Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kostja on KÜ XXX liige ning tema kasutuses on ühistu liikmena korter nr 38 aadressil XXX, Tallinn. Hageja teostab XXX elamu majandamistöid. Hageja on perioodil 16.01.2006–

30.11.2009 esitanud kostjale arveid majanduskulude ja kommunaalteenuste eest, mille kostja on jätnud osaliselt tasumata. Hageja poolt tõendina esitatud isikukaardilt nähtub, millal ja kui suures summas on kostja oma kohustust täitnud ja võlgnevust hageja eest kustutanud. Hageja esitatud korteriühistu koosoleku protokollidest nähtuvad majapidamiskulude arvestuse alused. Kostja on jätnud tasumata mitte üksnes vee kasutamise, vaid ka muude teenuste eest, nagu nähtub esitatud arvetelt. Kuna kostja vaidleb vastu üksnes vee eest esitatud summade osas, tuleb muude maksete tasumata jätmist lugeda kostjapoolseks omaksvõtuks. Korteriühistu põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma õigeaegselt sihtotstarbelisi makseid, mis on ette nähtud ühistu liikme omandis oleva eluruumi ja sellele vastava elamu ja maatüki mõttelise osa korrashoidmiseks, samuti kommunaalteenuste osutamiseks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu. Ühistu liige on kohustatud tasuma ka sihtotstarbelisi makseid, mille suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Vastavalt põhikirjale kohustub ühistu liige kord kuus tasuma kommunaalteenuste eest. Maksete mitteõigeaegsel tasumisel on juhatusel õigus nõuda korteriomanikult viivist. Hageja on lähtunud korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg-s 4 sätestatud 0,07%lisest määrast. Hageja on kostja veetarbimist arvestanud vastavalt kostja esitatud näitudele. Seda kinnitavad ka kostja esitatud tõendid. Hageja esitatud arvetel lahtris pealkirjaga „Teenused“ on kajastatud kostja esitatud näit. Arvel pealkirjaga „Kogus“ on märgitud eelmisel kuul tarbitud vee kogus. Kostja esitatud e-kirjadest, millega kostja hagejat 2008.-2009. aastal oma veetarbimisest teavitas, nähtub, et vastavad näidud on kajastatud ka arvetel. Kostja on jätnud esitamata just selle e-kirja, millega ta teatas näidu veebruar 2009 kohta, kus tekkis vee tarbimise eest kõige suurem tasu. Hagejal pole olnud põhjust arvestada kostjale vee tarbimise eest suuremaid summasid, kui seda on kostja oma teadetes hagejale ise avaldanud. Kostja on hagejat veenäitudest teavitanud algusaastatel telefoni, hiljem ka e-kirja teel. Perioodidel 10.11.2006-13.08.2007 ja 13.10.2007-01.12.2007 on arvestuse aluseks olnud kord, et korteriomanik peab maksma nii sooja kui ka külma vee eest korteri ruutmeetrite pealt, juhul kui korteris pole veemõõtjat. Kostja korteris oli veemõõtja, kuid ta jättis näidud esitamata, mistõttu lähtuti ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjast. Kostja veemõõtja on taatlemata, mistõttu ei saa kindel olla selle näitude tõele vastavuses. Veearvesti näite on kostjale arvestatud kostja telefoni teel edastatud teadete või e-kirjade alusel. Kui kostja teateid ei esitanud, siis vett ei arvestatud. See nähtub esitatud arvetest. Tallinna Veele tasuti kostja korteris kasutatud vee eest teiste fondide arvelt. Hageja üldkoosoleku 21.09.2006, 04.05.2008 ja 18.06.2009 otsuste protokollid (I kd, tlk 225232) tõendavad majanduskulude arvestamise aluseid. Hageja nõuab kostjalt 1068,96 euro väljamõistmist, millest põhivõlg on 804,13 eurot ja viivis 264,83 eurot Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja 108 lg 1, KÜS § 4 lg 2 ja § 151 lg 1 ja korteriomandiseaduse § 13 lg 1.

