Muud › Muud hagiasjad

Pärnu Rüütli tänava

Tsiviilasi nr 2-10-61753 järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle istungil läbivaatamist. Hageja vabastamise osas vähemtasutud riigilõivu tasumise kohustusest riigituludesse võib hageja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest arvates.

Hagi asjaolud, nõuded ja kostja(te) vastuväited 09.12.2010 esitatud hagiavalduse (parandatud versioon I kd tl 73-80) ja teiste hageja esitatud menetlusdokumentide (I kd tl 174-175, 203-204, II kd tl 3-4, 26-33, 115-122 ja 161-163) ning kohtuistungitel selgitatu kohaselt pöördus 2007.a novembri lõpus-detsembri alguses hageja A.M.i poole tema vend (edaspidi ka kostja I) A.K. palvega aidata tal osta Pärnusse soodsa hinnaga maja. Vend palus luba seada hageja korteriomandile x (x) hüpoteegi tagatisena Sampo Pangast võetava laenu katteks. Vastavalt kokkuleppele andis hageja 12.12.2007 välja notariaalse volikirja hüpoteegisummale 220 000 EEK, kuid kuna vend teatas, et pank nõuab suuremat hüpoteeki, allkirjastas hageja 17.12.2007 uue notariaalse volikirja soovitud summale ehk 590 000 EEK (37 707.87 EUR). Hüpoteek hageja korterile nimetatud summas kanti kinnistusraamatusse 02.01.2008, kuid nõuet, mille tagatiseks hüpoteek seati, kinnistusraamatust ei nähtu. Tulenevalt kokkuleppest kostjaga I oli hageja veendunud, et tegemist on venna poolt võetud laenuga vennale x maja ostuks. 14.08.2009 saatis Danske Bank A/S Eesti filiaal (edaspidi Sampo Pank) hagejale kirja, milles teatas, et hageja varale seatud hüpoteegiga on tagatud Sampo Panga ja R.S.i (edaspidi ka kostja II) vahel sõlmitud laenuleping ning et R. S. ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud. Teates hoiatas Sampo Pank hagejat lepingurikkumisest tuleneva ülesütlemise korral alustada tagatise sundtäitmist, s.t asuda hageja korterit müüma täituri kaudu võlgnevuse katteks. 28.09.2009 saatis Sampo Pank hagejale järgmise kirja, milles teatas, et R. S.il on laenuandja ees võlgnevus summas 36 962.77 EEK ning juhul kui hiljemalt 17.10.2009 võlgnevust ei tasuta, asub pank hageja korterit täituri kaudu müüma. Ülalnimetatud teated olid hagejale täielikuks üllatuseks, sest R. S. on hagejale täiesti võõras inimene, sh puudus hagejal kuni Sampo Pangast vastava info saamiseni igasugune teadmine sellise isiku olemasolust ja seotusest hageja varale võetud kohustustega. Hagejale teadaolevalt oli kostja I abielus ning elas 2007.a lõpul x. Panga kaudu sai hageja teada, et 17.12.2007 on Sampo Pank ja R. S. sõlminud laenulepingu, millega R. S. võttis laenu summas 1 080 000 EEK tähtajaga 25.12.2037. Laenu kasutamise eesmärgiks on laenulepingus märgitud kinnistu asukohaga x, ostuhinna osaline tasumine. Tagatisena on lepingus sätestatud kahe hüpoteegi seadmine – ostetavale kinnistule summas 1 500 000 EEK ning hagejale kuuluvale korteriomandile x summas 590 000 EEK. Nimetatud leping sõlmiti x ning hageja ei mõista, miks teda lepingu juurde ei kutsutud.

2 (12)

