Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

osutamise lepingu, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt arvetele. Kostja arveid ei tasunud ja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata kokku summas 246.55 eurot. Poolte vahel 29.04.2008.a sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingu lahutamatuks lisaks on Aktsiaseltsi S Üldtingimused. Hageja Üldtingimuste p 10.1. kohaselt oli poolte vahel kokkulepitud viivisemääraks 0,2% tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viiviseid iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 610.35 eurot. Hea usu põhimõttest tulenevalt hageja vähendab viiviseid summani 236.91 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 246.55 eurot ning viivised 236.91 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kohtule 08.04.2013.a ja 03.05.2013.a esitatud vastustes teatab kostja, et hageja poolt esitatud arved on võltsitud ning tema õigused on rikutud. Kostja on 25.02.2010.a tasunud hageja esindajale 150.00 krooni. Kostja hagi ei tunnista. Kohtu põhjendused 18.04.2013.a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 29.04.2008.a liitumis- ja teenuste osutamise lepingu, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt arvetele (tl 38-41). Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud talle esitatud arveid. Kokku on tasumata 246.55 eurot. Kostja hagi ei tunnista. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue osutatud telekommunikatsiooni teenuse ning seadmete kasutamise eest summas 246.55 eurot on õiguslikult põhjendatud. Hageja on esitanud võlgnevuse kujunemise kronoloogia. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja Üldtingimuste p 10.1. kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,2% viivitatud summast päevas. Hageja viivisenõue seisuga 07.03.2013.a on 236.91 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lisaks põhivõlgnevusele ka sissenõutavaks muutunud viivis summas 236.91 eurot. Kostja on esitanud kohtule maksekorralduse, millelt nähtub, et hageja esindajale on tasutud 25.02.2010.a 150.00 krooni. Kohtu hinnangul ei muuda see tõend hageja nõude suurust kostja vastu, kuivõrd hageja poolt kohtumenetluses esitatud nõudes nimetatud summat ei sisaldugi. Hageja on laekumise arvestanud viivise katteks. 2(3)

Samuti ei ole kohus tuvastanud arvete võltsimist, hageja on kõik summad kajastanud ümberarvestatuna eurodesse. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Hageja on ümberarvestamisel lähtunud ümberarvestuskursist 1 euro = 15.6466 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt lihtmenetluses hagi menetlemisel võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulu nimekirja ja on palunud kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu kokku summas 75.00 eurot, õigusabikulud 191.73 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluses tasutud riigilõiv kokku summas 75.00 eurot ja õigusabikulud 191.73 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.