Kostja vastuväited Hageja poolt kostjale 19.12.2005 esitatud arvest nähtub, et vee ja kanalisatsiooni tarbimise kogus on 0,000 m3. Algnäit on 86,700 ja lõppnäit on 86,700 ning igasugused võlgnevused puuduvad. Sama näit on ka järgmise kuupäevaga arvetel: 13.01.2006, 13.02.2006, 10.05.2006, 10.07.2006,

09.08.2006, 12.09.2006 ja 10.10.2006. Nimetatud ajal ei viibinud kostja Eestis, seega ei tarbinud ta ka vett ega kanalisatsiooni. 10.10.2006 näitude kohaselt oli tarbitud vee algnäit 91,400 ja lõppnäit 91,400. 10.10.2006 arve eest kohustus kostja tasuma üldvee eest 3,16 krooni. 10.11.2006 arve alusel aga oli vee ja kanalisatsiooni tarbimise eest märgitud summa 451,17 krooni ning vee ja kanalisatsiooni kogus 73,600. Seega ei kasutanud kostja 2006. a (kostja vastuses ekslikult 2011. a) oktoobris vett ja kanalisatsiooni ning näitude alg- ja lõppnäit olid 91,400. Ka ei pidanud kostja tasuma 2006. a oktoobrikuus muu kui üldvee eest (3,17 krooni). Jääb ebaselgeks, milliste andmete alusel on hageja arvutanud kostja vee ja kanalisatsiooni tarbimise koguse 2006. a novembrikuu eest määras 73,600 ning summas 451,17 krooni. Sisuliselt tähendab see, et kostja on tarbinud vett ja kanalisatsiooni 17,8 m3, mis ei ole usaldusväärne, arvestades, et kostja kaustas korterit üksi. 12.12.2006, 15.01.2007, 12.02.2007, 15.03.2007, 12.04.2007, 15.05.2007, 15.06.2007, 12.07.2007, 13.08.2007, 24.09.2007, 13.10.2007, 01.11.2007, 01.12.2007 esitatud arvetel oli vee ja kanalisatsiooni tarbimise kogus 73,600. Seejuures olid arvetel märgitud vee ja kanalisatsiooni tarbimise tasu suurused erinevad. 07.01.2008 kostjale esitatud arvel oli märgitud vee näitudeks 0-3,6 ning 07.02.2008 arvel 0-14,5. Vee ja kanalisatsiooni tarbimise arvutuse kord on ebaselge. Ka hageja poolt kostjale esitatud hilisemad arved on vasturääkivad (nt 07.05.2008 arve ja 07.06.2008 arve). Kostja poolt hagejale e-kirja teel saadetud näidud ei lange kokku arvetel olevatega: nt 19.02.2008 seisuga saadetud näit oli 091 ning järgmise kuu näit jäi samaks. Vastava perioodi eest esitatud arvetel on aga näidud muutunud, kuskilt on juurde tulnud 7,4m3. 07.04.2009 arvel on kajastatud vee tarbimise määrana 22,4m3, mis on mõeldamatu. 07.04.2009 arvelt nähtub aga, et vett pole üldse tarbitud, mis pole usaldusväärne. Kostja on korduvalt pöördunud hageja poole selgituste saamiseks nii telefoni kui ka e-posti teel ning saatnud omalt poolt ka veemõõtja näite. Kuni käesoleva ajani pole hageja esitanud kostjale andmeid, mis võimaldaksid tuvastada vee ja kanalisatsiooni tarbimise arvutuse korda. Hageja poolt tõendina esitatud isikukaart on informatiivse tähendusega ning on koostatud kostjale esitatud arvete alusel. Hageja 21.09.2006 koosoleku protokolli nr 1/2006 p 5.3 kohaselt on otsustatud, et remonttööde finantseerimiseks võetud pangalaen jagatakse proportsionaalselt kõikide hageja liikmete vahel, arvestades korteri üldpinda ühe m2 kohta. Sama otsustati 04.05.2008 koosoleku protokolli p-des 3.1, 3.2 ja 3.4. Koosolekul, mis toimus 18.06.2009, otsustati vahetada aknad ja mitte anda krt 16 omaniku võlgnevust kohtusse. Seega ei nähtu hagiavalduse terviktekstis viidatud koosolekute protokollidest majapidamiskulude arvestuse aluseid ning on arusaamatu, kuidas on need otsused mõjutanud majapidamiskulude suurust. Ühelegi protokollile ei ole lisatud koosolekul osalenud hageja liikmete nimekirja, mis on vastuolus mittetulundusühingute seaduse § 21 lg-ga 6. Hageja esitatud põhikirja tekst pole loetav. Seega pole võimalik tuvastada, kas koosolekutel vastu võetud otsused on kehtivad. Korterimandiseaduse (KOS) § 13 lg 3 kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Hageja esitatud arvetel kajastatud veenäidud ja kostja esitatud veenäidud ei läinud tihtipeale kokku. Jääb arusaamatuks, millise korra alusel on arvestatud tarbitud vee kogus ja tasu perioodil 10.11.2006-13.08.2007 ja 13.10.2007-01.12.2007. Hageja pole täpsustanud, millist ühisveevärgija kanalisatsioonieeskirja ja sätet ta silmas peab. Kostja eeldab, et hageja viitab Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 määrusele nr 37 „Tallinna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise

eeskiri“. Nimetatud eeskirjas pole reguleeritud veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise korda juhul, kui korteriomanik on jätnud näidud esitamata. Jääb selgusetuks, millist järeldust soovib hageja teha on väitest selle kohta, et kostja veearvesti on taatlemata. Sellest loogikast lähtuvalt on hageja esitanudki kostjale (igaks juhuks) tarbitud vee eest suuremaid arveid. Kostjal pole olnud põhjust kahelda oma veearvesti nõuetekohases toimimises. Riigikohtu seisukoha kohaselt (tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10) peab hageja tõendama nõude suurust ja seda, et arved on koostatud õigesti. Hageja pole siiani esitanud veearvestuse aluseks olevaid dokumente. Kostja on korduvalt palunud hagejal selgitada vee arvestuse aluseid. Hageja pole täitnud kohtu korraldust esitada arvestuse kulu liikide kaupa. Kostja on jätnud maksmata arved üksnes vee ja kanalisatsiooni osas. Arvestades hageja arvete segadust ja eksimust vee tarbimise arvutamisel ja tarbimise arvestuse mitteesitamist, tuleb viivisenõue lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-132-09. Kui KÜ juhatus otsustab küsida majandamiskulude maksmisega hilinemise korral viivist 0,07%, siis peab juhatus tegema ka sellekohase otsuse, vastasel juhul viivist nõuda ei saa.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike ja suuliste väidete ning tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõuab kostjalt 1068,96 euro väljamõistmist tasumata majandamiskulude eest perioodist 16.01.2006-30.11.2009. Sellest on põhivõlg 804,13 eurot ja viivis 264,83 eurot. Hageja väidab, et kostja on jätnud maksmata nii vee kui ka teiste majandamisteenuste eest. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest, peab hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Kostja võib kasutada hagi vastu kaitsena vastuväiteid omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid ei esita. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on kostjatel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada (Riigikohtu 16.06.2010 otsus asjas nr 32-1-53-10, p 13). Hageja peab KÜS § 151 lg 1 alusel tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada nt korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majanduskulud liikmete vahel. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki ning nende esitamisega ei saa tõendada, palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma (Riigikohtu 16.06.2010 otsus asjas nr 3-2-1-53-10, p 14) Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal välja tuua, millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul kostja jättis tasumata, ning esitada selle kinnituseks tõendid. Kuna kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid muu kui vee tarbimise osas, on hageja kohustuseks esitada

tõendeid vee tarbimise eest tekkinud võlgnevuse tõendamiseks. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud kostja kohta koostatud korteriühistu isikukaardi, kostjale esitatud arved perioodist 19.12.2005 kuni 05.11.2009, korteriühistu põhikirja, foto kostja veearvestist (kuupäevaga 22.01.2008) ning korteriühistu 18.06.2009, 21.09.2006 ja 04.05.2008 üldkoosoleku otsuste protokollid. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud selle seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste osutamise eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hageja põhikirja p 3.2 lg 7 kohaselt lähtutakse elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest arvestatava makse suuruse kindlaksmääramisel sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest korterisse sisse kirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidust. Hageja selgitused selle kohta, kuidas arvestati veekulu perioodil, kui kostja veearvesti näite ei esitanud ja arvesti näite arvetel ei kajastatud (10.11.2006-13.08.2007 ja 13.10.2007-01.12.2007), on vastuolulised. Ühelt poolt on hageja väitnud, et juhul, kui veearvesti näite ei esitatud, siis vee eest tasu ei arvestatud (II kd, tlk 223), teisalt on hageja väitnud, et sellisel juhul on arvestuse aluseks olnud kord, et korteriomanik peab maksma nii sooja kui ka külma vee eest korteri ruutmeetrite pealt (I kd, tlk 257). Hageja väitel lähtuti ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjast, kuid ta pole täpsustanud, kelle poolt ja millal vastu võetud eeskiri ja milline säte aluseks võeti. Samuti selgitas hageja 13.10.2011 kohtuistungil (I kd, tlk 179 pöördel), et kui veenäitu ei teatatud, on võetud aluseks üldine veekulu majas ja jaotatud korterite vahel, kes ei