Tsiviilasi nr 2-10-61753 Järgnevalt selgitas hageja välja, et kostja I on talle 17.12.2007 antud volituse alusel teinud hageja nimel hagejale äärmiselt kahjulikke tehinguid. Kui hageja oleks saanud kohe lugeda, millistele volikirjadele ta on alla kirjutanud, siis oleks ta need kohe tühistanud. Nimelt on kostja I 19.12.2007 (st kaks päeva pärast volituse saamist) sõlminud Pärnu notar Anu Raid notaribüroos hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega hagejale kuuluvale korteriomandile seati hüpoteek kõikide nõuete tagamiseks R. S.i vastu, mis tulenevad Sampo Panga ja R. S.i vahel 17.12.2007 sõlmitud laenulepingust, selle võimalikest lisadest ja lepingumuudatustest. Hageja rõhutab, et tal ei olnud kuni Sampo Pangast teate saamiseni augustis 2009 teadlik ei R. S.iga laenulepingu sõlmimisest ega asjaolust, et hüpoteegilepingu kohaselt on tema varaga tagatud R. S.i poolt võetud laen. Kostja I ei teatanud nimetatud lepingute sõlmimise kavatsusest ega nende sõlmimisest hagejale ei volikirjade andmisel, lepingute sõlmimisel ega ka pärast seda. Hageja võttis kostjaga I kohe pärast Sampo Pangast info saamist telefoni teel ühendust. Kostja I keeldus selgitustest ning igasugusest abist hagejale võõrast kohustusest vabanemiseks. Hageja leiab, et eelviidatud asjaoludest nähtuvalt on kostjad I ja II tegutsenud koos ning ühise eesmärgiga – võtta kostja II kasuks pangast laenu, mis tagatakse pahatahtlikult hageja varaga. Hagejale ei ole teada, millised olid ja on omavahelised sidemed ja suhted kostjate I ja II vahel. Pärast laenulepingu ja hüpoteegilepingu sisu ilmsikstulekut on hageja saanud kinnitamata infot, et kostja II võis olla kostjale I kuulunud äriühingu x AS töötaja. Hageja on esitanud politseile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks kostjate I ja II suhtes ning kontrollimiseks, kas nende käitumises ja tegudes on karistusseadustiku (KarS) §-s 201 (omastamine), KarS §-s 2172 (usalduse kuritarvitamine), KarS §-s 209 (kelmus) sätestatud või muude kuritegude tunnuseid. Hageja on seisukohal, et kostja I rikkus hagejaga sõlmitud kokkulepet ehk käsunduslepingut, sõlmides hagejale äärmiselt kahjuliku hüpoteegilepingu. Hageja rõhutab, et kokkuleppel kostjaga I pidi hageja vara tagama kostjale I ostetavat maja – hageja eesmärgiks oli aidata venda elukoha ostmisel. Tegelikkuses kasutas kostja I hageja poolt antud volitust pahatahtlikult kolmanda isiku poolt sõlmitud laenulepingu tagamiseks. Laenu eest ostetud maja ei kuulu kostjale I ning hagejale teadaolevalt ta ei ela seal. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub maja kostjale II. Kostja I tegevuse tulemusena on hageja olukorras, kus tema kodu on pandud tagama hagejale täiesti võõra inimese võetud pangalaenu faktiliselt kogu hageja eluajaks. Sisuliselt sõltub kogu hageja elukorraldus ja elukvaliteet sellest, kas kostja II soovib ja on võimeline oma pangalaenu tasuma. Laenujääk on hagi esitamise seisuga on ca 1 000 000 EEK, millest igakuiselt tuleb R. S.il tasuda 4650 EEK. Juhul, kui ta seda ei tee, on hageja pidevas ohus, et pank lõpetab lepingu ning asub tagatist müüma. Hagejal sisuliselt ei ole võimalusi seda ära hoida. Kui hageja oleks õigeaegselt saanud teada selliste talle äärmiselt kahjulike lepingute sõlmimisest, oleks tal olnud võimalik kostjale I antud volitused tagasi võtta ja hüpoteegi seadmise lepingust taganeda enne hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist. Kõik asjassepuutuvad dokumendid sai hageja alles pärast Sampo Pangast nõude saamist omal algatusel, pöördudes selleks panga ja notarite poole. Eespool kirjeldatud asjaoludest tulenevalt on kostja II saanud hageja varale seatud tagatise arvel pangalaenu ning ostnud selle eest maja. Hageja märgib, et kuni käesoleva ajani on kostja II suutnud likvideerida oma võlgnevused panga ees (v.a üks laenumakse, mille kandis hageja, vt allpool). Samas puudub hagejal igasugune garantii, et kostja II oma kohustusi ka edaspidi täidab. 3 (12)

