Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

xxxxxxxxxxxxxxx) Hageja 37: P T (isikukood xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx) Hageja 38: M K (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx) Hageja 39: U O (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx) Hagejate esindaja advokaat Rivo Kaldvee Kostja: E S (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx) Menetluse liik

elukoht elukoht elukoht

elukoht

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta Harju Maakohtu 08.03.2013 otsus muutmata arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja E Si kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu 09.02.2011 esitasid hagejad Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palusid tuvastada kostja kohustuse anda Tallinnas Keemia 19 asuvate korterite mõtteliste osade muutmiseks nõusolek tingimusel, et kostjale kuuluva korteri nr 255 mõttelise osa suuruseks jääb 443/24577, korteri nr 256 mõttelise osa suuruseks jääb 443/24577 ja korteri nr 257 mõttelise osa suuruseks jääb 444/24577; kohustada kostjat vastavat nõusolekut andma ja asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega või alternatiivselt lõpetada Tallinnas Keemia 19 asuva hoone kaasomand, muuta Keemia 19 hoone omandiosasid vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 23.01.2008 kontrollitud dokumendile „Tallinn, Keemia 19 korteriomandite reaalosade ruumide eksplikatsioon ja mõtteliste osade suurused“ ning määrata kindlaks iga reaalosa juurde kuuluva kaasomandi osa suurus ja kõigi reaalosade kuuluvus. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hagejad ja kostja Tallinnas Keemia 19 asuvate korterite omanikud. Kostjale kuuluvad korterid nr 255, 256 ja 257. Kostja tegevuse tõttu seiskus Keemia 19 korteriomandite seadmine, sest kostja ei ole nõus korrigeerima tema korterite juurde kuuluvate mõtteliste osade suurust selliselt, et: korteri nr 255 mõttelise osa suuruseks jääb 443/24577, korteri nr 256 mõttelise osa suuruseks jääb 443/24577 ja korteri nr 257 mõttelise osa suuruseks jääb 444/24577.

22.07.2008 pidid hagejad ja kostja sõlmima notar Maive Ottase juures kokkuleppe Tallinnas Keemia 19 asuvate korterite mõtteliste osade muutmise kohta. Kostja keeldus kokkulepet allkirjastamast, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu Eesti Vabariigile kuuluv mitteeluruum nr 1 kuulus kostja korterite nr 255 ja nr 256 omandamise ajal ja korteriomanike 22.07.2008 kokkuleppe sõlmimise ajal kõikidele korteriomanikele. Hagejad leidsid, et kostja seisukoht ei vasta tõele. Kostjal puudus alus keelduda Keemia 19 asuvate korterite mõtteliste osade muutmise kokkuleppe sõlmimisest, kostjal oli kohustus sõlmida nimetatud kokkulepe. Hagi rahuldamine ei muuda kostjale kuuluvate korterite reaalosa suurust, vaid viib kostja korterite juurde kuuluvate mõtteliste osade suuruse tegelikkusega vastavusse ja kõrvaldab korteriomandite kinnistamist takistava asjaolu. Mitteeluruum nr 1 kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu Eesti Vabariigile. Keemia 19 eluruumide mõtteliste osade suuruste erinevused olid tingitud ehitisregistris kajastuvatest ekslikest näitajatest ja seetõttu tuleb neid korrigeerida. Keemia 19 korterite mõtteliste osade tegelikku suurust näitab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ruumide bilanss. Ehitisregistris kajastuvad ebatäpsused eluruumide mõtteliste osade suurustega ei ole seotud mitteeluruumiga nr 1, mille pind oli nii 03.08.2004, 23.01.2008, 24.09.2009 seisuga kui ka käesoleval ajal 202,3 m2. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Hagejad taotlesid korteriomandite mõtteliste osade muutmiseks kostja nõusoleku andmise kohustuse tuvastamist, aga korteriomandeid ei ole seatud, tegemist on vallasasjana tsiviilkäibes olevate eluruumidega. Korterite ostu-müügilepingutes märgiti esialgu mõttelise osa suurus protsentides, kusjuures mõttelistele osadele vastav kogupind oli 2255,4 m2. Notar Maive Ottase koostatud aktiga kinnitasid omanikud ja notar kontrollis ostu-müügilepingute alusel, et mõtteliste osade suurus oli märgitud protsendina vastavalt kogupinnale 2255,4 või murruna kogupinnaga 22554, kusjuures mõtteliste osade kogumahu näitaja erinevate korterite puhul ei ole erinev. Ühegi korteri juures ei märgitud murruna kogupinda 24577 (22554+2023). Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks mitteeluruumide olemasolu elamus, ega Eesti Vabariigi omandiõigust nimetatud mitteeluruumidele. Mõtteliste osade suuruse ümberarvutamine oli seotud Eesti Vabariigile väidetavalt kuuluva mitteeluruumiga nr 1, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kohtule esitatud ruumide bilansist nähtuvalt saadi nn mitteeluruum pindalaga 202,3 m2 14 abiruumi liitmisel. Keemia 19 elamule antud kasutusloa kohaselt võib elamut kasutada ainult eluruumidena. Kasutusluba tühistatud ega muudetud ei ole, kasutusluba on hetkel kehtiv. Ruumid ehitati ehitusprojekti kohaselt ja olid kasutuses elamu teenindamiseks ja elanike ühiseks või individuaalseks kasutamiseks. Ruumid olid abiruumid, mida ei või lugeda mitteeluruumideks. Eeltoodust tulenevalt ei ole korteriomanikel õigust muuta kaasomandis olevaid abiruume mitteeluruumideks. Hageja alternatiivne nõue Keemia 19 kaasomandi lõpetamise kohta ei ole võimalik. Korteriomandid on kaasomandi erivorm, millega kaasneb kaasomandi eseme valitsemise ühisus. Ebareaalne oleks kaasomandi jagamine AÕS § 77 kohaselt. Kortereid ei saa kasutada ilma kaasomandis olevate ruumideta. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas 08.03.2013 otsusega hagi ja tuvastas kostja kohustuse anda Tallinnas Keemia 19 asuvate korterite mõtteliste osade muutmiseks nõusolek selliselt, et kostjale kuuluva korteri nr 255 mõttelise osa suuruseks jääb 443/24577, korteri nr 256

