Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-42903 Ajutise halduri tasu maksta välja Svetlana Pilden’i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas. Ajutisele haldurile hüvitatavad kulud maksta välja Business Law Firm OÜ-le (registrikood 11308575), mille kaudu haldur tegutseb, arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas.

ASAJOLUD

23.10.2012 esitas osaühing BG (likvideerimisel) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 26.10.2012 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pilden’i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 27.11.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot. 29.11.2012 kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.12.2012. Seisuga 31.05.2013 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

23.10.2012.a. esitas OÜ BG (likvideerimisel), edaspidi võlgnik, avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei suuda võlgnik täita 02.10.2012.a. jõustunud Tallinna Halduskohtu 31.08.2012.a. otsust haldusasjas nr 3-10-26, s.o. tasuda maksuvõlg summas 11 780,65 eurot. Antud suutmatus on tingitud asjaolust, et seoses 10.06.2008.a. Maksu- ja Tolliameti poolt algatatud revisjoniga, mille käigus oli arestitud ka võlgniku arveldusarved, oli võlgnik sunnitud detsembris 2009.a. oma majandustegevust lõpetama ning kohtuotsuse jõustumise aja seisuga – 02.10.2012.a. - puuduvad temal vahendid maksukohustuse täitmiseks. OÜ BG (likvideerimisel), registrikood XXX oli kantud äriregistrisse 06.09.2004.a, osakapitaliga 40 000 krooni. Osaühingu asutajateks olid SK, isikukood XXX , SN, isikukood XXX, A N , XXX, A G , isikukood XXX. Käesolevaks ajaks on võlgniku osanikeks SK, kellele kuuluvad osakud, kokku nimiväärtusega 36 000 krooni, ning AG, kellele kuuluvad osakud, kokku nimiväärtuses 4000 krooni.

2-12-42903 Kuni 28.08.2009.a. kuulusid osaühingu juhatuse koosseisu hulka kõik asutajad. Kuni 20.07.2010 oli juhatuse liikmed SK ja AG. Likvideerimismenetluse algatamisel oli likvideerijaks määratud SK. SK’il on äriregistri andmete kohaselt kehtiv seos AP OÜ, registrikood XXX, MC OÜ, registrikood XXX, BE OÜ, registrikood XXX, ERS OÜ, registrikood XXX, BT OÜ, registrikood XXX ning korteriühistuga XXX, registrikood XXX. Võlgnik oli kuni 24.02.2011 registreeritud käibemaksukohuslasena. KMKR nr XXX. Raamatupidamist osteti sisse erinevatelt raamatupidamisfirmadelt. Võlgniku registrijärgne põhitegevusala on kaubavedu maanteel. Kuni likvideerimismenetluse algatamiseni oli võlgniku põhitegevusalaks metalljäätmete ost ja müük ning kõrvaltegevusalaks veoteenuste osutamine Eesti Vabariigi piires. Võlgniku peamisteks äripartneriteks olid OÜ R ja K AS, kellele võlgnik on edasi müünud füüsiliselt ja juriidilistelt isikutelt ostetud metalljäätmeid. Alates detsembrist 2009 ning pankrotimenetluse algatamisel majandustegevus puudub. Võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse ülevaade Analüüsides esitatud raamatupidamisdokumentatsiooni on ajutine haldur asunud seisukohale, et võlgniku raamatupidamist on üldiselt peetud kooskõlas raamatupidamise seadusega ja vastavalt heale raamatupidamistavale, v.a. Maksu-ja Tolliameti poolt läbiviidud revisjoni käigus tuvastatud fakti, et metalljäätmete kokkuostul teostati arveldus sularahas, mis on vastavalt jäätmeseaduse §-le 107 keelatud. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Ajutise pankrotimenetluse käigus võlgniku juhtorganite avaldatud seisukohad Ajutise pankrotimenetluse käigus likvideerija poolt suuliselt ja kirjalikult antud seletuste kohaselt oli võlgnik sunnitud lõpetama oma majandustegevuse 2009.a. detsembri kuus, kuna Maksu- ja Tolliameti poolt oli firma pangakontodele seatud arest. Firma kaotas seeläbi võimaluse täita oma kohustusi äripartnerite ees, sh. tasuda üüritasu ja arveid ostetud teenuste ja kauba eest. Üürilepingu lõpetamise ja oma lepingupartnerite kaotamise tõttu lõpetas võlgnik kõigi oma töötajatega ka töölepingud detsembris 2009.a. Võlgnevused töötajate ees puuduvad. Ainsaks võlausaldajaks on Maksu- ja Tolliamet, kuid seoses majandustegevuse seiskumisega ei olnud võlgnikul võimalik teenida tulu, mille arvelt tasuda 31.08.2012.a. kohtu poolt haldusasja nr 3-10-26 raames tuvastatud maksukohustust. Tallinna Halduskohtu otsus oli lisatud pankrotiavaldusele. Hinnang võlgniku töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta Töölepingud oli lõpetatud aastal 2009.a. Seoses eespooltooduga ning ettevõtte 10.07.2010 alanud likvideerimismenetlusega puudub vajadus hinnata töötajate kvalifikatsiooni ning nende töötamise jätkamise võimalusi.