Tsiviilasi nr 2-10-61753 Hageja rõhutab, et tal on oma majanduslikust olukorrast tulenevalt väga keeruline olla igal hetkel valmis selleks, et tasuda kostja II eest kasvõi üks laenumakse. Kokkuleppel pangaga on hagejal hetkel igakuiselt võimalik küsida pangast teavet, kas kostja II on oma igakuise laenumakse tasunud. Hagi esitamise seisuga on hagejale saanud teatavaks, et kostja II on jätnud tasumata laenumakse, mille ta pidi maksma 25.11.2010. Seega on hageja sattunud järjekordselt olukorda, kus teda ähvardab tema kodu sundmüük. Ka menetluse ajal – 10.08.2011 ja 12.09.2011 - on hageja saanud pangalt kirju, et kostja II on laenumaksetega võlgnevuses. Hageja hinnangul on kostja II hageja arvel olulisel määral saanud varalist kasu, sealjuures ei ole varalise kasu saamine hagi esitamise ajaks lõppenud, vaid kestab edasi kuni laenu tagastamiseni. Tegemist võib olla kostja II alusetu rikastumisega hageja arvel või ka kahju õigusvastase tekitamisega hagejale. Hageja hinnangul on kostjate tegevuse tulemusena hageja olnud sunnitud tegema olulises suuruses kulutusi. Kokku on hageja teinud kulutusi vähemalt summas 28 376 EEK ehk 1813.56 EUR. Kulutused sisaldavad: - õigusabikulud seoses Sampo Panga poolt saadetud sundmüügiteadetega ning oma õigusliku olukorra väljaselgitamisega – OÜ-le Ülli Adamson Õigusbüroole makstud 12.78 EUR ja AS-le Advokaadibüroo Aivar Pilv 1336.78 EUR; - kulud notariaalsete dokumentide ja laenulepingu ärakirjade saamiseks kokku 166.83 EUR; - kostja II eest tasutud laenumakse. Nimetatud laenumakse summas 297.19 EUR on kostja poolt menetluse ajal hagejale tasutud ning selles osas vähendas hageja 19.02.2013 kohtuistungil oma nõuet. Kostjate tegevuse tulemusena on hageja tervislik seisund järsult halvenenud pärast kostjate tegevusest teadasaamist. Hagejat ähvardava korteri sundmüügi ohu näol on tegemist äärmiselt stressitekitava olukorraga. Vahetult pärast pangast informatsiooni saamist R. S.iga sõlmitud laenulepingu kohta oli hageja tekkinud stressi tõttu sunnitud pöörduma ravile x x (statsionaaris viibitud aeg 02.09-03.09.2009), kus tal diagnoositi x Hageja on viibinud kostjate tegevusest tingitud terviseprobleemidega haiglas ka ajavahemikul 13.01.2010-03.02.2010, samuti 27.10.2010-08.11.2010. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 369 võib esitada hagi enne nõude sissenõutavaks muutumist, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hagejal on eelkirjeldatud asjaoludest tulenevalt alus eeldada, et kostja II võib ka edaspidi jätta tegemata laenumakseid, mille tulemusena pöörab pank hageja varale sissenõude täitemenetluses. Eelnevast tulenevalt on hageja nõueteks käesolevas menetluses: 1) mõista kostjailt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitis tehtud kulutuste näol summas 1516.37 EUR; 2) mõista kostjailt hageja kasuks solidaarselt välja mittevaraline kahju õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel; 3) juhul, kui R. S. jätab tasumata Danske Bank A/S Eesti filiaalile laenumakse(d) ning hageja vara (korteriomand) realiseeritakse sundtäitmisel, mõista kostjailt solidaarselt välja 37 707.87 EUR hageja kasuks, alternatiivina: juhul, kui R. S. jätab tasumata Danske Bank A/S Eesti filiaalile laenumakse(d) ning hageja vara (korteriomand) realiseeritakse sundtäitmisel, mõista kostjailt solidaarselt välja hageja kasuks õiglane hüvitis, mis vastab hageja korteriomandi turuväärtusele sundtäitmise ajal;

4 (12)