mõttelise osa suuruseks jääb 443/24577 ja korteri nr 257 mõttelise osa suuruseks jääb 444/24577. Menetluskulud jäid kostja kanda. Vaidlust ei ole selles, et hagejad ja kostja on Tallinnas Keemia 19 asuva elamu kaasomanikud. Hagejad on seisukohal, et Keemia 19 elamus on kasulikku pinda 2457,7 m2, millest eluruumide pind moodustab 2255,4m2 ja mitteeluruumide pind 202,3m2. Kostja leiab, et elamus ei saa olla mitteeluruume, kuivõrd hoonele kasutusloa väljastamisel ei märgitud, et hoones oleks ka mitteeluruume. Hagejad soovivad korteriomanikele kuuluvaid abiruume muuta mitteeluruumideks ja sellega vähendada kostjale kuuluvate mõtteliste osade suurust. Mitteeluruumi nr 1 hoones ei eksisteeri. Kohtule esitatud ehitisregistri andmete (24.09.2009 seisuga) kohaselt on Keemia 19 elamus eluruumide pind 2255,4 m2 ja mitteeluruumide pind 202,3 m2. Viidatud andmete kohaselt kuulub mitteeluruum Eesti Vabariigile (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu). Nähtuvalt ehitisregistri andmetest seisuga 03.08.2004 kuulus AS-ile Elumaja ja OÜ-le Areto mitteeluruum nr 1 pinnaga 202,3 m2. Rahandusministeeriumi 29.05.2000 õiendi nr 60-2-9/1439 kohaselt on riigivara registris registreeritud Tallinnas Keemia 19 elumaja I korrus, riigivara valitsejaks on Majandusministeerium. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja selgitas kostjale, kuidas toetus Keemia 19 mitteeluruumide omandamine Eesti Vabariigi poolt. Seega ei ole asjakohased kostja vastuväited, et elamus puudub mitteeluruum ja see ei kuulu Eesti Vabariigile. 1983. väljastatud kasutusluba ei kinnita, et elamus puuduksid mitteeluruumid. Kasutusloa kohaselt on elamu 204-kohaline ühiselamu, mille üldine (kasulik) pind on 2995 m2 ja hoone maht 11 226 m3. Eeltoodud andmed ei välista mitteeluruumide olemasolu. Korterite erastamisel (1996 - 1997) pidid ruumide omanikud juhinduma sel ajal kehtinud õigusaktidest. Mitteeluruumidena käsitatakse elamu ruume, mis ehitus- (ümberehitus-) projekti kohaselt ei ole kasutatavad alaliseks elamiseks või eluruume, mille kasutamise otstarvet on seaduses sätestatud korras muudetud. Mitteeluruumide erastamise seaduse (MEES, kuni 31.12.2003 kehtinud redaktsioon) § 2 järgi on mitteeluruumid elamus paiknevad kontoriruumid, kultuurhariduslikud ruumid, ateljeed (loominguliste töötajate tööruumid), kaubandusruumid, kommunaal-elutarbelised ruumid, laoruumid, tööstusruumid ja muud elamutes paiknevad ruumid, mis vastavalt ehitus- (ümberehitus-) projektile või vastavalt ES § 3 lg-le 2 kohaliku omavalitsuse otsusega on ette nähtud alatiselt kasutamiseks mitteeluruumina ja on kantud hooneregistrisse. Mitteeluruumideks ei ole MEES § 2 lg 3 järgi elamu teenindamiseks, elanike ühiseks või individuaalseks kasutamiseks ettenähtud abiruumid, mis erastatakse vastavalt eluruumide erastamise seadusele. Keemia 19 ruumide eksplikatsiooni, mõtteliste osade suuruste ja ruumide bilansi kohaselt on vaidlusaluse mitteeluruumi koosseisus 3 ladu, hoiuruum, 2 tööruumi, 2 ametiruumi ja puhkeruum, samuti esik, wc ja sanitaarsõlm. Ei nähtu, et loetletud ruumid oleksid ettenähtud Keemia 19 elamu teenindamiseks või elanike ühiseks või individuaalseks kasutamiseks ette nähtud abiruumid. Ruumid on kantud ehitisregistrisse. Kohtule ei ole esitatud asjaolu, millest kohus saaks teha järelduse, et vaidlusaluseid ruume ei saanud erastada mitteeluruumidena. Kostja leidis, et vaidlusalused mitteeluruumid kuuluvad korteriomanikele, kuivõrd ostu-müügilepingutest nähtuvalt omandas ta 2,0% reaalosade üldpinnast 2255,4 m2. 03.12.1997 korteri ostu-müügilepingust nähtub, et müüja müüs ja ostja ostis korteri nr 256, kasuliku pinnaga 44,3 m2, mis moodustab 2,0% viiekorruselise 51 korteriga elamu korterite üldpinnast. Samuti omandas kostja 17.04.1996 korteri nr 246, üldpinnaga 44,3 m2, mis moodustab 2,0% elamu korterite üldpinnast. Õige ei ole kostja väide, et ta omandas ostumüügilepingutega 2,0% kogu elamu üldpinnast. Kuigi kostja esitas kohtule ostumüügilepingu, millest nähtuvalt omandas ta Svetlana Tammanilt vaidlusaluses elamus korteri

nr 255, kasuliku pinnaga 44,3 m2, mis koos muu osaga moodustab 2,0% mõttelisest osast elamust, ei esitatud kohtule korteri erastamise alusdokumente, millest nähtuks, kas ja miks erineb omandatud osa määratlus teistes ostu-müügilepingutes märgitust. Kostja ei pöördunud kohtu poole nimetatud ruumide mõttelise osa suhtes oma omandiõiguse tunnustamiseks. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt kontrollitud Keemia 19 korteriomandite reaalosade ruumide eksplikatsioonist, mõtteliste osade suurustest ja ruumide bilansist nähtuvalt asuvad elamus mitteeluruumid pinnaga 202,3 m2. Samast dokumendist tulenevalt moodustab eluruumide pind 2255,4 m2, hoone korterite ja mitteeluruumide pind kokku moodustab 2457,7 m2. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 3 lg 2 sätestab, et korterile või mitteeluruumile vastava elamu muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri või mitteeluruumi üldpinna osakaalust kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinnas. Nimetatud osa määratletakse mõttelise osana. Kuivõrd eeltoodud bilansist nähtuvalt on kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpind 2457,7 m2, tuleb kostjale kuuluvate korterite vastava osa kindlaksmääramisel lihtmurruna lugejana märkida korterite kasuliku pinna suurus ja nimetajana kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpind 2457,7 m2. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel ja lõpetada asja menetlus. Hagiavaldus ei vasta TsMS §-s 363 sätestatud nõuetele. Paljasõnaliselt ja õigusnormile viitamata on hagiavalduses märgitud hageja eeldatav õigus nõuda kostjalt mõtteliste osade muutmist. Asjaoludes ei ole lahti seletatud, kas mõtteliste osade muutmisena mõeldakse kaasomandi võõrandamist, kaasomanike vahelist ümberjagamist või muud. Märkimata on hagi alus. Puudub olude kirjeldus, millele haginõue põhineb. Hageja palub tuvastada kostja kohustus täita hageja nõutud tingimus nii, et kostja iga korteriomandi juurde kuuluva ühiskasutuses oleva kaasomandi mõttelise osa suuruseks jääb 443/24577. Hageja seatud tingimuse kohaselt väheneks kostja kaasomand tasuta 9% võrra. Seadus ei võimalda korteriomandi tasuta võõrandamist, seepärast ei saa väita, et hagi sisuks oleks kaasomandi võõrandamine. Käesoleval juhul puudub õigusnorm hagi menetlusse võtmiseks ja eeldused menetluse lubatavuseks. Kohus kohaldas ebaõigesti kaasomandi võõrandamisel kaasomandi kasutamist reguleerivat AÕS § 72 ja jättis kohaldamata kaasomandi käsutamist, sh võõrandamist reguleeriva AÕS § 74. Hagiavalduse lisas 8 esitas hageja kohtule võltsitud dokumendi, mille 23.01.2008 kinnitas Tallinna Linnaplaneerimise ametnik. Hageja rikkus TsMS 328 lg-t 1, avaldades kohtule tõendamata, kinnistamist takistavaid ebaõigeid asjaolusid. Kostja arvates oli menetluses märke toimingutest, milles on täheldatavad KarS §-des 299, 311 ja 316 sätestatud kuriteo koosseisu tunnused. Kostja omandiõigust tõendavad ostu-müügi lepingud on notari koostatud. Teine notar kontrollis 22.07.2008 kokkuleppe kava p-s 1.6 korterite omandamise õiguspärasust ja omanikule kuulumist. Kostja korteriomandid vastavad kehtivale õigusele ja ei tekita takistusi korteriomandite kinnistamisel. Hagi rahuldades ei viidanud kohus ühelegi õigusnormile oma seisukoha põhistamiseks. Ilma kannet tõendava alusdokumendita kanti 29.05.2000 riigivara registrisse Keemia 19 mitteeluruumid 202,3 m2, maksumusega 650 000 krooni. Ilma kannet tõendava alusdokumendita registreeriti mitteeluruumid ka ehitisregistris. Ehitusseaduse (ES) § 32 lg 2 kohaselt peab ehitise kasutamiseks olema kasutusluba. Keemia 19 elamul on kehtiv kasutusluba, kus puuduvad mitteeluruumid. Kohus leidis, et kohtul on õigus kasutusloale mitteeluruumid juurde mõelda ja muuta sellega kasutusluba tühiseks. Eeltoodud kohtu seisukoha aluseks märgitud asjaolud ei tulene seadusest ega ole notariaalselt tõendatud.

