Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused JK ja ZD sõlmisid hagejaga laenulepingu nr XXX, mille alusel said kostjad laenu ning mille laenulimiiti muudeti korduvalt. Kostjad on solidaarvõlgnikud. Lepingu rikkumise tõttu ütles hageja laenulepingu üles. Laenulepingust tulenev kostjate võlg hageja ees on kokku 41764,90 eurot, millest põhiosavõlg on 40418,68 eurot, intressivõlg on 794,63 eurot, varakindlustuse makse võlg on 65,71 eurot, viivisevõlg on 484,86 eurot, viivis varakindlustes makse kohustus täitmisega viivitamise eest on 1,02 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista vaid osaliselt põhivõlga 25000 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt 12500 eurot (vastus 12.02.2013). Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisele laenu ja teine pool kohustub selle tagastama. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud intressi. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu sätteid. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab krediiti tarbijale. VÕS § 399 lg 1 p 1, 2 ja § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja tarbijale lepingu üles öelda, kui viimane on jätnud tasuma kolm järjestikust osamakset või on viivituses olnud vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning krediidiandja annab tarbijale vähemalt 2 – nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ütleb lepingu üles, kui võlga ära ei tasuta. Lepingu lõppedes (ülesütlemisel) on krediidiandjal õigus nõuda kohustuse täitmist – võlgnetava krediidi tagastamist ning lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 399 lg 1 p1,2 , §401 lg 1, § 396 lg 1 lg 1, 397 lg 1 järgi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse mittetäitmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: •

•

Hageja Swedbank AS ja JK kui laenusaaja ja ZD kui kaaslaenaja sõlmisid 15.08.2006 tarbijakrediidilepingu nr XXX, millega nad said laenu 20849 eurot ja millelt tuli tasuda intressi 06.09.2007 lepingu XXX Lisaga suurendati laenu kuni 45424,72 eurot, 2 (4)

• • • • • • •

•

30.09.2008 lepingu XXX lisaga suurendati laenu 71130,98 eurole, 02.02.2010 lepingu XXX lisaga suurendati laenu 72237,07 eurole 02.02.2010 lepingu XXX lisaga suurendati laenu 81525,00 eurole 02.02.2012 lepingu XXX lisaga lepiti kokku, et laenulimiit on 40418,68 eurot ZD on koos JK eelviidatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisel solidaarvõlgnikud hageja ees Laenuleping on võlgnikele üles öeldud 24.10.2012 kuna laenusaajad vaatamata eelnevale hoiatusele 03.10.2012 ja antud tähtajale võlga ära ei tasunud. Nii JK kui ZD võlg hageja ees on tulenevalt laenulepingust 41764,90 eurot, millest põhiosa on 40418,68 eurot, intress 794,63 eurot, varakindlustuse makse kohustus on 65,71 eurot, viivis 484,86 eurot, viivis varakindluste makse kohustuse täitmisega viivitamise eest on 1,02 eurot Kuna vaidlus ülaltoodud asjaolude üle puudus, ei pea kohus andma hinnangut hageja esitatud tõenditele.

Ülaltoodud vaidlustamata asjaolusid hinnates leiab kohus, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping tarbijakrediidilepingu tähenduses VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, 3 § 402 järgi, mis on seoses laenusaaja poolse kohustuse rikkumise tõttu hageja poolt üles öeldud, et kohustust on laenusaajate, sh kostja poolt täitmata 41764,90 euro ulatuses. Sellest võlast on põhivõlg 40418,68 eurot, intress 794,63 eurot, varakindlustuse makse kohustuse võlg 65,71 eurot, viivis 484,86 eurot, viivis varakindluste makse kohustuse täitmisega viivitamise eest 1,02 eurot. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1, § 108 lg 1 ja § 396 lg 1, § 399 lg 1 p 1,2 (viivituses kahe osamakse tagastamisega või 1 makse tagastamisega kauem kui kolm kuud, ei tasu intressi) § 397 lg 1,§ § 401 lg 1, 3 § 416 lg 1 järgi tasumata laenuvõlgnevuse kohustustus täitmist. Hageja nõudis kostjalt põhivõlast 40418,68 eurost vaid osa ehk 25 000 eurot. VÕS § 65 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist kas kõigilt solidaarvõlgnikelt korraga täies ulatuses või osaliselt või igalt ühelt eraldi kas täies ulatuses või osaliselt. Seega on hageja nõudnud kostjalt kui ühelt solidaarvõlgnikult laenu tagastamist ehk kohustuse täitmist VÕS § 65 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 399 lg 1 p 1,2 , § 397 lg 1,§ § 401 lg 1, 3 § 416 lg 1 vaid osaliselt, st mitte täies ulatuses ning selline hageja nõue on lubatav. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlga 25 000 eurot. Kostja väide, justkui tuleks temalt välja mõista nn hageja poolt nõutavast põhivõlast 25000 eurost vaid 1⁄2 ehk 12500 eurot, ei ole põhjendatud. Kostja väitnud, et nõutav põhivõlg 25 000 eurot oleks tema või teise laenusaaja poolt täidetud ning teiseks ei ole see kooskõlas VÕS § 65 lg 1, mis lubab võlausaldajal valida, millises ulatuses (kas täies ulatuses või osaliselt) ning millise (kas kõigi korraga või eraldi) solidaarvõlgniku vastu ta nõude esitab. Eeltoodu tõttu ei oma vaidluses tähendust asjaolu, millised isiklikud ja varalised suhted olid kostjal J. K ning ka asjaolu, et vaid kostja on võtnud osa solidaarkohustuse täitmisest (tema kinnisasjale seatud hüpoteek on realiseeritud, kuid sellest ei jätkunud kõigi laenulepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks). Kostja varanduslik olukord ning osavõtt kohustuse täitmisest omaks vaidluse lahendamisel tähtust siis, kui hageja nõuaks kostjalt laenulepingust tulenevaid viiviseid, mis oleksid ebamõistlikult suured ja mida kostja paluks vähendada VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 mõttes. Käesoleval juhul ei ole hageja aga kostjalt viiviseid nõudnud. Eeltoodu tõttu ei anna kohus ka hinnangut kostja varanduslikule olukorrale ja selle kohta esitatud tõenditele (lapse sünnitunnistus, konto väljavõte, palgatõend). Kohus selgitab, et VÕS § 69 lg 2 järgi läheb solidaarvõlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste solidaarvõlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud temale endale langevas osas. 3 (4)

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi kuulus rahuldamisele ja kulud jäävad kostja kanda. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb kooskõlas TsMS § 177 lg 2 Z D välja mõista AS-i Swedbank kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hind TsMS § 122 lg 1, § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks põhivõla nõude väärtus 25000 eurot. (digitaalne allkiri) Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.