Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-12-37366
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
05.06.2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Liili Lauri
Kohtuasi
KÜ XXX hagi LA ́e vastu 520,66 euro nõudes 520,66 eurot
Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev
30.04.2013.a.
Menetlusosalised
Hageja: KÜ XXX (rk XXX, asukoht XXX,
Hageja lepinguline esindaja: Peeter Malve (Amantese Õigusbüroo OÜ, Turu Plats 5/7-12, 11611 Tallinn, Tel 5029197, e-post: [email protected] ); Kostja: LA (ik XXX, elukoht XXX ).
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja KÜ XXX kanda. Kohtuistungil viibisid hageja esindaja Peeter Malve ja kostja LA
Kohtuistungil osalenud
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse asjaolud ja nõue.
KÜ XXX esitas 18.09.2012.a. kohtule hagi LA ́e vastu kommunaalkulude 520,66 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad kostja omandisse Harjumaal, XXX asuvas majas kokkuehitatud korterid nr-d 8 ja 8 (kinnistu nr XXX). XXX elamus on 13.10.1997 asutatud korteriühistu ja kostja on korteriühistu liige. Seoses asjaoluga, et hageja varasem juhatus pikka aega ei tegutsenud, KÜ liikmetele arveid ei esitanud ja KÜ sai majandusaasta aruannete mitteesitamisega seoses 2012 aastal äriregistrilt kustutamishoiatuse, muutsid majaelanikud üldkoosolekul juhatust ja võtsid 14.06.12 ja 16.07.12 KÜ üldkoosolekutel korteriühistu arvemajanduse korrastamiseks vastu olulised otsused, sh kohustati liikmeid tasuma tagasiulatuvalt tarbitud vee ja prügiveoteenuste eest. Kooskõlas üldkoosoleku poolt 14.06.12 ühistu arvemajanduse korrastamise otsustega esitati kostjale arved eelmiste perioodide eest (vahemik 2009-2011 ja arved alates juunist 2012) prügiveoteenuse, vee/kanalisatsiooni ja maamaksu eest ning võeti arvesse summad, mida kostja oli eelnevalt KÜ arvele reaalselt tasunud. Seisuga 31.07.2012 võlgnes kostja hagejale arvete nr 7, 19, 31, M0007 ja M0009 alusel kokku 520,66 eurot. Kostja kandis viimati KÜ arvele raha 15.07.2011 aastal. Kostja ei osale üldkoosolekutel ning pärast KÜ tegevuse korrastamist ei maksa ta enam ka oma tarbitud teenuste eest ega esita KÜ-le ka oma tarbimisnäite. Seoses eeltooduga esitatakse kostjale arveid arvestusliku näidu alusel, mis saadakse kogutarbimise näidust ülejäänud korterite poolt esitatud näitude mahaarvamise järel. Kõik teised majaelanikud täidavad üldkoosoleku otsuseid ning tasuvad arveid. Kostja on jätnud täitmata korteriühistu põhikirja p-s 25 kohustused (maksete mittetasumine ja tarbimisnäitude mitte esitamine). Hageja palub kostjalt välja mõista 520,66 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Kostja väide, et ta on KÜ-le korralikult makseid tasunud, ei vasta tõele. Vastavalt hagile lisatud nõude kujunemise kalkulatsioonilt nähtule, oli kostja võlg seisuga 31.12.2009 kokku summas 4 463,92 krooni, mida kostja hakkas tasuma valdavalt 500 krooniste maksetega iga kahe kuu tagant. Kostja ei ole võla kujunemist vaidlustanud. Kostja ei anna ühistule ka oma vee tarbimisnäite, millega põhjustab endale ise probleeme, sest ühistu on sunnitud koostama talle veearveid arvestuslikel alustel. Juhul kui kostja annaks veenäidu, saab hageja arvesse võtta tema tegeliku tarbimise. Kostja ei ole maksegraafiku saamiseks oma soovi avaldanud. Kostja ei ole arvete aluseks olevaid üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud ega ka oma vastuses tuginenud arvete aluseks oleva(te) otsus(t)e tühisusele. XXX KÜ põhikirja p 25.1 kohaselt on kostja kohustatud täitma ühistu juhtorganite otsuseid ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. Kostja väide, et remondifondi makse pidi hakkama kehtima alles otsusele järgnevast kuust, ei tulene hageja otsusest. 16.06.12 üldkoosoleku protokolli punktis 3 on märgitud, et alates 01.06.12 esitatakse korteritele arveid ka remondifondi eest. Asjaolu, et remondifondi makse suurus kinnitati alles järgmisel kuul (16.07.12) toimunud üldkoosolekul, ei muuda juunikuu arvel remondifondi makset alusetuks, sest maksemäära kinnitav otsus ei ole sisult sama otsusega, milles otsustati panna alus remondifondi kogumisele. Remondifondi hakati koguma kõigilt ühistuliikmetelt üheaegselt. Kostja samasisuline vastuväide juuli kuu arvele M00019 on samavõrd alusetu, sest otsus remondifondi kogumisega alustamisest võeti vastu juunis, mitte juulis. Kostja viide enne 16.07.12 kehtinud remondifondi makse suurusele ei ole asjakohane, sest selle kohta puuduvad igasugused andmed ning selle tariifi alusel raha ka ei korjatud.