Tsiviilasi nr 2-10-61753 teise alternatiivina: juhul, kui R. S. jätab tasumata Danske Bank A/S Eesti filiaalile laenumakse(d) ning hageja vara (korteriomand) realiseeritakse sundtäitmisel, mõista R. S.ilt välja hageja kasuks õiglane hüvitis, mis vastab hageja korteriomandi turuväärtusele sundtäitmise ajal; 4) mõista kostjailt solidaarselt hageja kasuks välja pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvad R. S.i pangalaenuga seotud maksed, mida hageja tasub Danske Bank A/S Eesti filiaalile R. S.i eest, alternatiivina: mõista R. S.ilt hageja kasuks välja pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvad R. S.i pangalaenuga seotud maksed, mida hageja tasub Danske Bank A/S Eesti filiaalile R. S.i eest. Kostja I (A.K.) seisukohta ei ole kohtul menetluses selgitada õnnestunud. Nii hagiavaldus kui kohtukutsed istungitele on temale kätte toimetatud avalikult. Tegemist on isikuga, kellel on erinevate kohtute ja kohtutäiturite menetluses mitmeid asju, kuid tema isiklik tabamine ja osavõtt menetlustest on piirdunud vaid vastavate teadete/kutsete avaliku kättetoimetamisega. Kostja II (R.S.) vaidleb oma vastuses hagile (II kd tl 82-92) ja teistes menetlusdokumentides (II kd tl 128-131, 147-149) ja kohtuistungeil hagile vastu ning palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. R. S.i arvates ei vasta tõele hageja väide, et hageja ei teadnud temast enne 14.09.2009. Kostjale II teadaolevalt hageja teadis temast ka enne hüpoteegi seadmist ning teadis samuti asjaolu, et kostjad elavad koos või planeerivad kooselu. Kostja I on kostjale II meenutanud, et kostjad olid varasemalt käinud hagejal isegi koos külas ja viinud hagejale koerakutsika. Enne kui hageja pöördus hagiga kohtu poole, suhtlesid hageja ja kostja II e-posti kaudu ja skype’i teel. Nende kontaktide käigus ei pöördunud hageja kordagi kostja II poole mingi nõudega ega sooviga saada kostjalt II tehingutega seotud dokumente vms. R. S. oleks hagejale saanud anda koopiad kõikidest dokumentidest. R. S.ile teadaolevalt soovis hageja oma korterit müüa seoses sooviga asuda elama Eestist väljapoole ning tegi selleks mitmeid pingutusi Kostja II leiab, et hageja korter on R. S.i laenu tagatiseks seatud hageja nõusoleku alusel ja hageja tahtevaldusega kooskõlas, mis väljenduvad kahes notariaalselt tõestatud volikirjas. Volikirjade sisu on selge. Mõlemas volikirjas kinnitab hageja, et ta volitab kostjat I koormama hagejale kuuluva korteri hüpoteegiga AS Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks (hüpoteegisummaga 220 000 EEK ja 590 000 EEK) ning muudel tingimustel vastavalt kostja 1 äranägemisele, samuti sõlmima hüpoteegipidajaga kokkuleppeid, millised ja kelle vastu suunatud nõuded hüpoteegiga tagatakse. Selleks volitas hageja kostjat I sõlmima hageja nimel ja alla kirjutama kõiki ülalnimetatud ülesandega seotud lepinguid (sealhulgas asjaõiguslepinguid), esitama avaldusi (sealhulgas kinnistamisavaldusi) ning täitma kõik, mis on seotud volikirjaga. Antud volikirjade sõnastusest võib mõistlikult järeldada, et nende väljastamise hetkel ei olnud volitajale ja volitatule veel selge, kelle kohustuste tagatiseks hüpoteek tuleb seada. Kui volikirjade vormistamise ajal oleks olnud üheselt teada või otsustatud, kelle kohustusi soovitakse tagada, siis oleks volikirjad ka vastavalt sõnastatud. Kostja II väitel teadis hageja, et A. K. kavatseb abielu lahutada ja alustada kooselu uue elukaaslasega ja nad soovivad laenu abil soetada eluaseme ning, et laenu võtmiseks vajatakse lisatagatist. Kuna volikirjadega on hageja andnud kostjale I otsustada, kelle kohustuste tagatiseks hageja korterile hüpoteek seatakse ning, et hüpoteegi seadmise eesmärgiks oli kostjale I ja tema elukaaslasele eluaseme soetamine, siis võib mõistlikult järeldada, et oli kaalumisel, kas hüpoteek seatakse kostja I, kostja I elukaaslase (s.o. kostja II) või nende ühiste kohustuste tagatiseks ning et hageja andis selles küsimuses otsustusõiguse kostjale I. Üheselt 5 (12)

Tsiviilasi nr 2-10-61753 on selge, et kui kostja I vormistas hageja korteri kostja II laenukohustuse tagatiseks, tegutses kostja I kõigiti hagejalt saadud volituste piires. Isegi kui oletada, et hageja endamisi soovis, et hüpoteek seataks üksnes kostja I kohustuste tagatiseks, siis tekib küsimus, kuidas oleks pidanud kostja II sellest teadma, kui nii volikirja sõnastus kui ka kostja I väljendasid vastupidist. Kostja II ei olnud hageja ja tema venna kokkulepete sõlmimise juures. A. K. soov oli vormistada laenuleping ja kinnistu R. S.i nimele. A. K. oli laenulepingu vormistamise ajal rohkem kui 40aastane ning panga tingimused ei lubanud temale 30 aastaks laenu anda. Samuti oli A. K. sel ajal abielus. Hageja pole selgitanud, mille alusel ta esitab nõudeid kostja II vastu. Hagejal oli lepinguline suhe kostjaga I ja Sampo Pangaga, aga mitte kostjaga II. Järelikult ei saa hageja esitada kostja I ja kostja II vastu nõudeid solidaarselt. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Järgides hageja väidet, oleks hageja poolt soovitud olukord ja seega olukord, kus kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, selline, kus tema poolt antud hüpoteegi tagatisel oleks laenu võtnud hageja vend A.K. ja kinnistu x omanikuks oleks samuti olnud tema. Kostja juhib tähelepanu üldteada asjaoludele (esitatud hulgaliselt väljatrükke Ametlikest Teadaannetest alates suvest 2010), et kostjal I on tasumata võlgu vähemalt summas 7595 eurot ning, et kostjaga I seotud äriühingutel on suuri probleeme ja kostjale I kuuluv kinnisasi müüakse täitemenetluses 20.12.2012 toimuval enampakkumisel. Nendest teadetest saab üsna üheselt järeldada, et kostjal I on väga tõsised makseraskused ja võib suurema eksimisvõimaluseta väita, et kui kostja I oleks olnud laenusaaja ja x asuva kinnistu omanik, siis oleks selleks ajaks juba laenuandja poolt laenuleping üles öeldud ja ka laenu tagatiseks olev hageja korter oleks ehk juba suunatud sundenampakkumisele. Seega ei ole kahju tekkinud, sest kui poleks esinenud asjaolu, mis hageja väitel on tema kahju hüvitamise nõude aluseks, siis oleks hageja juba olukorras, mille eest ta väidetavalt püüab end kaitsta või igal juhul oluliselt halvemas olukorras praegusest. Mis puutub hageja väitesse volikirjade sisuga tutvumise osas, siis saab kostja II arvates olla tegemist üksnes notari poolse õigusrikkumisega ja hageja peaks pöörduma oma nõuetega notari poole. Kuna aga hageja pole kahjunõudega notari poole pöördunud, siis järeldub, et hagejal ei ole pretensioone notari tegevuse suhtes volikirjade tõestamisel. Järelikult on volikirjades hageja tahteavaldus esitatud korrektselt. Kostja II arvates kinnitab eeltoodud seisukohta veel asjaolu, et hageja on väljastanud kostjale I mõnepäevase vahega kaks samasisulist volikirja. Kostja II on esitanud oma vastuväited ka konkreetsete hageja tehtud kulutuste osas, milliseid kohus käesolevaga üles loetlema ei hakka (vt otsuse põhjendav osa). Hageja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas juhib kostja II tähelepanu asjaolule, et hageja korterile seati hüpoteek hageja poolt väljastatud volikirja alusel ehk siis kooskõlas hageja tahteavaldusega. Kui isik annab teise isiku kohustuste tagatiseks oma vara, siis peab ta igal juhul mingi tõenäosusega arvestama, et teatud probleemid võivad sellest tehingust tuleneda. Järelikult ei saa hageja esitada nõuet talle väidetavalt tekkinud tervisekahjustuse hüvitamiseks mittevaralise kahju hüvitise näol. Hageja ei ole esitatud tõenditega tõendanud, et tema tegelik tervislik seisund oleks halvenenud just antud hüpoteegi seadmise lepingust tulenevalt. Hageja on krooniline haige ja seega ei ole tema tervislik seisund järsult halvenenud, varasema haiguse kulgemise kohta hageja tõendeid ei esita. Kostja II tegelikult ei välista, et hageja haiguse ägenemisi mõjutas ka panga poolt esitatud 6 (12)

