Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

2-13-20139

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank kontole nr 10220034796011 või Swedbank AS kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal kontole nr 333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali kontole nr 17001577198 (viitenumber 3100057484). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on KÜ Tallinna mnt 26 Narva hagi I K vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja on Narvas, Tallinna mnt 26-10 asuva korteriomandi omanik ning 2(3)

2-13-20139 korteriühistu Tallinna mnt 26 Narva liige, kuid alates detsembrist 2012 ei täida ta ettenähtud viisil oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning kommunaalmakseid. Kostja võlgnevus moodustab 01. märtsi 2013 seisuga 590,32 euro suuruse summa. Viivis tasumisega viivitamise eest on 142,85 eurot. Kohtu 02. mai 2013 määrusega hagi oli võetud menetlusse ning kostja oli kohustatud esitama kohtule kirjaliku vastuse 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega olid kostjale kätte toimetatud 08. mail 2013 (tl 27). Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagiavaldusele kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagiavalduses on hageja nimetanud menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot ning kulud juriidilise abi eest 60 eurot. Hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Vastavalt TsMS § 162 lg 5 kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu hagihinnalt 884 eurot on 125 eurot. Hageja on esitanud hagiavalduse kohtule mitte veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ning on tasunud riigilõivu täismäära summas 175 eurot. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks riigilõivu summas 125 eurot. Ülejäänud osas, s.o summas 50 eurot, jätab kohus riigilõivu hageja kanda. Hageja taotletud juriidilise abi kulud jätab kohus kostjalt väljamõistmata lähtuvalt TsMS § 138 lg 2 ja § 144 lg 1 sätestatust. Menetluses hagejal lepingulist esindajat ei olnud. TsMS § 177 lg 2 alusel mõistab kohus välja kostjalt viivised menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

3(3)

2-13-20139 Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1, § 410, § 415, § 416, § 420, § 442, § 444, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.