hageja poolt vastavalt tellimuse sisule (tl 4-5). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist tarbijatöövõtulepinguga, kuna kostja jaoks seondus töövõtulepingu sõlmimine iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Tellimuslepingus nr 980638 tellimuse sisuks oli: „Plokikaane tihend lekib jahutusvedelikuteeme ainult neid, mis lekivad ja ei lihvi (kliendi soovil). Klient ei soovinud plokikaani remontida. Plokikaane tihendite vahetus- 43.“ 17.04.2013 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle Kaido Laineste. Tunnistaja ütluste kohaselt pöördus kostja seaduslik esindaja K esimest korda tema poole palvega kõrvaldada jahutusvedeliku lekked plokikaante vahel. Oli näha, et plokikaante vahelt mullitas jahutusvedelikku. Tunnistaja kinnitas, et vahetas kõik tihendid plokikaantel. Kostja seaduslik esindaja on tellimuse sisu oma allkirjaga kinnitanud. Hageja teostas tellimuslepingus nr 980638 kokkulepitud tööd ja esitas need kostjale vastuvõtmiseks. Hageja väljastas kostjale arve nr 6319563 summas 1 072,21 eurot, mille tasumise tähtpäevaks oli 11.11.2011 (tl 3). Kostja oli seisukohal, et kuigi kostja kirjutas tellimuslepingule alla, ei olnud allakirjutamise hetkel tellimuslepingus käsikirjas tehtud kannet „klient ei soovinud plokikaani remontida“ ja „tihendite vahetus“. Kohus leiab, et kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Tunnistaja KL ütlustega on tõendatud, et tellimuse sisuks oli plokikaane tihendite vahetus. Kostja on tellimuslepingule allkirja andes nõustunud tellimuse sisuga. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta tunnistaja AB ́i ütlused, kuna tema ütlused ei oma antud asja lahendamisel tähendust. VÕS 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Töö on valminud, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud. Töö võib põhimõtteliselt valminuks lugeda ka juhul, kui kõik lepinguga silmaspeetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on küll tehtud, ent see ei vasta (teatud osades) lepingu tingimustele.

VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepingu nr P-11-57 punkti 5.1.1.1 kohaselt esitab hageja kliendile kauba ja tööde eest arve kauba ja tööde väljastamisel kohapeal, mil kliendi esindaja kinnitab arve kättesaamist oma allkirjaga. Hageja väljastas kostjale arve nr 6319563 summas 1 072,21 eurot, mille tasumise tähtpäevaks oli 11.11.2011. Kostja on kohtule 12.10.2012 esitatud vastuses kinnitanud, et veok tagastati kostjale 31.10.2011. Kohus leiab, et kostja on tellitud töö vastu võtnud, kuna kostjale on tagastatud veok, mida kostja on ka oma allkirjaga kinnitanud (tl 5). Kohus märgib täiendavalt, et kostja (tellija) ei saa mitte lihtsalt omal äranägemisel keelduda lepingujärgse tasu osalisest või täielikust tasumisest, vaid sellise keeldumise puhul peab esmalt olema tuvastatud, et töös on esinenud puudused, millistest on kostja (tellija) hagejat (töövõtjat) nõuetekohaselt teavitanud ja nõudnud nende kõrvaldamist. Seejärel peab olema tõendatud, et töövõtja on õigustamatult jätnud puudused kõrvaldamata. Hageja leiab, et on teostanud kõik tööd vastavalt MAN tootja remondijuhendi tingimusele. Kostja leidis, et hageja poolt teostatud töö oli kasutu ja ei vastanud lepingule. Kostja esitas 31.07.2012 hagejale pretensiooni ja 24.07.2012 vigade loetelu (tl 30-31, 62). Kostja esitas ka spetsialisti arvamuse-hinnangu esitatud lähtematerjalidele A13-027 (tl 95-96). Kohus peab vajalikuks märkida, et spetsialisti arvamuse-hinnangu näol on tegemist hinnanguga. Hinnang antakse visuaalsel vaatlusel, hindajale esitatud informatsiooni, normide ja hindaja praktikast tulenevate kogemuste põhjal. Hinnangu näol ei ole tegemist eriteadmistega isiku poolt antava arvamusega. VÕS § 644 lg 1 järgi tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija on majandus-või kutsetegevusega tegelev isik ja töövõtuleping on seotud tema majandus-või kutsetegevusega, sätestab VÕS § 643 tellijale töövõtulepingu objektiks oleva töö ülevaatamise kohustuse. Kui kostja leidis, et hageja ei teostanud tellimuslepingus nr 980638 sätestatud töid vastavalt, oleks kostja pidanud töö lepingutingimustele mittevastavusest teatama hagejale peale 31.10.2011, kui kostjale tagastati veok. Kostja esitas hagejale kirjaliku pretensiooni alles 31.07.2012 ja vigade loetelu 24.07.2012. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 644 lg 3 esimese lause kohaselt ei saa puudusest teatamise kohustust rikkunud tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Sisuliselt toob lg 3 kaasa töövõtja vastutusest vabanemise VÕS § 642 lg 1 mõistes lepingutingimustele mittevastavuste osas,

mille suhtes teatamiskohustust rikuti. Vastavas ulatuses ei saa tellija seega töövõtja vastu lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutada. Lepingu nr P-11-57 autohooldusteenuste osutamise tingimuste punkti 4.5 kohaselt peab kostja koheselt (esimesel võimalusel) informeerima S avastatud rikkest (tl 54). Kostja nimetatud kohustust täitnud ei ole. Kostja on lepingutingimustele mittevastavusele tuginenud 31.07.2012 esitatud pretensioonis ja 24.07.2012 esitatud vigade loetelus. Kuna kostja ei ole õigeaegselt tuginenud hageja poolt tellimuslepingu nr 980638 alusel teostatud tööde mittevastavusele, ei saa kostja käesoleval juhul kasutada tellimuslepingu nr 980638 rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-80-08 jõudnud seisukohale, et töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. VÕS § 111 lg 3 kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohus leiab, et kostja ei ole hagejale tähtaegselt motiveeritud pretensiooni esitanud ega teinud hagejale ettepanekut ka remonttööde parandamiseks või asendamiseks. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on tellimuslepingu nr 980638 kohaselt tehtud tööd vastu võtnud ja ei ole õigeaegselt esitanud kirjalikke pretensioone hageja poolt teostatud tööde osas, tuleb lugeda, et hageja on oma kohustused, mis tulenevad tellimuslepingust nr 980638, täitnud nõuetekohaselt. VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Töövõtuleping on tasuline leping, töövõtjale töövõtulepingu objektiks oleva töö tegemise eest makstava tasu suurus määratakse poolte kokkuleppega. Töövõtjale makstav tasu hõlmab nii tasu töövõtja poolt tehtud töö eest kui ka hüvitist töövõtja poolt töö tegemiseks kantud kulutuste eest, lisaks kokkulepitud tasule saab töövõtja tellijalt kulutuste hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui lepingu pooled on selles eraldi kokku leppinud. Hageja väljastas kostjale arve nr 6319563 summas 1 072,21 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nimetatud töid teostanud ja kulusid kandnud ei oleks. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Kohus leiab, et hageja hagiavaldus kostja vastu tuleb rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 1 072,21 eurot. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist saab nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Seisuga 07.09.2012 oli sissenõutavaks muutunud viiviste suuruseks 63,21 eurot (tl 6). Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemiseks ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 63,21 eurot. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.