Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

L

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud ES esitas 09.04.2013 avalduse D OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja nõue D OÜ vastu kokku 13 645,89 eurot. Võlgnik nõudele ja selle suurusele vastu ei vaielnud. Harju Maakohtu 24.04.2013 määrusega nimetas kohus D OÜ-u ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Ajutise pankrotihalduri aruanne Indrek Lepsoo esitas 09.05.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmete põhjal võlgniku kohustuste kogusuuruseks vähemalt 61 159,64 eurot, s.h võlgnevus ES ees 13 645,89 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub hetkel teadaolev vara, mis võimaldaks katta edasise pankrotimenetluse kulusid. Samuti puuduvad võimalused peale pankroti väljakuulutamist võlgniku vara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku arveldusarved on Maksu- ja Tolliameti korralduste alusel arestitud. Puuduvad igasugused arvestatavad rahavood, mille arvelt katta jooksvaid kohustusi nii lühemas kui pikemas perspektiivis, majandustegevust ei toimu. Võlgnik on maksejõuetu, tema vara ei kata tea kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetuks muutumise aeg on hiljemalt 2013.a algus, mil võlgnik ei olnud enam suuteline oma kohustusi võlausaldajate ees täitma. Ajutine haldur on tuvastanud, et alates 2012.a teisest poolest on võlgnik andnud välja laenu ning võlgniku arveldusarvelt on võetud välja märkimisväärselt sularaha ja sellest tingituna võivad olla vähenenud võimalused rahuldada võlausaldajate nõudeid. Pangakontode analüüsist nähtub, et võlgnik on tõenäoliselt ostnud eelkõige Lätist erinevaid kasutatud sõiduautosid, kuid mis autodega on edasi tehtud või kuhu müüdud, ei ole võimalik olnud senise menetluse käigus tuvastada. Ajutise halduri hinnangul ei ole välistatud, et olemasolevate andmete kohaselt võivad võlgniku maksejõuetuse põhjustena esineda KarS § 2172, § 384 ja 3851 sätestatud kuriteo tunnused. Kuna võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis leiab ajutine haldur, et võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tuleb anda võimalus tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti täiendav rahasumma ning juhul, kui seda ei tasuta, siis lõpetada käesoleva pankrotiavalduse menetlus raugemisega D OÜ pankrotti väljakuulutamata. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu summas 880 eurot, millele lisandub käibemaks, ja hüvitada vajalike kulutuste katteks 38,65 eurot. Tasu ja kulutuste hüvitise palub ajutine haldur kanda büroo arvele. Võlgnik ja võlausaldaja ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasule ja kulutuste arvestusele. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära võlausaldaja seisukoha, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et D OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi ca 61 159,64 euro ulatuses ning turuväärtust omav vara võlgnikul puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi 13.05.2013 määrusega D OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole D OÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2500 eurot hiljemalt 27.05.2013. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna D OÜ ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, s.h tagasivõitmise nõuete esitamise, ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada D OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutisel halduril puudub täielik ülevaade kogu võlgniku varasemast majandustegevusest ning võlgniku praegune juhatuse liige ja endised juhatuse liikmed ei ole täitnud ajutise halduri teabenõuet, mistõttu ei saa ajutine haldur käesolevas menetlusstaadiumis anda lõplikku hinnangut maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutise halduri hinnangul ei ole välistatud, et olemasolevate andmete kohaselt võivad võlgniku maksejõuetuse põhjustena esineda KarS § 2172, § 384 ja 3851 sätestatud kuriteo tunnused. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjused vajaksid pankrotimenetluse käigus täpsemat väljaselgitamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele V L ele (isikukood XXX ). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 880 eurot, millele lisandub käibemaks 176 eurot, kokku 1056 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (päringud, sidekulud ning vajalikud büroo- ja transpordikulud) katteks palub ajutine haldur hüvitada 38,65 eurot. Tasu ja kulutuste hüvitise palub ajutine haldur määrata OÜ-le INC Partner. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ja võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele vastu vaielnud. ES on 24.04.2013 tasunud kohtu tagatiste kontole, viitenumbriga 3100057358, selgitusega „2-13-15776“ ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1500 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades seda, et menetlus lõppeb raugemisega, võlgnikul puudub igasugune vara ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks ning menetlus on algatatud ES avalduse alusel, on õiglane, et ajutise halduri tasu ja kulutused kogusummas 1094,65 eurot tuleb katta nimetatud tagatise arvelt. Menetluskulud jätab kohus TsMS 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna leiab, et see on menetluse asjaolusid ning lõpplahendit arvestades õiglane. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.