Tsiviilasi nr 2-10-61753 nõuete saamine. Kui laenuandja teatab isikule, et tuleb tasuda võlgnevus, mille tagatiseks isik andis oma kinnisasja, siis tekitab see mõistetavalt alati olulist meelehärmi. Kuid see meelehärm tekib kindlasti ka siis, kui kinnisasi on tagatiseks antud nt oma venna kohustuste tagatiseks. Kui kujutada ette olukorda, kus laenuvõtja oleks olnud kostja I (nagu hageja väidetavalt soovis) ja laenuandja oleks nõudega pöördunud hageja poole, oleks see kindlasti hagejal samuti põhjustanud olulist meelehärmi ja meeleoluhäireid ning oleks seega võinud kaasa tuua haiguse ägenemise. Samas ei tähenda see, et pantijatel tekiks mittevaralise kahju nõudeks alus, kui laenuandja pöördub nõudega pantija poole. Mitmetes hageja poolt mittevaralise kahju nõude tõendamiseks esitatud dokumentides (haiguslood) esinevad kinnikaetud kohad, mistõttu ei ole dokumendid tõendina kasutatavad. Samuti ilmneb esitatust, et kahjulik tagajärg (x jt) saabusid toimunud operatsioonide tagajärjel ehk siis ilma kostja väidetava teota. Seega puudub seos kostja II tegevuse ja hageja väidetava tervisekahjustuse vahel. Kostja II vaidleb vastu ka hageja nõuetele kostja(i)lt hüpoteegisumma või korteriomandi turuväärtuse tulevikus väljamõistmisele. R. S.i hinnangul on tegemist kahjuhüvitise nõuetega. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks on hagejale tekkinud või tekkiv kahju. Antud juhul ei ole hageja tõendanud talle kahju tekkimist. Hüpoteetiliselt tulevikus juhtuda võiva sündmuse tagajärjel tekkida võiva hüpoteetilise kahju hüvitamise nõude esitamiseks puudub õiguslik alus. Hageja viimase nõude (mõista välja tasutavad pangalaenu maksed) osas märgib kostja II, et TsMS § 369 ei anna alust seda nõuet esitada. TsMS § 369 dispositsiooniks ei ole kellegi arvamus, et võlgnik võib edaspidi jätta makseid tasumata, vaid selle paragrahvi kohaldamise dispositsiooniks on konkreetne alus, eeldamaks, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sellist alust hageja välja toonud ei ole ning seetõttu ei saa kohus kostjalt II hageja kasuks välja mõista pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvaid kostja II pangalaenuga seotud makseid, mida hageja tasub kostja II eest. Kostja II möönab, et tal on olnud laenumaksete tasumisel hilinemisi, kuid leiab, et need viivitused rohkem kui 5-aastase perioodi jooksul ei anna alust eelduseks, et ta edaspidi laenumakseid ei tasu. See 5-aastane ajaperiood on olnud üleüldiselt Eestis ja mujal maailmaski finantsiliselt kõikidele keskmisest raskem. Kostja II ei olnud teadlik, et hageja on tema eest laenu tasunud (seda on teinud ka A. K.), hageja sellest kostjat II ei ole varem teavitanud.

Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele.

Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

7 (12)

Tsiviilasi nr 2-10-61753 Sisuliselt on hageja kolm esimest nõuet seotud väidetava kahju tekitamisega kostjate poolt või tulevikus tekkiva kahju hüvitamisega. Seetõttu on asjas oluline VÕS § 127, mis sätestab kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse ja kõlab järgnevalt: § 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus (1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. (2) Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. (3) Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). (5) Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. (6) Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Hageja esimese ja teise nõude aspektist on oluline esile tuua ka VÕS § 128. § 128. Hüvitatava kahju liigid (1) Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. (2) Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. (3) Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. (4) Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. (5) Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. 8 (12)

Tsiviilasi nr 2-10-61753 Hageja väitel andis ta 12.12.2007 (I kd tl 13-14) ja 17.12.2007 (I kd tl 15-16) volikirjad vennale selleks, et vend saaks osta Pärnus maja ja hageja korteriomand koormataks hüpoteegiga venna poolt Sampo Pangaga sõlmitavast laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Kohus nõustub selle väite osas täielikult kostjaga II, et sellist tahet ei tulene nimetatud volikirjadest ning seda ei ole hageja ka mingi muu tõendiga tõendada suutnud. Kõnealustes volikirjades on selgelt märgitud, et hageja volitab A.K.t koormama hageja korteriomandit hüpoteegiga AS Sampo Pank kasuks vastavates summades ning muude tingimustel vastavalt A. K. äranägemisele, samuti sõlmima hüpoteegipidajaga kokkuleppeid, millised ja kelle vastu suunatud nõuded hüpoteegiga tagatakse. On õige kostja II väide, et juhul kui hageja ja teda esindava A. K. kokkulepe laenu võtva isiku osas olnuks selge (s.t, et laenu võtab hageja vend), saanuks seda volikirjades väljendada. Hageja allkirjastatud volikirjades on ta volitanud notari juures oma venda sõlmima tema nimel ja alla kirjutama kõiki ülalnimetatud ülesandega seotud lepinguid (sh asjaõiguslepinguid), esitama avaldusi (sh kinnistamisavaldusi) ning täitma kõik, mis on seotud volikirjadega. Volikirjades on märgitud, et see on kehtiv ülesande täitmiseni. Notar on volikirjast nähtuvalt hagejale selgitanud volikirja väljaandmisega seonduvaid õiguslikke tagajärgi, selle tagasivõtmise võimalusi, samuti seda, et volikirjas tuleb märkida volikirja alusel tehtava tehingu olulised tingimused ja ohud, mis kaasnevad volikirja väljaandmisega tehingu olulisi tingimusi märkimata. Üheks selliseks ohuks on kahtlemata isikute ringi, kelle kohustusi hageja korteriomandile seatav hüpoteek tagab, märkimata jätmine. Hageja ei ole millegiga tõendanud oma väidet, et temal ei olnud võimalik volikirjade sisuga tutvuda. Kostja II on õigesti viidanud tõestamisseaduse § 18 lg 1 sätetele, mille järgi selgitab notar välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar hoolitseb selle eest, et välistatakse eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. Kui notaril tekib kahtlus tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse kohta, arutab ta tõestamisseaduse § 18 lg 2 järgi selle osalejatega läbi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha esindaja kaudu ning see kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja tal oli selleks esindusõigus. TsÜS § 117 lg 2 järgi võib esindusõiguse anda tehinguga, millisel juhul nimetatakse seda volituseks ja mida hageja käesoleval juhul ka tegi. Volituse ulatuse määrab esindatav. TsÜS § 120 lg 2 järgi tõlgendatakse volitust selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. Väljaantud volikirjade põhjal ei saanud laenu andnud pank, kostja II ega saa ka kohus käesoleval juhul teha selliseid järeldusi, nagu hageja väidab tema poolt A. K.le tegelikult antud volituste sisu olevat. Hageja ei piiranud volikirjas isikute ringi, kelle kohustuste tagamiseks tema korteriomandile hüpoteek seatakse ning selles mõttes ei oma asjas õiguslikku tähtsust esitatud väited ja tõendid, mis puudutavad hageja teadlikkust kostja II isikust. Kohtule on usutavad kostja II väited, et laenulepingu tähtaega (30 aastat) ja A. K. vanust ning abielus olemist (võinuks tekkida küsimused ühisvaraga) arvestades oligi mõistlik ja ainuvõimalik laenu võtmine ja kinnistu soetamine kostja II nimele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja I ei ole 19.12.2007 hageja nimel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga (I kd tl 24-27) hagejale kahju tekitanud, vaid talitanud täpselt temale väljaantud volikirjade (konkreetselt 17.12.2007 volikirja, millele lepingu alguses ka viidatakse) juhiste piires, täites seega volikirjas antud ülesande. Seega ei ole kostja I rikkunud tema ja hageja vahelisest käsunduslepingust tulenevaid kohustusi, mingile lepinguvälisele kahju tekitamisele VÕS 53. peatüki (sh VÕS § 1045 lg 1 loetelu) mõttes hageja 9 (12)

