Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Määruse tegemise aeg ja koht
20.05.2013 Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-43971
Tsiviilasi
M R hagi Politsei- ja Piirivalveameti ja Siseministeeriumi vastu lepingu tingimuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M R (ik xxxx), elukoht: xxxx, e-post: xxxx
esindajad
Keelduda M R hagi Politsei- ja Piirivalveameti ja Siseministeeriumi vastu lepingu tingimuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmast ning tagastada hagiavaldus koos lisadega hagejale. Tagastada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 29 (kakskümmend üheksa) eurot hageja M R arveldusarvele xxxx. Riigilõiv on tasutud 30.10.2012 selgitusega „M.R hagiavaldus PPA vastu 30.10.12“.
Edasikaebe kord
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruse väljatrükk kätte toimetada hagejale ja määruse jõustumisel saata riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 30.10.2012 laekus kohtule M R hagiavaldus Politsei- ja Piirivalveameti ja Siseministeeriumi vastu lepingu tingimuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes.
09.11.2012 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja määras hagejale puuduste kõrvaldamise tähtajaks 20 päeva määruse kättesaamisest alates. Kohus leidis hagiavalduse käiguta jätmisel, et selles esinevad järgmised menetlusse võtmist takistavad olulised puudused: 1) Hageja nõue ei ole selge (TsMS § 363 lg 1 p 1). Avaldus on pealkirjastatud kui lepingu tingimuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue, kuid avaldus lõpeb järgmise nõudega: “Kohtu korras kostjat kohustada lepingust tulenevate kohustuste täitmist ehk siis likvideerima ise antud puudused või kooskõlastama hagejaga (üürnikuga) antud puuduste likvideerimine, et hageja saaks oma vahenditega alustada puuduste likvideerimisega“. Kohus pidas vajalikuks, et hageja formuleeriks selgelt väljendatud nõude. Kohus selgitas ka hagejale, et juhul, kui hageja soovib kohustada kostjat likvideerima üürilepingu objektil esinevad puudused, siis on hagejal seadusest (VÕS § 278-279) ja lepingust (üürilepingu p 6.7) tulenev õigus puudused ise kõrvaldada ning nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. Lisaks selgitas kohus, et kahju hüvitamise nõude esitamisel peab hageja tõendama kahju olemasolu ja suuruse. 2) Hagi ei ole esitatud õige isiku vastu. Kohus selgitas hagejale TsMS § 220 tulenevalt, et kuigi üürileping on sõlmitud M R ja Politsei- ja Piirivalveameti vahel on põhjendamatu esitada nõue nii Politsei- ja Piirivalveameti kui ka Siseministeeriumi vastu, kelle haldusalas antud amet on. Kuivõrd üürilepingu objektiks on riigivara ja üürileandjaks riigiasutus, siis vastavalt seadusele saaks nõude esitada Eesti Vabariigi vastu Siseministeeriumi kaudu. 3) Hagiavalduses ei ole nimetatud hagi hinda, samuti ei ole tasutud vastavas ulatuses ettenähtud riigilõivu. Kohtule jäi selgusetuks, millisel seaduslikul alusel on hageja riigilõivu üldse tasunud. Hageja väitel tasus ta riigilõivu 30 eurot (tegelikult küll vastavalt maksekorraldusele 30.10.2012 ainult 29 eurot), arvestades seda üürniku aasta keskmise kommunaal- ja üürikulu järgi. Kohus pidas vajalikuks, et hageja nimetaks selgelt väljendatud nõude esitamisel ühtlasi tsiviilkohtumenetluse seadustiku 17.peatüki alusel tsiviilasja hinna ja tasuks nõudelt ettenähtud riigilõivu. Lisaks eeltoodule palus kohus TsMS § 81 lg 1 tulenevalt hagejal täpsustada kohtualluvuse valikut, märkides, et Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vastu võib esitada hagi selle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha järgi, kelle tegevuse tõttu on kavas hagi riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vastu esitada. Ka üürilepingus on pooled kokku leppinud, et vaidlused lahendatakse kostja elu- või asukoha järgi. Hagi käiguta jätmisel selgitas kohus, et hagejal on vastavate aluste esinemisel õigus esitada kohtule taotlus riigi õigusabi (esindaja) saamiseks koos oma majandusliku seisundi teatisega. Kohus hoiatas ka hagejat, et kohtu määratud tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle avaldajale (TsMS § 3401 lg 2).
