lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-52193/14

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 24.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-52193/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.05.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2358
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 444 lg 1, 2, 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 117 lg 1, 2, 3Taganemine enne kohustuse sissenõutavaks muutumistVÕS § 11 lg 1Püsiv andmekandjaVÕS § 29 lg 1, 4Lepingu tõlgendamineTsMS § 133 lg 1Hagihinna määramine põhi- ja kõrvalnõude järgiTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-52193

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Taimi Kollom

Otsuse avaldamise aeg ja koht

24. mai 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-12-52193

Tsiviilasja hind

253,52 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja S M (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Kaili Siilak (OÜ Pearu Õigusbüroo, Suur-Karja 3, 10140 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja P R (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Mullari (Advokaadibüroo Mullari & Koch, Tornimäe 5, 10145 Tallinn, e-post [email protected]) Lihtmenetluses

Asja läbivaatamine

S M (M ) hagi P R vastu võla saamiseks

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista P R lepingu alusel saadu 230 (kakssada kolmkümmend) eurot S M (M ) kasuks.
3.Välja mõista P R viivis summas 6,73 (kuus eurot ja 73 senti) eurot ja alates 05.12.2012 viivis 0,02% päevas summalt 230 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni S M (M ) kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 116 lg 1Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendina
VÕS § 13 lg 1Lepingu muutmine ja lõpetamine
VÕS § 189 lg 1Lepingu alusel üleantu väljaandmine ja hüvitamine
VÕS § 33 lg 1Eelleping
VÕS § 78 lg 1Kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine
4.
Jätta rahuldamata S M (M ) alternatiivnõue. Menetluskulude jaotus Jätta kõik poolte menetluskulud 100% ulatuses P R kanda.. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

2-12-52193 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue

1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 230 eurot, viivise summas 6,73 eurot, alates 05.12.2012 viivise 0,02% päevas summalt 230 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni ning menetluskulud.
2.Alternatiivnõudena palub hageja kostjalt välja mõista alusetult saadud 230 eurot, viivise summas 6,73 eurot, alates 05.12.2012 viivise 0,02% päevas summalt 230 eurot kuni alusetult saadud summa tagastamiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
4.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Vastavalt tsiviilseadustiku

2-12-52193 üldosa seadus (TsÜS) § 77 lg-le 1 võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Riigikohus on märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt Riigikohtu 30.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 13).

