Asjaõigus › Omandiasjad

L. U.

võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Sienazis OÜ võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

KOHTU

TUVASTATUD

ASJAOLUD,

PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

ESITATUD

ÕIGUSLIKUD

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.11.2006 lepingu nimetusega „kinnistu võlaõiguslik müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja eelmärke kinnistamisavaldus (edaspidi müügileping), milline on tõestatud Võru notar Inga Anipai poolt notari ametitoimingu numbri 5585 all. Müügilepinguga p 1.3 ja 4 kohaselt müüs L. U. (müüja) osaühingule Volante, praeguse ärinimega Sienazis OÜ (ostja) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Võru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa number 159441 kantud kinnistu jagamisel tekkiva kinnistu asukohaga Haanja külas, Haanja vallas, Võru maakonnas suurusega ligikaudu 1,7 ha, milline tekib kinnistu koosseisu kuuluva katastriüksuse katastritunnusega 18101:001:1201 jagamisel. Müügilepinguga kinnisasja omandiõigust ostjale üle ei antud ja ostja kasuks kanti kinnistusraamatusse eelmärge ligikaudu 1,7 ha suuruse osa kinnistust omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks. Müügilepingu p 6.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et sõlmivad notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu kinnistu omandi üleandmiseks müüjalt ostjale viivitamatult, kuid mitte hiljem, kui 30 kalendripäeva peale eraldi katastriüksuste sissekandmist kinnistusraamatusse. Kuni hagi esitamise päevani, so 31.01.2013, nimetatud asjaõiguslepingut kostjast tulenevate asjaolude tõttu sõlmitud ei ole. Koheselt pärast müügilepingu sõlmimist andis müüja ostjale volikirja müügilepingu p 3. kokkulepitud toimingute tegemiseks ja kinnistu jagamiseks selliselt, et tekiks lepingu esemeks olev iseseisev kinnistu. P 3.2. kohaselt loetakse, et müüja on täitnud oma kohustused kinnistu jagamiseks vajalike toimingute tegemiseks, kui müüja väljastab ostjale eelnimetatud toimingute tegemiseks vormikohase volikirja. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja jagamiseks vajalikke toiminguid lõpule viinud. Müügilepingu p 4 leppisid pooled kokku, et

2 (5)

eseme müügihinnaks on 900 000 krooni. Oluline osa ostuhinnast on kostja poolt tasumata, samuti ei ole kostja vastanud hageja korduvatele meeldetuletustele ja teadetele lepingu täitmise taotlusega. Seega on kostja oluliselt rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi. 14.12.2012 esitas hageja kostjale avalduse müügilepingust taganemiseks, millise on koostanud ja tõestanud Võru notar Triin Tein. Nimetatud avaldusega taganes müüja L. U. müügilepingust VÕS §-de 116 lg 1, lg 2 p 1-4 ning müügilepingu p 5.1 alusel, kuna ostja on oma müügilepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud. Müügilepingust taganemise avaldus edastati kostjale notariaalkorras tähitud kirjaga väljastusteatega ning ostja äriregistrisse kantud e-posti aadressil. Müügilepingu p 5.5 kohaselt on pooled kokku leppinud, et taganemine jõustub taganemisavalduse kättesaamisel, kui mitte hiljem, kui viiendal päeval teate postiasutusele üle andmisest. Taganemisavaldus anti postiasutusele üle 14.12.2012. Seega on müügilepingust taganemine jõustunud 19.12.2012. Sellest tulenevalt on müügileping poolte vahel lõppenud müüja poolt lepingust taganemisega ning lõppenud ka ostja lepingust tulenev nõue kinnistu omandiõiguse üleandmiseks. Sellest tulenevalt on lõppenud ka nõue, mille tagamiseks kanti eelmärge kinnistusraamatusse. Neil asjaoludel nõuab L. U. hagis kohustada Sienazis OÜ tegema vormikohane tahteavaldus Sienazis OÜ kasuks sissekantud eelmärke kustutamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Võru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa number 159441 kantud kinnistu registriosa kolmandast jaost või asendada Sienazis OÜ tahteavaldus eelnimetatud eelmärke kustutamiseks jõustunud kohtulahendiga vastavalt TsÜS § 68 lg 5. 2.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud kostja hagiavalduse järgsel aadressil Outokumpu 7-45 Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond on kohtule postiasutuse poolt tagastatud hoiutähtaja möödumisel, kättetoimetamise kanded ebaõnnestusid, saaja ei viibi kohal (tl 40). Äriregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne asukoht Outokumpu 7-45 Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond (tl 31). Kostja registrijärgsel e-aadressil [email protected] saadetud hagimaterjalide saatmine korduvalt ebaõnnestus (tl 37-39, 41-43). Äriregistrisse kantud kostja juhatuse liikme Valter Vengerveldi kohta puuduvad rahvastikregistris andmed (tl 44). Hageja on taotlenud menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist (tl 50). Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 25.märtsil 2013 (tl 57). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 võimalusi lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

3 (5)

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirja poolte vahel 21.11.2006 sõlmitud kinnistu võlaõiguslikust müügilepingust, hüpoteegi seadmise lepingust ja eelmärke kinnistamisavaldusest, kinnistusraamatu väljavõttest, hageja poolt müügilepingust taganemise avalduse ärakirjast ning dokumendist selle postiasutusele üleandmise kohta ja hageja poolt kostjale esitatud korduva meeldetuletuse müügilepingu täitmise kohta 10.märtsist 2012 (tl 726). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §le 188; AÕS § 63 lg 8. VÕS § 188 lg 1, lg 2 esimese lause kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Tulenevalt AÕS § 63 lg 8 on isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

MENETLUSKULUD

nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel 300 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 124,99 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 6, 51-54). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Tulenevalt TsMS § 139 lg 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja esitas hagiavalduse isiklikult kantseleisse ning on tsiviilasja hinnalt 3500 eurolt tasunud vastavalt RLS § 57 ja Lisa 1 riigilõivu täismääras 300 eurot. Avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tuleks nimetatud tsiviilasja hinnalt tasuda riigilõivu 250 eurot. Arvestades eeltoodut ja menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivust 250 eurot. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist kahe notari tasu arve alusel kokku summas 124,99 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, 4 leiab kohus, et hageja õigusabi kulu 124,99 eurot on põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut ja menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 250 eurot ja õigusabikulu 124,99 eurot; kokku seega menetluskulu 374,99 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.