2-13-16687/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-13-16687 PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg-st 4 tuleneb, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub ja teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 82 705,80 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks pikaajaline töötus ning oma võimaluste ebaõige hindamine. Ka ajutise pankrotihalduri arvates tuleb maksejõuetuse eelduslikuks põhjuseks lugeda piisava sissetuleku ja vara puudumist selleks, et täita kohustusi krediidiasutuste ning muude võlausaldajate ees. Ajutine halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjus seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Üheks pankrotimenetluse eesmärgiks PankrS § 2 järgi on see, et füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg-st 11 tuleneb, et kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on kohustustest vabastamise avalduses kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada TsMS § 171 lg-st 2 tulenevalt. Kohus ei ole seni ka tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust lähtudes kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 16 tunni eest kokku 1008 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 332,64 eurot. Võlgnik ei ole nimetatud tasu suurusele vastu vaielnud. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 esimese lause järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus, hinnates ajutise pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, leiab, et on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1008 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 332,64 eurot. Ülesannete täitmisega seonduvate võimalike kulutuste hüvitamist ei ole ajutine haldur taotlenud. Ajutise halduri tasu kuulub PankrS § 150 normidest lähtuvalt pankrotiavalduse rahuldamise korral tasumisele pankrotivarast. Seni tuvastatu põhjal võlgnikul vara pankroti väljakuulutamise hetkel sisuliselt puudub ning pankrotiavara täiendava moodustamise võimalused on ebaselged (PankrS § 108 lg 2). PankrS § 65 lg-st 11 tuleneb, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole