Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja pooled) Hagi ese Hagi hind Menetlusstaadium Kohtukoosseis Hageja
Kostja
Viljandi kohtumaja 05. juuni 2013 nr 2-09-11291 Viljandi Linn versus Mart Rätsep hoonestusõiguse tagasilangemine Viljandi Linnale kahju hüvitamine 8 628,07 € 8 628,07 € (135 000 krooni) hagi lahendamine kohtunik Toomas Lillsaar Viljandi linn Viljandi Linnavalitsuse (registrikood 75005222; aadress Linnu 2, Viljandi; e-post: [email protected]) kaudu Mart Rätsep (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xxx xx, xxxxx, xxxxxxx, xxxxxx; e-post:)
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis
1.Viljandi Linnavalitsuse hagis Mart Rätsepa vastu: 1.1 tunnistada Mart Rätsepa nõusolek antuks kinnistusraamatu registriossa nr 62839 (Viljandi linn, Maasika tn 41) kolmandasse jakku kantud talle kuuluva hoonestusõiguse tagasilangemiseks Viljandi Linnale; 1.2 välja mõista Mart Rätsepalt 8 628 (kaheksa tuhat kuussada kakskümmend kaheksa) € ja 7 senti Viljandi Linnavalitsuse kasuks. Muud otsustused
2.Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 käesolev kohtuotsus asendab Mart Rätsepa tahteavaldust nõusolekuna kande tegemiseks kinnistusregistriossa nr 62839 kolmandasse jakku Mart Rätsepa kasuks seatud hoonestusõiguse ülekandmiseks Viljandi Linna nimele; 2.2 menetluskuludes: 2.2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja Mart Rätsepa kanda;
välja mõista Mart Rätsepalt Viljandi Linnavalitsuse kasuks menetluskulu 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) € ja 12 senti; 2.3 seoses hagi õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS § 468 (Viivitamatu täidetavus tagatiseta) lg 1 p 1 kohaselt tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.4 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
3.Selgitada: 3.1 TsMS § 444 (Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine) lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha; kohus on teinud otsuse TsMS § 444 lg 1 kohaselt; 3.2 TsMS § 630 (Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus) kohaselt on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3 TsMS § 632 (Apellatsioonitähtaeg) kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5 TsMS § 187 (Menetlusabi taotluse lahendamine) lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 2.2.2
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
I Hageja nõuded ja faktiväited
1.Hageja nõuded Hageja nõueteks kostja vastu on:
1.1.kinnistusraamatu registriossa nr 62839 (elamumaa; Viljandi linn, Pirni tn 39) kolmandasse jakku sisse kantud Mart Rätsepale kuuluv hoonestusõiguse tagislangemine Viljandi Linnale, s. o lugeda hoonestusõigus kantuks Viljandi Linna nimele;
1.2. hoonestusõiguse tasu võlgnevus 8 628,07 € (135 000 kr).
2.Hageja faktiväited Mart Rätsep on hoonestusõiguse omanik alates 03.12.2007. Hoonestusõiguse lepingu kohaselt kohustus Mart Rätsep asuma Viljandi linnale hoonestusõiguse tasu 5 000 krooni (319,56 €) kuus iga kuu kümnendaks kuupäevaks kuni hoone püstitamiseni. Kuna kostja ei ole lepingujärgseid kohustusi täitnud, oli hageja sunnitud esitama hagi kohtusse kostja vastu hoonestusõiguse tasu 135 000 krooni (8628.07) võlgnevuse väljamõistmiseks (arvestusega alates 01.12.2007). Nõe on tingitud asjaolust, et kostjal on tasumata hoonestusõiguse tasu. Lepingu kohaselt kohustus hoonestaja kinnisasja igakordse omaniku kirjalikul nõudel kandma hoonestusõiguse omaniku nimele (tagasi langemine), kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi. Viljandi Linnavalitsus on korduvalt pöördunud kostja poole nõudega kanda hoonestusõigus Viljandi linna nimele (tagasi langemine), kuid kostja ei ole Viljandi Linnavalitsusele sellekohast nõusolekut andnud.
Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 543,26 € (8500 krooni) ja 95,87 €(1500 krooni) €, kokku 639,12 € .
2.Menetluse käik Kohtuliku menetluse kestus 23. märts 2009 kuni 05. juuni 2013 on tulenenud asjaolust, et kostja ei ole pikema aja vältel Eesti Vabariigis viibinud ning kostja on menetluse kestel pidanud võimalikuks hagejaga kokkuleppele saada. See ei ole menetluse kestel aset leidnud. Samuti on kohus pidanud vajalikuks menetluse kestel hagejal nõudeid täpsustada. Kohtu andmetel on kostja asukoht Dessauer str 28, 44263, Dortmund, Saksamaa, mida ta on avaldanud telefonilises vestluses ja e-posti vahendusel.