Tsiviilasi nr 2-10-61753 ei viita. Kostjal II aga puudub hagejaga lepinguline suhe. Hagejal ei ole seega alust nõuda olematu varalise kahju hüvitamist ning selle kindlakstegemiseks polnud vaja teha kulutusi õigusabile ja/või dokumentide väljanõudmisele (teoreetiline alus oleks VÕS § 128 lg 3). Seega ei saa rahuldada hageja nõudeid, mis on esitatud kirjeldava osa punktides 1 ja 3 ning kohus nende asjaolude kohta esitatud tõendeid (õigusabi ja dokumentide arved) ei käsitle. Mis puutub hageja nõudesse nr 3 ehk tulevikku suunatud kahju hüvitamise nõudesse, siis ei saa seda rahuldada ka VÕS § 127 lg 6 eelduste puudumise tõttu, sest ka sellise kahju hüvitamine eeldab kahju kindlakstegemist. Kohus nõustub kostjaga II ka selles, et hageja poolt esitatud varalise kahju hüvitamise nõuded ei täida kahju hüvitamise eesmärki. Kostja on esitanud rea dokumente (II kd tl 93-110 ja 157 – A. K. ettevõtte x AS pankrotimäärus, väljatrükid Ametlikest Teadaannetest), millest nähtub selgelt, et A. K. on makseraskustes ja kohtutele ning kohtutäitureile raskesti kättesaadav. Viimane teade on avaldatud 21.03.2013 ning selle kohaselt on A. K. vastu esitatud ca 30 000 EUR suuruse nõudega hagi. Seega, kui Sampo Pangast oleks laenu vastavalt väidetavale kokkuleppele võtnud A. K. ja temale kuulunuks ka laenu abil soetatud kinnistu Pärnu linnas, oleks tänaseks suure tõenäosusega müüdud mõlemad laenu tagatiseks olevad kinnistud ehk ka hageja korteriomand. See oleks aga VÕS § 127 lõikes 1 nimetatud olukorrast oluliselt halvem või õigemini just see olukord, mida hageja vältida soovib. Siinkohal on kohane esile tuua, et sisuliselt on R. S. näidanud kohtule, et hageja kardetav tagajärg – kodust/korterist ilmajäämine – suure tõenäosusega ei saabu. Tänaseks on laenu tasutud 5 aastat ning laenujääk on 62 250 EUR (panga e-kiri II kd tl 152), kusjuures R. S.ile kuuluva kinnistu turuväärtus on ca 60 000 EUR (turuanalüüs II kd tl 153-156). Seega isegi juhul, kui pank ütleb lähiajal laenulepingu üles, jätkub x asuva kinnistu väärtusest panga nõuete rahuldamiseks ja võimalikku vähest puudujäävat osa (mis küll igakuiselt väheneb) saab kindlasti katta muude vahenditega kui seda on äärmuslik teise kinnistu võõrandamine sundenampakkumisel. Kindlasti ei ole laenulepingu ülesütlemisest huvitatud R. S., kelle jaoks x on samuti koduks ning kes on viie laenulepingu kehtivuse aasta jooksul jäänud küll mõnel korral võlgnevusse, kuid on suutnud siiski need likvideerida ning vähemalt alates 2011.aasta sügisest (viimane panga teade 12.09.2011 – II kd tl 123) ei ole kostjal II olnud maksehäireid. Olukorras, kus isik (hageja) pandib oma kinnistu teadlikult teise isiku kohustuste katteks, peab ta arvestama, et kui võlgnik ei suuda oma kohustusi täita, võidakse jõuda tema kinnistu võõrandamiseni täitemenetluses. Selles mõttes ei ole põhjendatud ega hageja esitatud haigusloo väljavõtetega tõendatud ka hagejal kostja(te) tegevuse tulemusena mittevaralise kahju tekkimine. Kohus jagab kostja II seisukohta, et kuivõrd hageja näol on tegemist korduvhaigega (I kd tl 209), kel on diagnoositud x, ei saa kogu hageja haiguslugu (ka varasemaid) teadmata ning esitatu osalist varjamist arvestades (hageja on katnud osaliselt nii 13.01.2010 – 02.02.2010 kui 27.10.2010 – 08.11.2010 epikriiside tekstid) teha järeldusi, et hageja tervisliku seisundi ajutine halvenemine on tingitud just kostjate käitumisest. Dokumentaalsel tõendil on tõendamisväärtus tervikuna esitades ning eeldused selle väljavõtte esitamiseks TsMS § 275 mõttes puuduvad. Kohus on puuduvate osadega epikriiside täistekste 19.02.2013 kohtuistungil näinud ning hagejale selgitanud, et puuduolevad osad on kostjate poolt seisukohtade kujundamiseks olulised. Vaatamata sellele keeldus hageja esitamaks kohtutoimikusse epikriiside terviktekste. Haiguslugude vastavad viited laenu tagamisele, tagasimaksetega seotud probleemidele jne on esitatud üksnes kaebuse esitaja ehk hageja enda kirjelduste läbi. Arst ei ole teinud esitatus järeldusi haigushoogude põhjuste kohta, samas on kirjeldustes viidatud ka hageja teistele probleemidele, nagu operatsioon, x. Lisaks märgib kohus, et mittevaralise kahju osas on alusetu esitada nõudeid A. K. vastu, kuivõrd hageja väitel tekkis kahju seoses panga poolt saadetud kirjadega, mille põhjuseks omakorda olid R. S.i poolt laenulepingu järgsete

