Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

millal kohus selle isikule edastas (muud isikud). Määruskaebuse võib esitada pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, testamendi täitja, pärandaja võlausaldaja või korteriomandi kaas- või ühisomanik. Määrus jõustub, kui määruse peale ei saa enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest.

Asjaolud Korteriühistu Mõisa tee 5 esitas 16.08.2012. a kohtule avalduse (tl 1-14), milles palus luba pärandvara võõrandamiseks. Avalduse kohaselt määrati avaldaja Viru Maakohtu 22.06.2010. a määrusega tsiviilasjas number 2-10-8143 M. K.i pärandi hooldajaks. M. K.ile kuulus korteriomand asukohaga xxx (registriosa number 982007). Korteriomandiga on seotud võlg korteriühistu ees. Korteriomand tuleb võõrandada pärandaja võlgade katteks. Kuna korteriga seotud võlg pidevalt kasvab, on korteriomandi võõrandamine pärijate huvides. Korteriühistu Mõisa tee 5 esitas 18.03.2013. a kohtule täiendavalt pärandi hooldaja aruande ja selgitused korteri müügi kohta (tl 83-97). Selle kohaselt asusid pärast M. K.i surma korterit valdama pärijad J. S. ja A. S.. Ka pärast seda, kui korteriühistu määrati pärandi hooldajaks, elas korteris edasi A. S., kes lõpuks rüüstas korteri, sh viis ära radiaatorid, gaasipliidi, gaasiboileri, vanni. Elektri võrguühendus katkestati omaniku võla tõttu. Korteriühistu paigaldas ukseluku ja aknad ning viis ära suurema prügi. Ka pärast seda tungis A. S. korterisse, lõhkus aknad ja korterit. Remondi tegemine korteris oleks kaasa toonud suuri kulutusi. Korter on elamiskõlbmatu ja sellisena ei soovinud seda keegi üürida. Seetõttu ei õnnestunud hooldajal vähendada pärandaja võlga korteriühistu ees ja ära hoida võla kasvamist. Korteriomandi müügihind praeguses seisukorras on 400 - 700 eurot. Müügihinna kavatseb hooldaja kasutada võla tasumiseks korteriühistule. Müügihinnast võla tasumiseks ei piisa, ülejäänud võla peab üle võtma korteri ostja. Arvestades, et ostjale üle minev võlg on suurusjärgus 2 500 eurot, kaalub korteriühistu hagi esitamist pärijate vastu või võla mahakandmist. Kohtla-Järve linn esitas oma seisukoha 03.09.2012. a (tl 34-37). M. K.il on pärijad. Tähtaeg pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks on 10 aastat ja see ei ole veel möödunud. Pärimismenetlust ei ole algatatud, kuid pärandi hooldajal, kes on ühtlasi võlausaldaja, on võimalik seda teha. Otstarbekas oleks kõigepealt välja selgitada pärijad. Kohtla-Järve linn ei ole nõus korteriomandi võõrandamisega. J. S. esitas oma seisukoha 25.03.2013. a (tl 98-101). Ta teatas, et on pärandist loobunud ja ei ole vastu korteriomandi müügile. Seisukohale on lisatud pärandist loobumise avaldus. A. S. sai kohtumääruse kätte 04.01.2013. a (tl 69). Ta ei ole kohtule oma seisukohta esitanud. Kohus selgitas välja järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud. * M. K. (isikukood 44008302227) suri 10.08.2008. a. M. K.ist jäi notariaalne testament (tl 80-81), milles ta määras kogu oma vara pärijateks võrdsetes osades J. S.i ja A. S.i.

* M. K.i pärimisasi on Jõhvi notar Oksana Bauer-Karle menetluses. J. S. algatas 15.03.2013. a pärimismenetluse ja loobus pärandist (tl 99-101). Pärimismenetlus on pooleli, pärijaid ei ole veel välja selgitatud ja pärimistunnistust ei ole välja antud (tl 107108). * M. K. on kantud kinnistusraamatusse xxx asuva korteriomandi, registriosa number 982007, ainuomanikuna (tl 23). * Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt viis 2010. aastal läbi pärandvara inventuuri. 28.10.2010. a koostatud pärandvara nimekirja (tl 8) kohaselt oli pärandaja varaks korteriomand aadressil xxx, väärtusega 60 000 krooni (3 834,70 eurot) ja pärandajal oli võlgnevus korteriühistu Mõisa tee 5 ees, mille suurus 01.10.2010. a seisuga oli 24 151,92 krooni (1 543,59 eurot). * Seisuga 31.05.2012. a oli korteriga seotud võlg korteriühistu ees 2 792,20 eurot, sh viivis 464,57 eurot (tl 9). Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pärimisseadus (edaspidi PärS) annab pärandi hooldajale kaks võimalust pärandvara käsutamiseks: 1) oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks (PärS § 112 lg 4); 2) kogu pärandvara likvideerimiseks põhjusel, et pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest või pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema (PärS § 112 lg 7). Kuidas pärandvara valitseda, sh kummale alusele tugineda, on pärandi hooldaja otsustada. Avaldaja tugineb esimesele võimalusele, st soovib võõrandada korteriomandi pärandaja võlgade ja pärandvara valitsemise kulude katmiseks. PärS § 112 lg 3 p 3 kohaselt on pärandi hooldaja üheks ülesandeks täita pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused. PärS § 113 lg 2 sätestab, et kui hooldus on määratud pärandaja võlausaldaja taotlusel, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded. PärS § 112 lg 4 kohaselt võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks ning hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. Seega lubab pärimisseadus pärandi hooldajal võõrandada pärandaja vara, sh kohtu loal võõrandada pärandaja kinnisvara, kui seda on vaja teha pärandaja võlgade tasumiseks ja pärandvaraga seotud kohustuste täitmiseks. Pärandvaraks oleva korteriomandi haldus- ja hoolduskulud on pärandvaraga seotud kohustused. Pärand avanes 10.08.2008. a. Avaldaja selgituste kohaselt on pärandajale kuulunud korteriomandi seisukord pärast pärandi avanemist halvenenud sellisel määral, et korteriomand on muutunud elamiskõlbmatuks, selle majandamine praeguses seisundis (näiteks üürile andmine) ei ole võimalik, korteriomandi seisukorra parandamiseks puudub hooldajal raha ja see ei ole ka mõistlik.