Hinnang juhtorganite tegevuse kohta

2-12-42903 Võlgnik on müünud augustis 2009.a. oma põhivara - sõiduvahendid, eesmärgiga täita tema ja Danske Bank A/S Eesti filiaali vahel 12.09.2008.a. sõlmitud laenulepingut ennetähtaegselt. Laenulepingu kohaselt pidi laen summas 500 000 krooni, so. 31 955,82 eurot, olema tagastatud igakuiste maksetena hiljemalt 12. septembriks 2013.a. Kuna juunis 2008.a. alanud revisjon on mõjutanud negatiivselt võlgniku majandustegevusele ning tekkis rahaliste vahendite defitsiit otsustas juhatus müüa võlgniku omandis olnud sõiduvahendid ning 28.08.2009.a. müügitulemina saadud raha oli üle kantud laenuandjale 31.08.2009.a. Peale Tolli-ja Maksuameti poolt arveldusarvete arestimist, ei olnud võlgnikul tehniliselt võimalik tegutseda oma põhitegevusalal. Antud asjaolust tingituna lõpetas juhatus üürilepingut ning töölepinguid. Kirjeldatud olukorras oli juhatuse tegevus laenu ennetähtaegse tagastamise, üürilepingu ja töölepingute lõpetamise osas majanduslikult otstarbekas, kuna oli suunatud täiendavate võlgnevuste tekkimise ennetamiseks. 12.07.2010.a. oli osanike poolt vastu võetud lõpetamisotsus ning on alanud võlgniku likvideerimismenetlus. Likvideerija seletuse kohaselt ei olnud temal rahaliste vahendite puudumise tõttu võimalik täita kõiki äriseadustiku (ÄS) § 209 lg-s 1 sätestatud kohustusi, s.h. sisse nõuda võlad. Vastavalt äriregistrile esitatud likvideerimisaruandele moodustasid nõuded ostjate vastu 130 257 krooni, so. 8324,94 eurot ning eraisikult tagastamata laen 200 000 krooni, so. 12 782,32, kokku debitoorsed võlgnevused 21 107 eurot. Võlgnevuse tekkimise aega, s.o. 2008-2009, arvesse võttes, on nende väljanõudmine käesoleval ajal ebatõenäoline aegumistähtaja möödumise tõttu. Võttes arvesse, et peale Maksu- ja Tolliameti nõuet muid kohustusi võlgnikul pole, ning maksuvõlgnevuse üle toimunud kohtuvaidlus lõppes 02.10.2012.a. kohtuotsuse jõustumisega, leiab haldur, et esitades pankrotiavalduse 23.10.2012.a., so. 1 päev seadusega ettenähtust hiljem, ei ole juhatus pankrotiavalduse esitamise kohustuse oluliselt rikkunud. Varad Raha: Järelepärimiste tulemusena selgus, et Võlgnik omab arveldusarvet XXXXXXXXXXX Swedbank AS-s, mille saldo on 0,96 eurot ning milline summa on broneeritud kaardi hooldustasudest. Danske Bank A/S Eesti filiaalis võlgnikule kuuluva arveldusarve XXXXXXXXXXXXXX saldo on 0,00 eurot. Esemed: Registrikeskuse andmetel ei ole ega polnud Võlgniku nimele kinnistuid registreeritud. Liiklusregistri andmete kohaselt olid võlgniku nimele kuni 28.08.2009a. registreeritud: - veoauto VOLVO F10 6x2, reg. märgiga XXX, esm .reg. aasta 1992, müüdud hinnaga 60000 krooni. - Veoauto SCANIA R113ML 6x2L, reg. märgiga XXX, esm.reg. aasta 1991, müüdud hinnaga 60 000 krooni. - Sõiduauto MAZDA 5, reg. märgiga XXX, esm.reg aasta 2002, müüdud hinnaga 60 000 krooni. - Veoauto VOLVO FL10 6x 2, reg. märgiga XXX, esm. reg. aasta 1994, müüdud hinnaga 55 000 krooni.

2-12-42903 -

Veoauto VOLVO F12 6x4, regmärgiga XXX, esm. reg. aasta 1993, müüdud hinnaga 65 000 krooni. Kuni 13.05.2010.a. oli võlgniku nimele registreeritud kaubik FORD Transit 100L Van, mis oli kustutatud registrist võlgniku avalduse alusel.