13.aprilli 2009 kirjalikus vastuses on kostja formaalselt vaidlustanud hageja nõuet. Vastuse sisust nähtub kostja poolt hageja kohtule esitatud faktiväidete omaksvõtt (tl 40 ja 41).
05.aprillil 2010 on asjas toimunud kohtu eelistung, kus kostja avaldas, et võtab kahe nädala jooksul endale esindaja asjas esinevate õiguslike küsimuste lahendamiseks. Arvestades asjaolu, et kostja on edaspidiselt viibinud välismaal, on kohtul temaga kontakteerumine toimunud e-posti vahendusel või telefonitsi. Kosja ei ole esindaja kohta kohtule andmeid esitanud ega ole ka hagile õiguslikke vastuväiteid esitanud ega hageja esitatud faktiväiteid sisuliselt vaidlustanud. 29. mai 2013 telefonivestluses kohtuga nõustus kostja sellega, et asjas tehtav kohtulahend edastaks tema e-posti aadressil [email protected].
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käigust tulenevad asjaolud Nähtuvalt menetlus käigust kohtule esitatust on kostja sisuliselt tunnistanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hagi sisuliselt omaks võtnud.
3.2.Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Hagi esemeks on Mart Rätsepale kuuluv hoonestusõigus Maasika tn 41 (kinnistusraamatu registriosa nr 62639) ja selle tagasilangemine Viljandi linnale ning Mart Rätsepa tasumata hoonestusõiguse tasu 8628.07 € Viljandi linnale. AÕS (Asjaõigusseadus) 241. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. AÕS § 244. Hoonestusõiguse lõpetamine kokkuleppel Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Nõusolek ei ole tagasivõetav. AÕS § 2441. Hoonestusõiguse omanikule langemine (1) Kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). AÕS § 250. Hoonestusõiguse järjekoht Hoonestusõiguse võib kinnistusraamatus seada ainult esimesele järjekohale. Hoonestusõigusega ei või samal järjekohal olla muid asjaõigusi või märkeid. VÕS (Võlaõigusseadus) § 8. Lepingu mõiste (2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral (1) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 108. Kohustuse täitmise nõudmine (1) Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
TsÜS (Tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 68. Tahteavalduse liigid (5) Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. KRS (Kinnistusraamatuseadus) § 341. Puudutatud isiku nõusolek (1) Kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (8) Puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68. Tahteavalduse liigid (5) Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. TsMS § 440. Hagi õigeksvõtmine (1) Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. (3) Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine (1) Kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 468. Viivitamatu täidetavus tagatiseta (1) Kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks: 1) hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
3.2.Õiguslik põhjendus Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega on kohus otsuse kirjutanud lihtasustatult TsMS § 444 kohaselt. Menetluse käigus on ilmnenud kostja poolt hagi õigeksvõtt ning järeldub kohtuotsuse punktis 2 (hageja faktiväited) toodud asjaolude esinemine. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on AÕS § 2441 lg 1; VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 ning VÕS § 108 lg 1. Eelkõige kohaldub hagi rahuldamisel AÕS § 2441 lg 1, mille kohaselt juhul kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Rahalise nõude 8 628,07 € rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 3, mille kohaselt Viljandi Linnavalitsus on õigustatud nõudma kahju 8 628,07 € hüvitamist, mis on tulenenud lepingujärgsest hoonestusõiguse tasu maksmata jätmisest. Tuleb tunnistada Mart Rätsepa nõusolek antuks kinnistusraamatu registriossa nr 62839 (Viljandi linn, Maasika tn 41) kolmandasse jakku sisse kantud talle kuuluva hoonestusõiguse tagasilangemiseks Viljandi Linnale. Kuna Mart Rätsepa sellekohane nõusolek puudub, siis asendab seda TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 341 lg 1 kohaselt käesolev kohtuotsus.
3.3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis (1) Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. (4) Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks
menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 162. Menetluskulude jaotus hagimenetluses (1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 1741. Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega (1) Asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja kantud menetluskulu koosneb riigilõivust 639,12 € mis tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks.
2.5.Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest TsMS § 455. Kohtuotsuste kättetoimetamine (1) Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 456. Kohtuotsuse jõustumine (2) Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui: 1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. TsMS § 461. Otsuse täitmine (3) Otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel. TsMS § 630. Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus (1) Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib esitada apellatsioonkaebuse käesoleva seadustiku § 214 lõikes 2 sätestatud tingimustel. Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. TsMS § 631. Apellatsioonkaebuse alus (1) Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (käesoleva seadustiku § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. TsMS 632. Apellatsioonitähtaeg (1) Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.