Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik

vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I Asjaolud ja hageja nõue. 19.06.2012 esitas Folkia AS Eesti Filiaal Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse S S`(end. Vxxxx) vastu 477,87 euro võlgnevuse nõudes. Võlgniku poolt tähtaegselt esitatud vastuväite tõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus. TsMS § 486 lg 1 alusel anti Pärnu Maakohtu poolt nõue kostja elukohast tulenevalt üle Viru Maakohtule. Põhjendatud nõudega hagiavaldus laekus Viru Maakohtule 11.09.2012. 26.09.2012 esitas hageja avalduse nõude suuruse täpsustamisest.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Folkia AS Eesti filiaal (Folkia AS ja Monetti AS on ühinenud 23.08.2010, tekkis uus ärinimi Folkia AS) (edaspidi Hageja) ja kostja S S (end. Vxxxx) (edaspidi kostja) sõlmisid 31.12.2009 kiirlaenulepingu mobiiltelefoni tekstisõnumi (sms) teel, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 3200 krooni/ 204,52 eurot maksetähtajaga 30.01.2010. Kostjal oli kohustus saadud laen tähtaegselt tagasi maksta. Kostja ei tasunud laenu tähtaegselt, mistõttu hageja saatis talle korduvalt meeldetuletusi SMS-i teel (01.02.2010; 10.02.2010). Kuna kostja võlgnevust vabatahtlikult tasuma ei asunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justitia AS-ile. Vaatamata asjaolule, et hageja esindaja on 24.02.2010 saatnud kostjale võlateatise, ei ole kostja võlga tasunud. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevus koos kahjukäsitlustasuga (50,49 eurot) ja meeldetuletustasuga (4,47 eurot) kokku summas 259,48 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise (arvutatuna 259,48 eurolt) alates laenu tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 11.09.2012, määras 0,1% päevas. Viivise summaks oleks vastavalt 247,80 eurot. Võttes arvesse riigilõivuseaduses sätestatud piirmäära, vähendab hageja viivist 240,52 euroni. Maksekäsu kiirmenetluses on hageja tasunud riigilõivu summas 47,93 eurot, hagi esitamisel on tasutud riigilõivu veel summas 27,07 eurot. Hageja nõuab kostjalt tema kohustuse täitmist, mis seisneb põhisumma 259,48 eurot ja viivise summas 240,52 eurot tasumises. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 396; 8 lg 2; 76 lg 1 ja § 113 sätetele ning on hagi tõendamiseks lisanud kirjalikud tõendid – laenu andmed ja seotud toimingud, laenu ülekandekorraldus, laenutingimused, kostjale väljastatud võlateatised, maksekorraldused riigilõivu tasumisest, Monetti AS registrikaart, Folkia AS Eesti filiaali registrikaart, esindaja volitusi tõendavad dokumendid.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega hageja nõudele vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest vastavalt hagiavalduse esitamisel kehtinud TsMS §-ile 407, võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamiseks tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid rahvastikuregistrist nähtuvalt tema elukoha aadressile (xxxx), kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. AS-i Eesti Post vahendusel väljastatud materjalid tagastati korduvalt märkega „Hoiutähtaja möödumisel“. Vastuseks kohtu päringule on Sotsiaalkindlustusamet teatanud kohtule kostja e-posti aadressi, samuti võimaliku elukoha andmed – xxxx. Hagiavaldus, selle lisad ja kohtu korraldav määrus on toimetatud kostja e-posti aadressile: signe.saadjä[email protected]. Kostja on kinnitanud kohtule tema poolt dokumentide kättesaamist 09.05.2013. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjale 29.05.2013. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on nimetatud tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse, et kostja poolt kohtu poolt määratud tähtajaks vastuse mitteesitamisel, lahendaks kohus TsMS § 407 lg 1 alusel hagi asjas tehtava tagaseljaotsusega ning jätaks kohtukulud (hageja tasutud riigilõivud), täielikult kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 ja 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja menetluskulud (hageja tasutud riigilõivud) moodustavad kokku 75 eurot. Sellest 47,93 eurot moodustab kohtuvälise kuluna (TsMS § 147 p 7) maksekäsukiirmenetluses Intrum Iustitia AS tasutud riigilõiv (19.06.2012, summas 4169,91 eurot) ja 27,07 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 24351 11.09.2012). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus veel TsMS § 415, 442 lg 4, 468 lg 1 p 2, 632 nõudeist. Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Irina Golubev

Kohtuotsus jõustus 04.juulil 2013.a Nooremreferent

Irina Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.