8.Kohtule esitatud kirjavahetusest (tlk 11-19) nähtuvalt sõlmisid pooled suulise kasutuslepingu, mille kohaselt kostja pidi hagejale rentima hageja pulmapeol 18.08.2012 kolm sõidukit koos juhtidega. Kirjavahetusest nähtub, et pooled leppisid kokku, et kostja rendib hagejale 18.08.2012 kell 14-17 kokku 3 tundi + väike varu, seega ca 4 tundi järgmised autod: 1) valge RollsRoyce SilverCloud (juht + 3 kohta) /groomsmen/, 2) must Tšaika (juht + 3 kohta + 2 lisaistet) /best man + 2x groomsmen/, 3) must/valge RoosRoyce Phantom (juht + 2 kohta + 2 lisaistet) /noorpaar/, maksumusega 320 + 420 + 700 = 1440 – 20% = 1150 eurot (tlk 11-13). Lepingu sõlmimiseks tegi hageja ettemaksu 20% summast 1150 eurot ehk 230 eurot 24.01.2012 (tlk 13-15). Seega saavutasid pooled kokkuleppe esemes ja hinnas ning sõlmisid suulise lepingu 24.01.2012, mil hageja aktsepteeris ettemaksuga kostja pakkumist.
9.Kohus ei nõustu kostja väitega, et suuliselt sõlmitud kasutuslepingu näol on tegemist ka broneerimislepinguga. Tulenevalt VÕS § 33 lg 1 eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kohus leiab, et ettemaksu tegemisega hageja kinnitas kasutuslepingu sõlmimist, mitte ei sõlminud broneerimislepingut, et hiljem sõlmida kasutusleping, nimetatu ei nähtu poolte kirjavahetusest. VÕS § 29 lg 1 alusel lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et kohtule esitatud kirjavahetusest saab iga mõistlik inimene aru, et pooled on sõlminud kasutuslepingu, mille alusel kostja pidi hagejale rentima hageja pulmapeol 18.08.2012 kolm sõidukit koos juhtidega, tehingu kinnitamiseks tasus hageja kostjale kokkulepitud hinnast 20% ehk 230 eurot. Poolte vahelisest kirjavahetusest ei nähtu, et kostja soovis lisaks kasutuslepingule sõlmida ka broneerimislepingut või tegi sellekohase ettepaneku hagejale. Kohus on ka seisukohal, et broneerimislepingu sõlmimine ei ole üldjuhul omane kasutuslepingu sõlmimisele, vaid on omane müügilepingu sõlmimisele.
10.Kohus ei nõustu kostja väitega, et lepingu kostjaga on sõlminud hageja abikaasa, kuna hageja abikaasa on tasunud kostjale ettemaksu summas 230 eurot. Kirjavahetusest nähtub, et läbirääkimised on toimunud hagejaga ning tingimused on kokku lepitud hagejaga ehk kasutuslepingu poolteks on hageja ja kostja. Kohus leiab, et hageja abikaasa poolt teostatud makset tuleb käsitleda VÕS § 78 lg 1 kohaselt lepingu täitmisena kolmanda isiku poolt. Seadus ei keela ettemaksu tasumist kolmanda isiku poolt ning kostja ei oleks olnud õigustatud keelduma kohustuse täitmisest kolmanda isiku poolt. Nimetatu aga ei tähenda, et kolmas isik oleks koheselt lepingu pooleks. Kuna hageja on lepingupooleks, siis on hagejal ka nõudeõigus kostja vastu.
11.16.06.2012 soovis hageja kinnitada sõlmitud lepingut kolme sõiduki osas 18.08.2012 ning teavitas, et soovib sõidukeid kuni 18.30-ni. 18.06.2012 teatas kostja hagejale, et sõiduautot Tšaika ei ole võib-olla võimalik saada ning lubas mõelda seoses hindade ja ajalise uue pikkusega. 19.06.2012 saatis hageja kostjale sõidukite ajakava ja märkis, et aeg oleks kuni 18.00-ni; aeg kuni 18.30 on selleks, et kellegi teise ajale sisse ei sõideta. 18.07.2012 teatas kostja hagejale, et sõidukit Tšaika ei ole võimalik saada ja pakkus teist sõidukit ning märkis, et muudab ajakava 4 tunni peale ja vaatab ajalise kava ja numbrilise osa lõplikult üle, kui kolmas masin on paigas. 19.07.2012 teatas hageja, et jääb sõiduki ZIM juurde ning teatas, millal ja kus toimub RollsRoyce kaunistamine ja palus teatada, kas tasuda jääb veel 586 eurot. 20.07.2012 märkis kostja, et algne hind kehtis vaid kõigi kolme auto puhul komplektsena ja lühema ajakava juures, mistõttu tuleb juurde maksta 970 eurot (rolls 750 + teine rolls 450 = 1200 - 230) ja hilisemas kirjas teatas, et juurde tuleb maksta 890 eurot (420 + 700 = 1120 - 230) ning teatas, et sõiduk Tšaika oli kostja poolt kingitusena ja oli arvestatud hinna sisse näiliselt (tlk 16-19). VÕS § 13 lg 1 alusel lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel.

2-12-52193 Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kostja soovis lepingut muuta nii sõidukite kui hinna osas, milles pooled kokkulepet ei saavutanud. Ilma poolte kokkuleppeta lepingut muuta ei saa. 23.07.2012 ekirjaga loobus hageja kostja teenusest ja palus tagastada ettemaksu (tlk 19).