Hageja ei nõustu kostja tasaarvestuse ettepanekuga, sest kostjal puudub hageja vastu mistahes rahaline nõue. Kui kostja ja tema naaber otsustasid ilma teiste korteriomanikega eelnevalt kokkuleppimata renoveerida oma trepikoja korstna, mida keegi teine peale nende endi ei kasuta, siis ei puuduta see korterühistut. Kostja vastuväited (tlk 71). Kostja hageja nõudeid ei tunnista ja vaidleb hagejale vastu. Kostja on tasunud KÜ-le makseid korrapäraselt vaatamata sellele, et KÜ sisuliselt ei töötanud ja KÜ juhtkond ei esitanud ka KÜ liikmetele arveid. Kostja poolt KÜ-le maksete tegemine on hageja poolt omaks võetud. Kostja on seisukohal, et probleemid maksetega KÜ kulude katteks on tingitud mitte kostjast vaid hagejast endast, kuna hageja ei ole suutnud alates 2009. aastast esitada oma liikmetele arveid. Kostja pole keeldunud KÜ-le oma kohustuste eest tasumast, kuid KÜ juhatuse liikmed ei ole vaatamata kostja nõudmistele esitanud kostjale arvete arvutusmetoodikat ja arvete põhjendatust. Kostja kirjalikule pöördumisele 22.08.2012 hageja ei vastanud. Kostja vaidleb vastu hageja poolt esitatud nõude - 520,66 eurot suurusele. Hageja on oma nõude põhjenduseks esitanud 16.07.2012 aastal toimunud KÜ XXX üldkoosoleku otsuse, millega on kehtestatud muu seas ka remondifondi suurus arvestusega 0,2 eurosenti / m2 kohta. Hageja on samuti esitanud 2012 aasta juuni kuu eest kostjale arve M00007, mis sisaldab juba alles järgmisel kuul so. 16.07.2012 aastal üldkoosoleku otsusega kehtestatud remondifondi suurust. Seega on hageja poolt esitatud arve M00007 põhjendamatu kuna remondifondi suurus ei ole arvutatud õigetel alustel, mis kehtisid enne 16.07.2012 üldkoosoleku poolt kehtestatud suurust. Sama vastuväide on kostjal ka arve nr. M00019 suhtes, kuna ka sellel kajastatud remondifondi suurus on juba terve kuu eest 0,2 eurosenti /m2 kohta aga otsus selle suuruse koht pärineb alles 16.07.2012 aastast. Kostja leiab, et hageja on alusetult asunud kostjalt sisse nõudma summasid 2009, 2010 ja 2011 aasta eest kokku summas 353,06 eurot. Vastavalt 16.07.2012 aasta üldkoosoleku otsusele on kostjal õigus tasuda eelnevate perioodide poolt arvestatud summad maksegraafiku alusel. Hageja on arvete koostamisel teinud arvestusi lähtudes, et kostja korteris XXX elab kolm isikut. Kostja on hagejat teavitanud, et kostjal elab alates XXX on kogu kõnealuse perioodi jooksul pidevalt elanud vaid kostja LA. Lisaks temale on korteris elanud vaidlusalusel ajavahemikul 2009 aasta august – 2011 aasta august vaid kostja poeg - Kristjan Alas. Kristjan Alas ei ela alates 2011 aasta septembrist XXX korteris . Lisaks eeltoodule palus kostja arvestada ka sellega, et kostja poeg - OAei ela XXX korteris alates 2009 aasta detsembrist. Kostja on tulenevalt hageja soovimatusest arvestada kostja poolt esitatud asjaolusid korteri XXX elanike arvu kohta, teinud iseseisvalt arvestused võttes aluseks hageja poolt väljastatud arved. Arvestuste kohaselt on kostja leidnud, et 2009 aasta kohta, hageja poolt esitatud arvel nr. 7 on alusetult kostjale esitatud nõue 316,42 krooni ulatuses. Põhjendatud nõue oleks 4144,50 krooni, millest kostja poolt tasuti hageja arvele 2009 aastal 1500 krooni. Seega jääb alles nõue 2009 aasta eest summas 2647,50 krooni ehk 169,21 eurot. Arvestuste kohaselt on kostja leidnud, et 2010 aasta kohta, hageja poolt esitatud arvel nr. 19, on alusetult kostjale esitatud nõue 448,23 krooni ulatuses. Põhjendatud nõue oleks 4086,57 krooni, millest kostja poolt tasuti hageja arvele 2010 aastal 4000 krooni. Seega jääb alles nõue 2010 aasta eest summas 86,57 krooni ehk 5,53 eurot. Arvestuste kohaselt on kostja leidnud, et 2011 aasta kohta, hageja poolt esitatud arvel nr. 31, on alusetult kostjale esitatud nõue 26,16 euro ulatuses. Põhjendatud nõue oleks 295,11 eurot, millest