Võlgniku omandis olnud tõstuk ja metallilõikur BOMAR STG 260 GM olid müüdud enampakkumise käigus. Enampakkumise tulemi järgi oli Tolli- ja Maksuametile välja makstud 1715,64 eurot. Eesti Väärtpaberikeskuse andmete kohaselt ei ole Võlgniku nimele registreeritud ühtegi väärtpaberit. Vastavalt kohtule esitatud korrigeeritud bilansile debitoorsed võlgnevused puuduvad. Kohustused Pankrotiavalduse järgi on maksuvõlgnevus 11780,65 eurot. Maksu ja Tolliameti poolt 06.11.2012.a. väljastatud maksuvõlgade tõendi järgi on maksuvõlg 29 043 eurot, millest on vaidlustatud 19344,35 eurot. Ning Arvestuslik intress on 26043,53 eurot, millest on vaidlustatud 22121,21 eurot. Maksu- ja Tolliameti vanemspetsialisti Ulvi M täiendava seletuse järgi on maksuvõlgnevus 13 621,50 eurot. Nimetatud võlgnevuse osas oli algatatud täitemenetlus. Peatamata täitemenetlused või pooleliolevad kohtuvaidlused puuduvad. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud võlgniku vara kokku 0 eurot, ning rahalisi kohustusi kokku 13 621.50 eurot. Vastavalt käesolevale arvamusele lisatud halduri töö aruandele moodustavad ajutise halduri tasu 1330 eurot ning tehtud kulud 72,91 eurot , pankrotimenetluse prognoositavad kulud kokku ca. 4000 eurot. Ülaltoodu alusel on nähtav, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Hinnang majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta Seoses lõpetamisotsuse 12. juulil 2010.a. vastuvõtmisega puudub vajadus anda hinnang majandustegevuse jätkamise osas. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ning võlgniku kohustuste suuruseks on 13 621.50 eurot. Majandustegevuse ning muude ressursside puudumise tõttu leiab haldur, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Püsiv maksejõuetus on halduri arvates tekkinud 02. oktoobril 2012.a., haldusasjas nr 3-10-26 Tallinna Halduskohtu 31.08.2012.a. otsuse jõustumisel.

2-12-42903 Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tehniline võimatus tegutseda põhi- ja kõrvaltegevusalal ning teenida tulu ehk siis muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Raamatupidamise dokumentatsiooni alusel ei ole võlgnik teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasinõudmise võimalusi. Kokkuvõte ja ajutise halduri tasu taotlus Ülaltoodu alusel ning juhindudes täiendavalt Pankrotiseaduse §§-st 23, 29, leiab ajutine haldur, et pankrotimenetlusest huvitatud isikuid tuleb kohustada tasuma kohtu deposiiti 2 000 eurot pankrotimenetluse vajalike kulude katteks ning deposiidi tasumise korral kuulutada välja OÜ BGpankrot ja määrata Svetlana Pildenile ajutise pankrotihalduri tasu 1 330 eurot, mis sisaldab sotsiaalmaksu, ja tehtud vajalike kulutuste katteks 72.91 eurot. Deposiidi mittetasumise korral, tuleb lõpetada OÜ BGpankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur palub määrata Svetlana Pildenile ajutise halduri tasuks 1 000 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 330 eurot, ning vajalike kulutuste katteks 72.91 eurot. Ajutine haldur palub mõista OÜ-lt BGja likvideerijalt SK solidaarselt välja Svetlana Pildeni kasuks arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas ajutise halduri tasu 1 000 eurot, millele lisandub käibemaks 330 eurot ja kulude katteks 72.91 eurot Business Law Firm OÜ kasuks arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

2-12-42903 PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt on osaühingul BGvarasid 0 eurot, rahalisi kohustusi on kokku 13 621.50 eurot. Majandustegevuse ning muude ressursside puudumise tõttu ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Raamatupidamise dokumentatsiooni alusel ei ole võlgnik teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasinõudmise võimalusi. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus on kontrollinud, et osaühingu BGpankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et osaühingu BGpankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 000 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 330 eurot, ning vajalike kulutuste katteks 72.91 eurot. Ajutine haldur palub mõista OÜ-lt BGja likvideerijalt SK solidaarselt välja Svetlana Pildeni kasuks arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas ajutise halduri tasu 1 000 eurot, millele lisandub käibemaks 330 eurot ja kulude katteks 72.91 eurot Business Law Firm OÜ kasuks arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas. Võlgniku esindaja ei ole kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile, mistõttu on põhjendatud välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuks 1 330 (sealhulgas sotsiaalmaks) eurot ja hüvitatavateks kuludeks 72.91 eurot.

2-12-42903 PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgniku juhatuse liige ja osanik SK on kohtule kinnitanud, et on nõus hüvitama ajutise pankrotihalduri tasu summas 1 330 eurot ja kulutused summas 72.91 eurot. TsMS § 146 lg 1 p 1 ja PankrS § 150 lg 4 alusel tuleb ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud välja mõista solidaarselt osaühingult BGja osaühingu BGjuhatuse liikmelt, likvideerijalt ning osanikult SK’ilt. Kõnealust seisukohta toetab Riigikohus oma 10.12.2008 lahendiga 3-2-1112-08 p-st 14 tulenevalt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et osaühingu BGdokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige, likvideerija ja osanik SK, isikukood XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.