10 (12)

Tsiviilasi nr 2-10-61753 kohustuste täitmata jätmine. Samas jääb kohus eelnevalt märgitu juurde – mittevaralise kahju tekkimine ei ole tõendatud. Seega ei saa ka seda nõuet rahuldada. Hageja viimane nõue mõista tulevikku suunatult välja tema poolt kostja II eest tasutavad laenumaksed ei ole õiguslikult põhjendatud. Nõude aluseks olev TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal. Seega eeldab TsMS § 369 rakendamine, et hagi esitajal oleks juba hagi esitamise ajal olemas subjektiivne tsiviilõigus, millel põhineb tulevikus tekkiv nõue. Antud juhul puudub aga vaidlus selles, et R. S.il ei ole hageja ees mingeid (lepingulisi) kohustusi, laenu tuleb temal tasuda pangale. Kui hageja tasub hüpoteetiliselt R. S.i tasumata laenumakseid pangale ise VÕS § 78 lg 1 alusel, võib tal tekkida tagasinõudeõigus kostja II vastu VÕS § 78 lg 4 kohaselt nt käsundita asjaajamise sätete alusel. See on aga hageja kui lepinguvälise (kolmanda) isiku igakordne otsustusõigus, mitte olemasolev ja pooltevahelisel suhtel põhinev tulevikus tekkiv nõudeõigus. Seega tuleb ka nimetatud nõue ja seeläbi kogu hagi rahuldamata jätta. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Samas on hageja 19.02.2013 kohtuistungil taotlenud enda vabastamist käesolevas asjas vähemtasutud riigilõivu tasumisest ning esitanud 03.05.2013 ka vastava taotluse põhistuse ja tõendid. TsMS § 190 lg 7 koostoimes lõikega 4 sätestavad, et kohus võib mõjuval põhjusel menetluskulude kandmisel menetlusabi saanud hagejale hagi rahuldamata jätmise lahendis näha ette kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest. Käesolevas asjas on kohtu 25.05.2011 määrusega antud hagejale menetlusabi riigilõivu tasumiseks ning kohustatud teda lisaks hagi tagamise riigilõivule tasuma hagilt riigilõivu 3834.69 euro asemel 100 eurot. Kohus leiab, et hageja vastavasisuline taotlus on põhjendatud. Taotlus tuleb lahendada käesoleva otsusega TsMS § 442 lg 5 ja § 190 lg 7 alusel. Hageja näol on tegemist raske puudega isikuga (80% töövõimetu), kelle sissetulek on 2013.aastal seisnenud üksnes pensionis ja sotsiaaltoetuses kogusummas 259.99 EUR kuus (II kd tl 163-164 ja kontoväljavõtted alates 01.11.2012 tl 165 -191). Lisaks on kontodele laekunud summasid väidetavalt hageja abikaasalt, kuid väljavõtetelt nähtuvalt ei ole tegemist suurte sissemaksetega (kokku alla 1000 EUR 6 kuu jooksul). Kontodelt nähtub, et raha kasutatakse igapäevaste vajaduste – toidupood, apteek, teenuse saamisega seonduvad kohustused – katteks ning kontode jäägid on väljavõtte esitamise ajal minimaalsed. Kohus leiab, et sellises varalises seisukorras olev isik on õige menetluskulude ehk tasumata riigilõivu tasumisest vabastada täies ulatuses, sest mõistlik ei oleks tasumata riigilõivu ehk 3734.69 EUR osas nõude pööramine tema ainsa vara – korteriomandi – vastu, mille kaotamise vältimiseks käesolev hagi esitatud oligi. Nimetatud summat ei ole kostja võimeline tasuma ka pikaajalist maksegraafikut koostades. Kohtu 08.06.2011 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati kostja II tasuma hagejale tema poolt kostja eest tasutud laenumakseid kohtumenetluse ajal, tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada.

11 (12)

Tsiviilasi nr 2-10-61753

/allkrijastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.