20.03.2012 määrusega uuendas kohus asja arutamise, viidates eluruumide erastamise seaduse (EES) § 22 lg-le 11, mis lubab hagejate väidetavaid vigu registrites parandada, kui mõtteliste osade summa erineb ühest. 24.03.2009 lisati andmestikus mitteeluruum 803/10000, mille tulemusel oli mõtteliste osade summa 1,08. Samas oli ilma mitteeluruumideta osade summa andmestikus 1,0. Mitteeluruumide olemasolu või puudumine on tõendamata. Mitteeluruumid ei tohiks olla käesoleva vaidluse objektiks, kohus menetles asja omal algatusel. Ministeerium käesolevas vaidluses menetlusosaline ei ole. Kogu menetlus mitteeluruumide osas on oletused ja arvamused, mis annab võimaluse manipuleerida. Kohus jättis omandiõiguse kui isiku põhiõiguse menetlemisel kohaldamata TsMS § 8 lg 3, mis sätestab, et isiku põhiõigusi võib piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud seaduses. Kohus rikkus kostja õigusi. Otsus on ebaseaduslik ja ei ole põhjendatud. Kohus lähtus otsuse tegemisel hageja kunstlikult loodud tõenditest, nagu oleks tuvastatud korteriomandite kinnistamist takistav asjaolu. Kuigi registriandmed on informatiivse ja statistilise tähendusega ning ei ole aluseks korteriomandite kinnistamisel, ei ole neis korteriomandite kinnistamist takistavaid vastuolusid. Kostja 22.06.2012 seisuga esitatud ehitisregistri väljatrükis, notari aktile lisatud 22.07.2008 seisuga väljatrükis ja hageja esitatud ehitisregistri andmestikus seisuga 24.09.2009 ei ole erinevusi korteriomandite mõttelistes osades. Kõigis väljatrükkides on korteriomandite mõttelise osa määramisel aluseks reaalosade kogupind 2255,4 m2. Tegelikult kinnistamiseks takistus puudub, kuid kinnistusosakonnale avaldust esitatud ei ole. KOS § 4 lg 2 ja KRS § 34 lg 1 kohaselt tuleb esitada kõigi kaasomanike ühine avaldus. KÜS § 2 lg 1 kohaselt peaks avalduse esitama korteriühistu. Samas ei takista kinnistamist kande suhtes esitatud kaebus. Kaebuse esitanud isik võib nõuda märke tegemist avatavasse kinnitusregistri ossa. Vaidluse tekkimisel õigussuhte olemasolu või puudumise üle on hagejal TsMS § 368 lg-s 1 sätestatud õigus esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Vastustajate seisukoht Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 08.03.2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme ja on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Maakohus on õigesti määranud reaalosa kostjale, kellele kuulub mõtteline osa kaasomandist, viies hoone mõttelised osad vastavusse reaalosade suurusega ning lähtunud põhjendatult seejuures Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt kontrollitud Keemia 19 korteriomandite reaalosade ruumide eksplikatsioonist, mis vastab ruumide tegelikule paigutusele. Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtus vastustes hagile toodud seisukohti ning neile kõigile on maakohus piisava põhjalikkusega hinnangu andnud. Maakohus ei pidanud vaidluse lahendamisel tuginema AÕS §-le 74, nagu märgitakse kaebuses. Hagejatele annab õiguse nõuda kaasomandi lõpetamist AÕSRS § 12 lg 5, mille kohaselt, kui ehitise kaasomanik ei tee maa tagastamiseks või maa erastamiseks vajalikke