Kohus nõustub, et korteriomandi võõrandamine ja selle arvel pärandaja võla ja korteriomandiga seotud kulude katmine on tekkinud olukorras põhjendatud. Kuna puudub võimalus teenida pärandvara valitsemise arvel tulu ja see olukord on asjaolusid arvestades pöördumatu, siis tuleb hooldajal korteriomand müüa. Kohtule esitatud pärimisasja algatamise avalduses (tl 99-101) on notar selgitanud, et xxx-xxx asuv korteriomand võis olla abikaasade M. K.i ja M. K.i ühisvara. Kohus leiab, et see ei takista loa andmist korteriomandi müügiks. M. K. on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna. Asjaõigusseaduse § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Viide sellele, et korter vallasasjana on omandatud abielu ajal, ei anna põhjust kahelda kinnistusraamatu andmete õigsuses järgmistel põhjustel. M.l K. suri 16.08.1997. a. Pärimisregistri andmetel ei ole tema pärimisasja algatatud ja temast ei ole jäänud testamenti (tl 113-114). Kuni 31.12.2008. a kehtinud pärimisseaduse § 117 ja § 118 lg 3 kohaselt on isikul, kes oli õigustatud pärima M.l K.i vara, praegu võimalik oma pärimisõigust maksma panna ainult juhul, kui ta tõendab, et võttis pärandi 10 aasta jooksul M.l K.i surmast vastu oma tegudega. Käesoleva asja materjalidest tulenevalt võttis pärandi oma tegudega vastu M. K., kes elas selles korteris, oli korteriühistu liige, kandis korteriga seotud kulusid ja kanti pärast M.K.i surma kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna. Olukorras, kus M.l K.i surmast on möödunud ligi 16 aastat, ei saa muude selliste isikute olemasolu pidada usutavaks või tõenäoliseks. Käesolev määrus tehakse teatavaks isikutele, kes M. K.i pärimisasja algatamise avalduse kohaselt olid õigustatud M.l K.i pärandit vastu võtma. Need on M.il K.i lapselapsed J. S., A. S., V. K. ja I.a K.. Kui mõni neist isikutest on seisukohal, et ta võttis tähtaegselt oma tegudega vastu M.l K.i pärandi ja on pärijana korteriomandi ühisomanik, siis on tal võimalik käesolev määrus vaidlustada. Määruse vaidlustamise korral tuleb oma seisukohta tõendada. Kohus juhib pärandi hooldaja üle järelevalve teostajana tähelepanu järgmistele asjaoludele. * PärS § 112 lg 3 p 1, 3, 5 kohaselt on hooldaja muuhulgas kohustatud vara heaperemehelikult valitsema ja tagama selle säilimise, täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused ning võtma juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse. Käesoleva asja materjalide põhjal ei ole hooldaja suutnud tagada pärandvara säilimist ning pärandvaraga seotud kohustused on hoolduse ajal oluliselt kasvanud. PärS § 112 lg 3 p 4 kohaselt on hooldajal aruandekohustus pärijate ees. Kui M. K.i pärijad on selgunud (olgu nendeks siis testamendijärgsed pärijad, pärandaja sugulased seadusjärgsete pärijatena või Kohtla-Järve linn), tuleb pärandi hooldajal eeltoodud asjaoludest ja oma tegevusest, sh korteriomandi müügist ja saadud raha kasutamisest pärijatele aru anda. * Pärandaja võlaks on kohustused korteriühistu ees, mis on tekkinud kuni pärandaja surmani e kuni 10.08.2008. a. Pärast seda kuupäeva tekkinud võlg ei ole enam pärandaja võlg, vaid korteriomandi omanike ehk pärijate kohustus, mille täitmisega kuni pärijate selgumiseni tuleb tegeleda pärandi hooldajal. Pärandi hooldajal tuleb hilisema aruandekohustuse huvides eristada, millise kohustuse täitmiseks on korteriomandi müügist saadud raha kasutatud.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Teadete jätmine ja üldinfo: kohtusekretäri telefon 66 38 350, e-post [email protected]. E-post menetlusdokumentide saatmiseks: [email protected]. Kohtu kantselei üldtelefon 66 38 300, faks 66 38 302. Kohtumaja aadress Kooli 2a Jõhvi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.