kostja poolt tasuti hageja arvele 2011 aastal 191,79 eurot. Seega jääb alles nõue 2011 aasta eest summas 103,32 eurot. Arvestuste kohaselt on kostja leidnud, et 2012 aasta juuni kohta, on hageja poolt esitatud arvel nr. M00007, alusetult kostjale esitatud nõue 21,74 euro ulatuses. Põhjendatud nõue oleks 81,74 eurot. Arvestuste kohaselt on kostja leidnud, et 2012 aasta juuli kohta, on hageja poolt esitatud arvel nr. M000019, alusetult kostjale esitatud nõue 3,86 euro ulatuses. Põhjendatud nõue oleks 60,64 eurot. Kostja on teinud omapoolsed arvestused ka hageja poolt esitatud „Võlgnevuse kujunemise tabelis“ ja leiab, et hageja on kostjale esitanud põhjendamatult nõude 100,22 euro ulatuses. Kostja poolt tehtud arvestuste kohaselt oleks hageja põhjendatud nõudeks kostjale 420,44 eurot. Arvestades asjaolu, et kostja on 2009 aastal teinud hageja eest kulutusi korterelamu XXX remondiks 8400 krooni ehk 536,86 euro ulatuses, on kostjal nõue hageja vastu ja kostja on seisukohal, et kostjal on õigus teha hageja nõudega tasaarvestus ja lugeda hageja nõue tasaarvestatuks kostja nõudega hageja vastu. Kostja selgitab, et seoses asjaoluga, et XXX korterelamu korstnad olid avariilises seisukorras, kohustati hagejat, Päästeameti ettekirjutuse kohaselt, lammutama kõik korterelamu XXX korstnad. Korstnad lammutati hageja poolt, kuid seoses hagejal rahaliste vahendite puudumisega, ei taastatud hageja poolt korterelamu XXX korstnaid, mis tegi võimatuks ka korterelamu XXX elanikel oma korterite kütmise ahjudega. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei olnud võimeline rahaliste vahendite puudumise tõttu XXX kortermaja korstnaid taastama, tellis kostja oma rahaliste vahendite arvelt korstna taastamise, mis võimaldab kütta XXX kortermaja nelja korterit. Korstna taastamise eest tasus kostja 8400 krooni ehk 536,86 eurot. KÜ XXX, on asutatud XXX majaosade esemeks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade majandamiseks ühistu liikmete ühistes huvides. Kostja on teostanud oma rahaliste vahendite arvelt korterelamu remonti. Korterelamu XXX korsten on ilmselgelt korterelamu osa, mille majandamine on hageja kohustuseks. Asjaolu, et kostja on olnud suutmatu täita oma kohustusi ja kostja on teostanud hageja kohustuseks olevad ehitustööd oma rahaliste vahendite arvelt, omab kostja õigust tasaarveldada hageja nõue kostja nõudega hageja vastu. Kostja on seisukohal, et korstna ehitamine kostja vahendite arvelt ei ole hagejale teadmata asjaolu kuna hageja uued juhatuse liikmed elasid samas majas ka ajal kui korsten ehitati. Kostja on kompromissina nõus tasaarveldama oma nõuet hagejaga 420,44 euro ulatuse kuni 2012 aasta juulini (kaasaarvatud) ja ülejäänud nõudest 116,42 euro ulatuse hageja vastu loobuma. Hageja on eksinud kostjale vee ja kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel. Hageja poolt kostjale esitatud arvelt M00019 (31.07.2012) on hageja arvestanud kostjale vee ja kanalisatsioonikulu veemõõtja näidu 483,8 m3 alusel ja arvel nr. M00055 ( 31.10.2012) veemõõtja näidu 503,8 m3 alusel. Kostja on hagejale 12.01.2013 e-kirjaga teatanud, et kostja veemõõtja näit on tegelikult 190,2 m3. Seega on hageja poolt arvestustes kasutatud veenäidu ja kostja veemõõtja tegeliku näidu vahe koguni 313,6 kuupmeetrit vett, mida hageja on kostja kahjuks arvestanud. Hageja on 31.12.2013 a. arves M 00007 võtnud aluseks kostja poolt antud veenäidu, mille tulemusena on kostja vee ja kanalisatsiooni teenust kasutanud 1,2 m3 ulatuses ja hageja poolt kostjale vee ja kanalisatsiooni eest arvestatav tasu on vähenenud ligi neli korda, mis kinnitab ka hageja väiteid sellest, et hageja on seni kostjale esitanud alusetult suuri vee – ja kanalisatsiooniteenuste arveid. Kostja palub jätta hagis esitatud nõuded rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid
igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja on korteriomandi asukohaga XXX, XXX alevik, omanik ja korteriühistu liige (tlk 33,37). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas ja millises suuruses on hageja õigustatud nõudma kostjalt väidetavat kommunaalteenuste võlgnevust vee- ja prügi osas. Kohus lähtub rahalisele nõudele hinnangu andmisel kostja vastuväidetest ja sellest, milliste kululiikide osas on kostja oma mittenõustumise väljendanud. Korteriühistu põhikirja (tlk 6-11) punkti 25 alapunkti 3 kohaselt kohustub ühistu liige tasuma sihtotstarbelisi makseid, makse suuruse määrab juhatus ja kinnitab üldkoosolek, alapunkt 4 kohustab tasuma makseid vastavalt tegelikele kasutajatele. Hageja on hagiavaldusele lisanud nõude aluseks olevad arved M00007 (tlk 19, 75), M00019 (tlk 25, 76), arve nr 7 (tlk 26, 78) ja arve nr 31 (tlk 27, 77), ning hagiavalduses kirjeldatu kohaselt on fikseeritud veemõõdikute näitude ja kostja poolt igakuiselt tasutud andmete vahe 520.66 eurot. Kohtuistungil 04.12.2012 selgitas hageja esindaja, et korteriühistu võttis maja näidu ja kuivõrd kostja veenäite ei esitanud, siis tehti arvestus selle järgi (tlk 28,89). Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt otsustati esitada arved vee, prügi- ja maamaksu eest tagasiulatuvalt alates 2009 ning kohustati korteriomanikke esitama veenäidud 16.06.2012. Kohtuistungil 04.12.2012 (tlk 89) selgitas hageja esindaja, et arved esitati tasumata vee ja prügi teenuse eest 2009 kuni 2012. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et vee eest tasumise kohustuslik summa tehakse kindlaks vahe alusel, see ei ole kooskõlas põhikirjas tooduga ning nimetatut ei ole tõsikindlalt selgitanud hageja esindaja kogu kohtumenetluse käigus. Kohtuistungitel tegi kohus korduvalt ettepanekuid selgitada võlgnevuse kujunemist ja esitada sellekohaseid tõendeid. Hageja täpsustas, et perioodil 2009-2012 on kostja tarbinud vett rohkem kui tasunud, ning korteris elasid kostja pojad. Kohus leiab, et isegi kui korteriühistu 14.06.2012 üldkoosolekul otsustati (tlk 28) veemõõdunäidikute esitamise tähtaeg ja tagasiulatuvalt arvete esitamine, ei tähenda, et arvel kajastatu ei peaks vastama tegelikule tarbimisele. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vaidlustamata asjaolu poolte vahel on see, et veemõõtjad vaidlusaluses elamus tervikuna on kontrollimata ja taatlemata. Hageja on saatnud kostjale arveid kommunaalteenuste tasumiseks, kuid ainuüksi arved ei tõenda võlgnevuse kujunemist, vajalik on tõendada arvetel märgitud makse kujunemist ja arvestuse alusdokumente. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millest järeldada, kuidas üks või teine võlasumma on arvutatud või kuidas saab väidetav võlg, mis fikseeriti 2012 aastal arvemajanduse korrastamisel, olla just hagetavas suuruses. Kostja on põhjendatult viidanud, et KÜ juhatuse liikmed ei ole vaatamata kostja nõudmistele esitanud kostjale arvete arvutusmetoodikat ja arvete põhjendatust. Seda ei ole tehtud ka asja sisulise arutamise käigus. Riigikohus on lahendis 3-2-1-28-11 märkinud, et selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel võrdselt, peab olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust.