12.Kostja on seisukohal, et hagejal puudus õigus lepingust taganemiseks, kuna kostja oli valmis lepingut täitma ja ei ole lepingut rikkunud ning hageja ei ole andnud kostjale täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks.
13.VÕS § 116 lg 1 alusel lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 117 lg 1 järgi, kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. VÕS § 117 lg 2 kohaselt lepingust enne kohustuse sissenõutavaks muutumist taganeda kavatsev pool peab teisele lepingupoolele oma taganemise kavatsusest teatama, et võimaldada tal kohustuse täitmist tagada või kinnitada. Tagatise või kinnituse saamiseni võib taganeda kavatsev lepingupool keelduda oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmist ei tagata ega kinnitata mõistliku aja jooksul pärast taganemise kavatsusest teatamist, võib kavatsusest teatanud lepingupool lepingust taganeda. VÕS § 117 lg 3 alusel lepingust taganemise kavatsusest ei pea teisele lepingupoolele teatama, kui teine lepingupool on teatanud, et ta oma kohustust ei täida.
14.Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõendite põhjal oli hagejal õigus lepingust taganeda. Pooled olid jaanuaris 2012 selgelt kokku leppinud, et hageja saab oma pulmapäevaks 18.08.2012 kostjalt kolm sõidukit koos juhtidega hinnaga 1150 eurot (320 + 420 + 700 = 1440 – 20%) ja ajaga 14-17 kokku 3 tundi + väike varu ehk ca kuni 4 tundi. Kirjavahetusest nähtub, et kostja on ca 5 kuud hiljem lepingu sõlmimisest ja 2 kuud enne lepingu täitmise tähtaega teavitanud, et ühte hageja poolt tellitud sõidukit Tšaika ei ole võib-olla võimalik saada ning kuu enne pulmapidu ehk 18.07.2012 teavitas, et sõidukit Tšaika ei ole kindlalt võimalik saada. Kostja küll pakkus alternatiivseid variante, kuid asus seejuures ühepoolselt suurendama teenuse hinda vastavalt 2012 aasta „suve hinnakirjale,“ kuigi leping sõlmiti juba jaanuaris 2012. Alusetud on kostja väited, et hageja oleks pidanud teavitama kostjat taganemise kavatsusest, et kostja saaks tagada või kinnitada kohustuse täitmist. Kostja teavitas hagejat alles kuu enne hageja pulmade toimumise aega, et kostja ei ole võimeline täitma jaanuaris 2012 sõlmitud lepingut ning asus tõstma hinda. Kohus märgib, et hageja on tulnud kostjale vastu ja kaalunud kostja poolt pakutud alternatiivseid sõidukeid, mida võib pidada tähtajaks puuduste kõrvaldamiseks, mida kostja aga enda kulul teha ei soovinud. Tõele ei vasta, et hinna tõusu tingis ajakava muutus. Kirjavahetusest nähtub, et kostja on arvestanud 4 tunniga, seega ei oleks muutnud hageja poolt pakutud ajavahemik 14-18 varasemalt kokku lepitud aega 14-17. Ebausutav on kostja väide, et varasemalt kokkulepitud hinna tingis asjaolu, et sõiduk Tšaika oli kostja poolt ettenähtud kingitusena ja hind oli toodud näilisena. Kokkulepitud hinnas 1150 eurot (320 + 420 + 700 = 1440 – 20%) on selgelt näha, et hind on arvestatud kolme sõiduki eest. See, et kostja on teinud allahindlust, on kostja enda tahe, nimetatu ei tähenda, et kostja on mõelnud sõiduki Tšaika kasutamist kingitusena, veel enam, seda ei ole varasemalt mainitud ja mainitud ei ole isegi, et sõiduk ei kuulu kostjale.
15.Eeltoodu alusel leiab kohus, et on tõendatud, et kostja ei olnud suuteline teenust osutama kokkulepitud tingimustel, mida kostja on kinnitanud pooltevahelises kirjavahetuses, mistõttu tulenevalt VÕS § 117 lg 3 ei pidanud hageja kostjat teavitama oma lepingust taganemise kavatusest. Kohus leiab, et alusetud on kostja väited, et hagejapoolne lepingust taganemise avaldus võib olla tingitud soovist vabaneda ülejõukäivaks osutunud lepingust. Pigem näitab kostja käitumine, et kostja on soovinud, lepingut kokkulepitud tingimustel täitmata, hagejalt teenuse eest rohkem hinda saada tuginedes selle suve (2012 aasta) hinnakirjale, kuigi leping sõlmiti jaanuaris 2012. Täitmise vastuvõtmisest keeldumiseks ei saa pidada asjaolu, et hageja ei soovinud täita lepingut uutel

2-12-52193 tingimustel, millega hageja nõus ei olnud. Eelpool on märgitud, et lepingu tingimusi saab muuta üksnes poolte kokkuleppel, milline nõusolek käesoleval juhul puudub. Tõendamata on, et hageja on jaanuaris 2012 sõlmitud lepingut rikkunud. Tõendamata ja asjakohatud on kostja väidetavad kahjud.

16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on õigustatult pooltevahel sõlmitud lepingust taganenud. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja on lepingu täitmiseks tasunud kostjale enda abikaasa arveldusarvelt 24.01.2012 230 eurot (tlk 15). Kuna hageja on õiguslikult lepingust taganenud, siis kuulub 230 eurot hagejale tagastamisele. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele lepingu alusel saadu 230 eurot.
17.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 24.07.2012-04.12.2012 eest summas 6,73 eurot ja alates 05.12.2012 viivise 0,02% päevas summalt 230 eurot kuni summa tagastamiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
18.Kuna kohus on rahuldanud põhinõude, siis jätab kohus hageja alternatiivnõude, välja mõista kostjalt õigusliku aluseta saadud 230 eurot, rahuldamata. Menetluskulud
19.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kõik menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
20.Tsiviilasja hind on tulenevalt TsMS § 133 lg 1 ja 2 summas 253,52 eurot (230 + 6,73 + 16,79). /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja