Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavaks- 3. juuni 2013 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-13-929

Tsiviilasi

Credit Plus OÜ hagi S.R.i vastu põhivõla ja viivise nõudes summas 868 eurot

868 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Credit Plus OÜ, registrikood 12041300, asukoht Tammsaare tee 47, Tallinn, lepinguline esindaja Priit Pööbo esindajad Kostja S.R., isikukood x, registreeritud elukoht x, e-post x Tsiviilasja hind

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

Rahuldada Credit Plus OÜ hagi S.R.i vastu. Välja mõista S.R.ilt (isikukood x) 06.05.2006 sõlmitud liisingulepingust tulenev põhivõlg

(nelisada kolmkümmend neli) eurot ning viivis 434 (nelisada kolmkümmend neli) eurot, kokku summas 868 (kaheksasada kuuskümmend kaheksa) eurot Credit Plus OÜ (registrikood 12041300) kasuks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja S.R.i kanda. Välja mõista S.R.ilt menetluskuludena riigilõiv summas 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot ja õigusabi kulud 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot Credit Plus OÜ kasuks. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

Tsiviilasi nr 2-13-929 normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja kostja vastuväide Hageja Credit Plus OÜ esitas Pärnu Maakohtule hagi S.R.i vastu põhivõla ja viivise nõudes summas 868 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista liisingulepingu alusel põhivõlg summas 434 eurot ja viivis summas 434 eurot. Samuti palub hageja menetluskulud (riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 165 eurot) jätta kostja kanda. Kostja S.R. on kinnitanud võlga. Kostja on võtnud ühendust hageja esindajaga ja selgitanud mittemaksmise põhjuseid. Kostja selgitab oma e-kirjas (nõuetekohast kirjalikku vastust kostja ei esitanud) kohtule, et tööl ei sa ta hetkel käia, kuna tervis on halb – on olnud kolm seljaoperatsiooni ja neljas operatsioon tulekul. Eelnevast tulenevalt pole ka raha võla tasumiseks. Kostja saab pensioni, kuid sealt võtavad kohtutäiturid osa ära. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus kohtuotsuse põhjendava otsuse lihtsustamise korras käesoleval juhul õigusliku põhjenduse ja tõenditega, millele on rajatud kohtu järeldused. Hageja nõue tuleneb kostja ja Aare Autod OÜ vahel 06.05.2006 sõlmitud liisingulepingust, mille järgset maksegraafikut ei ole kostja täitnud, jättes tasumata kuus makset kogusummas 434 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt tuleb liisingueseme kasutamise eest tasu maksta. Kuna kostja ei ole nimetatud summat tähtpäevaks tasunud, on hagejal õigus neid nõude VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Hageja on nõude omandanud läbi loovutamiste – esialgne võlausaldaja loovutas nõude Finants Inkasso OÜ-le, see omakorda hagejale. Seega on hageja õigustatud lepingu alusel summasid nõudma VÕS § 164 lg 1 ja 2 alusel, hagile on lisatud nõude loovutamise teatised VÕS § 170 kohaselt. Hageja nõuab õigustatult viivist, kuna kostja on summade tasumisega lähtuvalt hagile lisatud viivise arvestusest viivitanud üle 5 aasta. Arvestades lepingujärgset viivisemäära 5% päevas, oleks kostja võlgnevus juba mitmekümnekordselt põhinõuet ületav, kuid hageja on viivisenõuet vähendanud põhivõla suuruseni, mis on mõistlik ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga (tsiviilasi nr 3-2-1-66-05). Seega on hagi õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ühelegi faktilisele asjaolule ei ole kostja vastuväiteid esitanud, kostjal nõude rahuldamiseks vahendite puudumine ei ole aluseks hagi rahuldamisest keeldumisele.