Kuna KÜS § 151 lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel võrdselt, olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust ja milline on nende kulutuste arvestuse viis. Isegi juhul, kui korteriühistu põhikirjas on sätestatud, et konkreetsed kulutused jaotatakse muul kui seaduses sätestatud viisil, ei ole välistatud, et konkreetse põhikirja sätte rakendamine võib olla siiski takistatud selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Kui selliste põhikirjasätete alusel nõutakse majandamiskulude tasumist, on võimalik vastuväitega tugineda tasu nõudmise vastuolule hea usu põhimõttega. Kostja on menetluse käigus esile toonud, et hageja ei esitanud kostjale aastate jooksul võlgnevust tõendavaid dokumente ega nõude aluseks olevaid arvutusi, hageja ei ole seda väidet kummutanud. Vaatamata asjaolule, et kostja jättis esitamata veemõõtja näidud, tulnuks kasutada teist alust, mitte nõuda püstikute näitude alusel tekkinud vahesummat, mis ei ole kontrollitav tegeliku tarbimisena. Hageja ei ole hagiavalduses esitanud oma nõude põhistamiseks ühtegi arvutust, millel põhineb võlanõue. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hageja on õigustatud hagema korteriomandiseaduse § 13 alusel osundatud ja vahendatud teenuseid, hageja väited aga kostja võlgnevuse suuruse osas on paljasõnalised ja tõendamata. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hageja seisukohad on vastuolulised, kirjalikus menetlusdokumendis (tlk 114) väidab ta, et elanike arv kostja korteris ei oma tähtsust, sest põhikirja p. 24.5 kohaselt omab elanike arv tähtsust üksnes sihtotstarbeliste maksete määramisel (tlk 89), hagis hageja ei nõua sihtotstarbelisi makseid. 04.12.2013 kohtuistungil aga heitis kostjale ette, et viimane ei ole teavitanud, mitu inimest korteris elab (tlk 114). Arvetel on aga märgitud prügi koguseks kolm inimest (näiteks tlk 27). Kohtumenetluse kestel tegi kohus ettepaneku pooltel üle vaadata veemõõtja näit ja arvestada sellega kompromissi sõlmimisel, kohtule ei esitatud uut täpsustavat arvestust. Toimingud aga, mis on seotud uue veemõõtja paigaldamisega, ei oma käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust. Hageja kahtlustused (tlk 158), et nii väike ei saa tarbimine siiski olla, ei ole põhjendatud. Kostja on selgitanud (tlk 177), et tarbib vähe, sest elab poegade juures. Hageja on ka möönnud menetluse ajal, et veemõõtja ei pruugi õigesti näidata tarbimist (tlk 165, 174), vajab väljavahetamist. Samas ei ole ka teised veemõõtjad samas majas uued ega kontrollitud, see kinnitab veelkord hageja põhjendamatut nõuet ainuüksi vahenäidu alusel. Kostja on selgitanud vande all (tlk 177), et ühistu arveid ei esitanud, ta tasus igakuiselt 500 krooni. Nimetatut kajastab hageja esitatud allkirjastamata dokument (tlk 12). Kohus andis aega võlgnevuse selgitamiseks, (tlk 157), hageja esindaja teabe kohaselt on ta sellekohase nõude juhatusele esitanud, kuid vastavaid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või
mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 1 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tasumine teenuste eest toimub korteriomanikust kostjal arvetepõhiselt, hagejal on kohustus lähtuda tegelikest kuludest ning kostjal on õigus hageja raamatupidamises arvetega tutvuda ja küsida selgitusi arusaamatuste korral arve kujunemisel teenuse eest. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud sellisel seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kuivõrd veekulu ja prügi arvestus ei ole tõendatud, tuleb jätta see rahuldamata. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § - le 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. AÕS sätteid kohaldatakse korteriomanike suhtes niivõrd, kui KOS – st ei tulene teisiti. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 kohaselt kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Esitatud tõendid kostja võlgnevust ei kinnita. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagi osalise rahuldamise korral TsMS § 163 lg 2 alusel kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusdi võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, siis kohtu hinnangul menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.