Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Hageja on seisukohal, et töövaidluskomisjon jättis hageja nõude põhjendamatult osaliselt rahuldamata. Kostja ilmutas oma töökohustuste täitmisel rasket hooletust: tööandja laost, millele juurdepääs oli vaid kostjal, on kaotsi läinud osa kaupa. Esimene puudujääk avastati 2011 sügisel summas 1 539.20 eurot. Teist korda tuvastati puudujääk 2012 kevadel. Selgitusi puudujäägi tekkimise kohta kostja hagejale andnud ei ole. Kostja töö laohoidjana eeldas juba selle olemusest tulenevalt hoolikust ja täpsust. Kostja tegeles kaupade vastuvõtmise, hoiule paigutamise, komplekteerimise, väljastamise ja inventeerimisega. Paar kuud pärast kostja tööleasumist ilmnes, et osad kaubad on kadunud. Töötajale korrati tema tööülesanded detailselt üle, mis nähtub ekirjavahetusest. Kostja töölt lahkumise järel selgus, et kostja poolt peetav laodokumentatsioon oli ääretult puudulik. Kostja ei täitnud elektroonilist andmebaasi, puudus väljastatud kauba saatelehtede register, saatelehed olid lahtiselt sahtlis või kiirköitjas korrapäratus järjekorras. Kostjal puudus igasugune ülevaade laoseisust. Kaup oli välja läinud, kuid hageja ei olnud kauba eest raha saanud. Pärast esimese puudujäägi ilmnemist võttis kostja endale vabatahtlikult ja tasuta kohustuse luua hagejale e-poe keskkond. Viidatud kohustuse võttis kostja vaid selleks, et hüvitada hagejale tema poolt tekitatud kahju. Kostjale oli esitatud nõue kahju hüvitamiseks kirjalikult, st 31.10.2011 vastavasisulise arve näol. 2012 mai algul toimunud inventuuril ilmnes samuti puudujääk. Pooled sõlmisid suulise kokkuleppe kahju hüvitamiseks. Töötaja tunnistas hageja nõuet, millele viitab töötaja kirjalik nõusolek puhkusehüvituse kinnipidamiseks. Kahju hüvitamise nõude esitamisel ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, et nõue puudujäägi hüvitamiseks esitati töötajale arve kujul. Samuti ei ole oluline see, et hageja kustutas aasta lõpus puudujäägi summa raamatupidamislikult ära. Hageja ei ole kaotanud kahju hüvitamise nõueõigust. Töötaja väljaõpe oli piisav, temale on tööülesandeid selgitatud korduvalt. Väited kõrvaliste isikute lattu pääsemise kohta ei vasta tõele. Hageja jagas ladu tõepoolest veel ühe äriühinguga, kuid lühikest aega ning need kaubad, milles puudujääk esines, ei olnud nn täiendavas laos. Kostja oli ainuke, kes teadis põhilao uksekoodi ning tema käes oli ka ainuke võti. Kostja vastus hagile Kostja hagi ei tunnista. Töötaja tööülesanded ei olnud kusagil fikseeritud. Töölepingu p 2 kohaselt täidab töötaja selle ametikohaga seotud ülesandeid. Tööülesanded olevat kirjeldatud ametijuhendis. Sellist juhendit ei ole olemas. Hageja ei saa väita, et kostja rikkus oma tööülesandeid, sest ei ole võimalik kindlaks teha millised olid tema tööülesanded. Töötajat ei ole kordagi hoiatatud töökohustuste rikkumise eest, ka tööleping lõppes poolte kokkuleppel. Hageja pole töötamise ajal esitanud kostjale ühtegi nõuet kahju hüvitamiseks. Töötaja tööleasumisel väljaõpet ei toimunud. Kostja kinnitab, et sai tööle asumisel lao ukse koodi raamatupidajalt paberilipikul, hiljem ka e-kirjaga. Lao võtme sai ta tolleaegselt juhilt S.G. elt. Mitu võtit laol üldse oli, seda kostja ei tea. Korrektseks toimimiseks oleks töötaja pidanud ise saama valida lao ukse koodi, mida keegi teine ei tea. Omad ligipääsukoodid olid ka maja haldaval ettevõttel. Hageja töökorraldus ei võimaldanud hoida laost eemal kliente. Ladu oli kahel korrusel: ülakorrusel hoiti kemikaale ning alumisel korrusel loomasöötasid. Sissepääs lattu oli ülemisel korrusel. Hageja ei võinud tööohutuse tõttu ust seestpoolt lukustada, sest ohtlike kemikaalide tõttu pidi olema takistuseta väljapääsu võimalus õnnetuse korral. Ajal, mil töötaja oli alumisel korrusel, ei saanud ta kontrollida ülemisel korrusel kaupu ootavate klientide tegevust ja käike. Hageja antud raamatupidamisprogramm exceli failidena ei toiminud. Puudujäägi tekkimise põhjuseks võis olla ka hageja raamatupidamise alase töö ebatäpsus. Esitatud ei ole andmeid inventuuri kohta, mis teostati enne kostja kordusõppustele minekut mais 2012. Kostja avastas selle inventuuri käigus, et puudujääk oli tingitud raamatupidaja poolt arvete väljakirjutamata jätmisest. Teiste inventuuride dokumentides on raamatupidamislik segadus. Kaubad, mis on

puudu ja mis on nagu mingitel asjaoludel üle, ei ole summaliselt välja toodud, kuigi on teistes dokumentides lisatud. Raamatupidaja oli jätnud saatelehelt, kus oli kaks erinevat toodet, välja kirjutamata ühe toote, mida oli ühe euroaluse jagu ja mis oli kogu avastatud puudujääk antud hetkel. Teine, ajutine ladu oli kahepeale teise äriühinguga. Lao võti oli elektrikapis. Kostja ei tea, kes on hageja täiendavas laos kahekuulisel perioodil tegelikult käinud. Kordusõppustel viibimise ajal asendas kostjat V. L, kelle väljaõppe pidi tegema kostja. Asendaja töötamise ajal käisid laos kaupu komplekteerimas müügiesindajad ja juhataja S.G. . Kordusõppustelt tagasituleku järel ei tehtud laos inventuuri, kuigi kostja seda nõudis, vaid alles 2 nädala möödumisel. Kostja ei tunnista hageja väidetud kokkulepet puudujäägi hüvitamiseks epoe töölerakendamise kohta. Kostja tegeles sellega vabatahtlikult. Kostja ei tunnistanud puhkusehüvituse kinnipidamiseks nõusoleku andmisel, et ta on süüdi puudujäägi tekkimises. Ta nõustus hüvitise jätma tagatiseks niikauaks, kuni selgub puudujäägi põhjus. Kostja loobus oma avaldusest, kui talle sai selgeks, et tema puudjäägi tekkimises süüdi ei ole. Lisaks puudujäägile on laos tuvastatud ka kaupade ülejääk. Hageja vastuväited kostja vastusele Hagejale teadaolevalt ei hoitud täiendava lao võtit elektrikapis, mida hageja tõendab Brivoland Varahaldus OÜ kirjaliku kinnitusega. Kostja sai laokoodi ja väljaõppe S.G. elt, kes muu hulgas juhtis korduvalt kostja tähelepanu sellele, et laos ei tohi olla kõrvalisi isikuid. Laovõti oli ainult kostjal. Kostja väidetud puudujäägid hageja raamatupidamise töös on tõendamata. Kostja vastuväited hageja vastuväidetele Kostja on seisukohal, et lattu (ja täiendavasse lattu) juurdepääs oli ka teistel isikutel, mida ta tõendab tunnistajate ütlustega ning enda vande alla antud ütlustega. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 25 lg 1 kohaselt Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. R.R. ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni 06.09.2012 otsust, millega temalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis 724.69 eurot. Selles osas on olemas jõustunud otsus, millega kohus on seotud käesoleva töövaidluse lahendamisel. OÜ Litagra hagi rahuldamata jätmisel käesoleva otsusega kujuneb olukord, kus vaidlusalune puudujääk saab kostja poolt osaliselt hüvitatud töövaidluskomisjoni otsuse alusel, teine osa puudujäägist jääb tööandja kanda. Töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 2 kohaselt Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. TVK tl 4-8 oleva töölepingu nr 00011 p 2.1. ja 2.2. kohaselt „Kogu Lepingu kehtimise aja vältel töötab Töötaja Laohoidja (edaspidi ametikoht) ja täidab kõiki selle ametikohaga seotud ülesandeid. Töötaja töö sisu on kirjeldatud ametijuhendis.“ Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ-l Litagra ei olnud olemas laohoidja ametijuhendit, mistõttu seda ei olnud võimalik töötajale tutvustada. Seega tuleb kohtul tugineda töölepingu punktis 2.3. märgitule: “Tööülesandeid annab ja need määrab kindlaks Tööandja juhatuse liige või tema volitatud isik. Töötaja ülesannete täitmist kontrollib Tööandja juhatuse liige või tema volitatud isik.“ Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja väljaõppega ja temale juhiste ning tööülesannete andmisega tegeles S.G. . Hageja on kostjale tööülesannete teatavakstegemise kohta esitanud S.G. e poolt kostjale saadetud

ingliskeelse e-kirja 27.05.2011 koos lisatud failiga (TVK tl 54-73), mis on ilmselt laoprogrammi väljatrükk. 19.05.2011 on S.G. saatnud kostjale ja veel 4-le adressaadile võõrkeelse e-kirja (TVK tl 75), mis TVK tl 75(!) kohaselt on „Rasporiadok raboty sklada“. Tegemist ei ole laohoidja tööjuhendiga, vaid müügimeeste, laohoidja ja raamatupidaja töö korraldamisega. S.G. annab juhiseid kellaajaliselt saatelehe koostamiseks, tellimuse komplekteerimiseks ja väljastamiseks ning väljasaadetud kaupade kohta saatelehtede edastamiseks raamatupidamisele. Rohkem kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis olevaid juhiseid, mis anti laohoidja R.R. ile ja mis pidid asendama ametijuhendit, kohtule esitatud ei ole. E-kiri 16.05.2011 on seoses mingite kaupade võimaliku puudujäägiga ja see on saadetud enne lao töökorralduse e-kirja. S.G. e poolt tunnistajana antud ütlustest nähtub, et R.R. ile selgitati detailselt tema tööülesandeid. Enne tööle asumist kontrollis R.R. laoseisu ja andis selle kohta allkirja. Kohus on seisukohal, et tööandja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust varustada töötaja tema ametiülesandeid määratleva ametijuhendiga, mistõttu käesoleval ajal on võimatu kindlaks teha, millised olid R.R. i tegelikud tööülesanded, mida ta võis rikkuda, milliste ülesannete rikkumise eest ta vastutab ja millises ulatuses. Töötajale tööandja poolt antud juhised, mis on kohtule kirjalikult esitatud, ei ole igakülgsed ja piisavad. Tunnistaja S.G. e ütlustest ei nähtu, mida konkreetselt töötajale ülesandeks tehti ning sellest tulenevalt ei ole kohtul võimalik kindlaks teha ülesannete rikkumist. Kohus on seisukohal, et tööandja poolt töölepingus kokkulepitud kohustuse rikkumist – ametijuhendi teatavaks tegemata jätmist, tuleb arvesse võtta, sest selline olukord võis aidata kaasa laos puudujäägi tekkimisele ning tööandja ei ole omalt poolt rikkumist kõrvaldanud ka pärast esimese puudujäägi avastamist. Kohus on seisukohal, et kostja töötingimused ei olnud hageja poolt tagatud sellistena, mis väldiksid täielikult kõrvaliste isikute pääsemise hageja ladudesse. Hoolimata Brivoland Varahaldus OÜ juhatuse liikme allkirjastatud teatisest, mille kohaselt täiendava lao võtit ei hoita elektrikapis, on kohtuistungil tunnistajad E. O, T. P ja V. L öelnud vastupidist. Kohus lähtub tunnistajate sellekohastest ütlustest, sest tunnistajad on isiklikult näinud täiendava lao võtme võtmist elektrikapist. Brivoland Varahaldus OÜ juhatuse liikme kinnitus on tunnistajate ütlustega vastuolus ja kohus jätab selle kõrvale. Välistatud ei ole olukord, et Brivoland Varahaldus OÜ töötajad ise ja omal algatusel on „optimeerinud ajakulu“ seoses teise äriühingu töötajale lao võtme üleandmisega või lao avamisega ja kaupade väljavõtmise juures viibimisega. Põhilaole juurdepääs võis olla ning oli teistelgi isikutel peale laohoidja. Vaidlust ei ole selle üle, et lisaks laohoidjale teadsid kindlasti uksekoodi ka teised inimesed. Tunnistaja S.G. kinnitas, et tema teadis koodi. Tunnistaja V.L. e ütluste kohaselt saadeti temale kui laohoidja asendajale uksekood e-kirja teel, esimesel päeval avas lao ukse koodiga hoopis Brivoland Varahalduse OÜ töötaja „majahoidja Marek“, kes õhtul lao ka sulges. Võtme sai V.L. R.R. ilt. Samas kinnitas V.L. tunnistajana antud ütlustes, et lao võti oli ka S.G. el. Seda järeldas tunnistaja asjaolust, et S.G. tuli ühel päeval tagastama lattu valet kaupa, mida laohoidja ei olnud varasemalt temale väljastanud. Kostja R.R. on vande all antud ütlustes rääkinud juhtumist, kus tema oli lao võtme koju unustanud, kuid sai Brivolandi kontorist asendusvõtme. R.R. i kinnitusel rääkis ta olukorrast, kus ühe lao võti on elektrikapis ja teise lao võti ning mõlema lao uksekoodid teada Brivolandi töötajal, ka S.G. ele, kuid midagi ei muutunud. S.G. eitas tunnistajana antud ütlustes R.R. i sellekohaseid kaebusi. Teised tunnistajad ei teadnud R.R. i sellest probleemist midagi. Laohoidja poolt juhtkonnale esitatud kirjalikke tähelepanujuhtimisi ei ole kohtule tõendatud. Kohus on seisukohal, et põhilao osas teise võtme olemasolu ei ole üheselt tõendatud. Samas on problemaatiline asjaolu, et kui laohoidja tööandja arvamuse kohaselt vastutab täielikult laos oleva kauba säilimise eest, ei ole töötajal õigust määrata kindlaks lao ukse koodi. Selline olukord muudab kohtu arvates tõendamiskoormust selliselt, et tööandja peab tõendama, et lattu ei pääsenud mitte mingil juhul kõrvalised isikud ajal, mil laohoidja arvates oli ladu lukus ja tema viibis töökohast eemal. Tunnistaja V.L. e ja kostja R.R. i ütlused seavad sellise võimaluse vähemalt kahtluse alla. Kuna uksekoodi teadsid teised inimesed peale laohoidja ning vähemalt

veel ühe võtme olemasolu on võimalik, ei ole välistatud kõrvaliste isikute juurdepääs lattu ja kostjale ei saa seetõttu panna kogu vastutust laos olevate kaupade säilimise üle. Lao töökorralduse muutmise vajaduse kohta on andnud ütlusi nii R.R. kui ka tunnistajad T. P ja V. L. Laohoidja arvuti oli kontoris, samuti saatelehed. Kaup väljastati laost. Laohoidja pidi käima kontori ja lao vahet. Kauba laadimisest võtsid kiirel ajal osa teised töötajad, nii kauba vastuvõtmisel kui ka väljastamiseks komplekteerimisel. Seega ei võtnud ainult laohoidja üksi kaupa füüsiliselt vastu, vaid ka teised töötajad. Kauba väljastamisel tegelesid tellimuse komplekteerimisega lisaks laohoidjale aeg-ajalt ka teised töötajad. Tunnistajad T. P, E. O ja V. L on kohtule kinnitanud, et kauba tellijad trügisid lattu sisse ning tööandja ei suutnud korraldada kaupade väljastamist selliselt, et kauba tellija oleks kindlalt väljaspool ladu. Kohus nõustub kostja väitega selle kohta, et kemikaalide laos ei tohi töötada lukustatud uksega ruumis, kui ainus(!) võti on samuti laos sees. Asjaolu, et keegi ei märganud tellijat lahkumas mõne kaubaga, mida laohoidja ei olnud väljastanud, ei välista üheselt sellist võimalust. Midagi peale laohoidja tähelepanu juhtimise ja märkuste tegemise äriühingu juhtkond ette ei võtnud. Laohoidja ametijuhendit, millest nähtuks laohoidja pädevus lao töö korraldamisel (teiste töötajate poolt kaupade lattu toomise ja väljaandmiseks komplekteerimise kontrollimine, klientide juurdepääsu takistamine laos olevale kaubale), ei ole kohtule esitatud. Kas ja milliseid tööülesandeid R.R. sellistel asjaoludel rikkus, ei ole selged ja arusaadavad ei kostjale ega kohtule. Kohus on seisukohal, et väidetav R.R. i poolt e-poe avamise lubaduse seotus inventuuri puudujäägi hüvitamisega ei ole tõendatud. E-poe alast kirjavahetust peetakse veebruaris 2012 (TVK tl 80) ning selles ei ole sõnagagi juttu kahju hüvitamisest. Hageja on pidanud vajalikuks esitada R.R. ile 31.10.2011 arve summas 1 847.04 eurot tasumise tähtajaga 01.04.2012. Hageja esindaja väitel on tegemist inventuuriga tuvastatud puudujäägiga, mille hüvitamiseks esitati laohoidjale sisuliselt kauba müügi arve. Kuivõrd ainult arve alusel tasumise kohustuse tekkimist võlaõigus ette ei näe, siis ei ole R.R. il, kellele arvel (TVK tl 16) loetletud kauba üleandmist ei ole tõendatud, ka raha maksmise kohustust. Tööandja laos 30.09.2011 ja 05.05.2012 inventuuriga tuvastatud puudujäägi hüvitamise kohustust ei olnud hageja ja kostja vahel kokku lepitud (kokkulepe töötaja materiaalse vastutuse kohta). Töötaja ei ole nõustunud kahju vabatahtlikult hüvitama. 04.07.2012 e-kirjas (TVK tl 43) nõuab R.R. lõpparve väljamaksmist, sest ei ole tõendatud, et puudujääk tekkis ainult tema süül. Seega tuleb kohaldada TLS §-s 74 lg 2 sätestatut, st tegemist on töötaja tavapärase vastutusega tööandjale tekitatud kahju puhul. Kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb kohtul arvesse võtta töötaja tööülesandeid, töötingimusi jm asjaolusid, mis võisid kaasa tuua kahju tekkimise. Arvestades eelpool toodut ei ole kohtule tõendatud, et R.R. tekitas hagejale kahju suuremas ulatuses kui 724.69 eurot, mis on tuvastatud töövaidluskomisjoni otsusega. Hageja täiendav kahjuhüvituse nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.