Menetluse edasine käik 22.11.2012 kinnitas hageja määruse kättesaamist. 13.12.2012 esitas hageja taotluse puuduste kõrvaldamiseks lisatähtaja andmiseks 30 tööpäeva võrra. Hageja märkis, et ta on tegelenud aktiivselt esindaja leidmisega, kuid esinduse vormistamiseni ei ole veel jõutud. Hagejal endal piisavad õigusteadmised hagiavalduse nõuetekohaseks vormistamiseks aga puuduvad. Hageja kinnitas ka, et 30 tööpäeva võrra tähtaja pikendamisel suudab ta vastavad parandused ja täpsustused hagiavaldusse sisse viia.
Vastuseks taotlusele, selgitas kohus avaldajale saadetud e-kirjas, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei välistaks hageja õigust endale esindaja leidmise korral uuesti kohtusse pöörduda ning nüüd juba nõuetekohaselt vormistatud ja selge nõudega. Kohus märkis ka, et sel juhul ei oleks hageja poolt kohtusse pöördumine kohtu poolt määratava tähtajaga piiratud. 27.12.2012 esitatud avalduses palus hageja puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg ennistada, sest tervisliku seisundi halvenemisega ei saanud ta kohtu korraldusi varem määratud tähtpäevaks täita. 04.01.2013 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ja pikendas hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega 14 päeva määruse kättesaamisest alates. Kohus leidis, et 27.12.2012 hageja esitatud taotluse puhul on sisuliselt tegemist puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamisega ning taotluses märgitud asjaoludel on see põhjendatud. 06.02.2013 esitas hageja käesolevas tsiviilasjas kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. 26.02.2013 jättis Viru Maakohus oma määrusega hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Määruses juhiti hageja tähelepanu ka asjaolule, et kohus on käesolevas tsiviilasjas korduvalt pikendanud hagejale puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega ning, seoses riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisega, arvestab kohus 04.01.2013 kohtumääruses määratud tähtaega – 14 päeva – alates riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise määruse jõustumisest. Nimetatud kohtumäärus edastati kohtu poolt hagejale tutvumiseks 26.02.2013 tema e-posti aadressile xxxx. Vastuseks kohtu meeldetuletustele ja korduvatele päringutele, kinnitas hageja 23.04.2013 kohtule edastatud e-kirjas, et ta on tutvunud 26.02.2013 kohtumäärusega 18.aprillil 2013. Eelnevast tulenevalt on riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta 26.02.2013 tehtud kohtumäärus jõustunud 04.05.2013 ning puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg möödus seega 18.05.2013. Kuni käesoleva hetkeni ei ole avaldaja avalduses esinevaid puudusi kõrvaldanud ega ka teatanud kohtule puuduste kõrvaldamist takistavatest asjaoludest.
Kohtu otsustus ja selle aluseks olevad asjaolud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kohus, olles hagiavalduse ja lisatud dokumendid läbi vaadanud, leiab, et vaatamata hagejale kohtu poolt täiendavalt võimaldatud tähtaegadele, ei ole 30.10.2012 esitatud hagiavalduses menetlusse võtmist takistavaid puudusi kõrvaldatud. Hageja nõue on endiselt ebaselge, menetlusosalised täpsustamata, hagihind teadmata ning ettenähtud ulatuses riigilõiv tasumata. Hagiavalduse käiguta jätmisel 09.11.2012 ja ka puuduste kõrval-
damiseks määratud tähtaja pikendamisel 04.01.2013 on kohus TsMS § 3401 lg 2 tulenevalt hagejat hoiatanud, et kohtu poolt määratud tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle avaldajale.
Riigilõivu tagastamine TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 150 lg 1 p 2 tulenevalt, kui avaldust ei võeta menetlusse, tagastatakse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasunud 30.10.2012 riigilõivu summas 29 eurot oma arveldusarvelt 1100932158 selgitusega „M.R hagiavaldus PPA vastu 30.10.12“. Riigilõivu tagastamise taotluse on hageja kohtule e-kirjas edastanud 18.04.2013. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS §-de 372; 464; 465; 661 nõudeist. (digitaalselt allkirjastatud) Kohtunik Irma Külavee
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.