toiminguid ja kui maa tagastamine või maa erastamine on seetõttu oluliselt raskendatud või kui kinnistamine eeldab ehitise omandiosade muutmist, võib ehitise kaasomanik lisaks sama paragrahvi lõikes 4 sätestatule nõuda kaasomandi lõpetamist. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 ja 77. Samas lõikes sätestatud kaasomandi lõpetamise nõude vaatab kohus läbi hagita menetluses. Vaidlus puudub korteriomandite reaalosade suuruse osas. Hagiavalduse kohaselt esitati hagi korteriomandite kinnistamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks, kuna korteriomandite juurde kuuluvate mõtteliste osade kogumahu näitaja on erinev tegelikust olukorrast. Käesoleval juhul vaatas kohus asja läbi hagimenetluses, kuid see pole selline menetlusõiguse normi rikkumine, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Kõik kaasomanikud peale kostja on sõlminud vastava kokkuleppe kaasomandi lõpetamiseks ja mõtteliste osade vastavusse viimiseks tegeliku olukorraga (t.l.3-40, I kd). Riigikohus on lahendis 3-2-1-65-10 asunud seisukohale: „Kolleegium märgib, et kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kohtumäärus, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Kolleegium selgitab, et kaasomandi lõpetamisel AÕSRS § 12 lg 5 järgi saab kohus määrata tulevaste korteriomandite omanike vahel neile kuuluva ehitise reaal- ja mõttelisi osi üksnes tegelikkusele vastava plaani alusel“. Antud asjas tehtud kohtuotsus ei asenda KOS § 5 lg 3 pdes 1 ja 2 ettenähtud korteriomandite kinnistamiseks selle kinnistamise eeldusena seadusega ettenähtud dokumente. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.