ole näitusid teatanud. Selle aluseks on hageja väitel üldkoosoleku otsus. Hageja esitatud üldkoosoleku otsustest kohus sellist alust ei leia. Hageja on hagile lisanud kostjale esitatud arved. Viidatud perioodide arvetest nähtuvalt (I kd, tlk 26 pöördel–33) on osadel kuudel jäetud vee ja kanalisatsiooni pealt tasu võtmata (I kd, tl 26 pöördel-28 pöördel), teistel kuudel on aga veekulu arvestatud siiski korteri ruutmeetrite järgi (sellele viitab asjaolu, et vastavatel arvetel on vee ja kanalisatsiooni kohta lahtrisse „kogus“ märgitud korteri ruutmeetrite arv). Samas tulnuks hagejal selle tõendamiseks, kas ruutmeetrite järgi on veearvestus õige, esitada vajalikud andmed selle kohta, kui palju oli korteriühistu kohustatud igas kuus teenuseosutajale vee eest tasuma ning selgitama, millise arvutuskäiguga jõuti arvetel kajastatud vee tarbimise eest kajastatud summadeni. Hageja pole seda teinud, mistõttu ei saa veearvesti näiduta arvetel kajastatud vee ja kanalisatsiooni tarbimise eest määratud summasid kostjalt ainuüksi esitatud arvete alusel välja mõista. Kostja on lisaks esitanud vastuväited ka osade arvete kohta, millel on kajastatud veearvesti näit – need on arved kuupäevaga 07.02.2008, 07.03.2008, 07.04.2008, 07.05.2008, 07.06.2008, 07.03.2009, 07.04.2009. Kostja väidab, et neil arvetel on veearvesti näidud valesti kajastatud. Hageja ei ole kostja vastuväidete ümber lükkamiseks tõendeid esitanud. Arvetel esitatud tarbitud vee koguse tõendamise õiguse kinnituseks saanuks hageja esitada kostja saadetud e-kirjad näitude kohta. Seda pole hageja teinud. Hageja kinnitas 02.04.2013 toimunud kohtuistungil, et telefoni teel edastatud näidud kirjutas hageja üles ja märkis arvele. Hageja pole kohtule esitanud ka neid veearvestuse aluseks olevaid dokumente. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, et tal tuleb esitada oma väidete kinnituseks tõendid (I kd, tlk 250; II kd, tlk 14). Kostja on põhjendatult leidnud, et vee tarbimise kujunemine esitatud arvetel on vastuoluline ning kohati on vee tarbimise kulu ebamõistlikult suur. Arvetel kuupäevadega 07.02.2008, 07.03.2008, 07.04.2008, 07.05.2008 on märgitud tarbitud vee kuluks vastavalt 14,5 m3, 7,5 m3, 12,1 m3, 7,4 m3. Arvel kuupäevaga 07.03.2009 on vee kulu olnud koguni 22,4 m3. Seejuures on järgmise kuu kohta esitatud arvel (07.04.2009) vee kulu null. Vaadeldes vaidlusalusel perioodil esitatud arveid

tervikuna, nähtub, et kostja keskmine vee tarbimine kuus on 1-2 m3, mistõttu tekib kahtlus osadel arvetel kajastatud järsu vee tarbimise tõusu tegelikkusele vastavuse osas. Arvetel kuupäevadega 07.03.2008 ja 07.04.2008 kajastatud veearvesti näidu õigsuse seab kahtluse alla ka see, et kostja lisatud e-kirjadest nähtuvalt (I kd, tlk 210-211) on ta 19.02.2008 ja 22.03.2008 teatanud veearvesti näiduks 091. Eelmise kuu arvesti lõppnäit ja järgmisel arvel kajastatud arvesti algusnäit ei ühti arvetel 07.05.2008 ja 07.06.2008. 07.04.2009 arvelt nähtub, et veekulu pole üldse. Hageja pole arvete vastuolulisust veenvalt selgitanud. Hageja väide, et kostja veearvesti oli taatlemata, pole asjakohane. Hageja on ise väitnud, et arvestas vee tarbimist kostja edastatud näitude põhjal, mistõttu jääb arusaamatuks, mida hageja soovib tõendada väitega selle kohta, et kostja veearvesti oli taatlemata. Samuti ei tõenda võlgnevusi kuidagi hageja lisatud korteriühistu üldkoosoleku otsused. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud võlgnevuse tekkimist arvete osas, millele kostja on esitanud vastuväited, mistõttu ei saa hagi nende osas rahuldada. Hageja pole esitanud tõendeid (nt maksekorraldusi) selle kohta, millises ulatuses kostja esitatud arvete eest tasus, mistõttu saab kostja end hagi vastu kaitsta vastuväitega, et on jätnud arvete eest tasumata üksnes vee osas. Hageja esitatud isikukaart ei ole piisav tõendamaks, palju kostja tegelikult esitatud arvete eest tasus – hageja on isikukaardi ise koostanud ning see ei ole kohustuse tekkimise aluseks. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele üksnes nende arvete osas, millele kostja vastuväiteid ei esitanud: arved perioodist 13.01.2006–10.10.2006, 24.09.2007, 07.01.2008, 07.07.2008–07.02.2009 ning 07.05.2009–07.11.2009. Seejuures kuuluvad kostjalt väljamõistmisele üksnes arvetel kajastatud vee ja kanalisatsiooni tarbimise eest esitatud summad, kokku summas 970,43 krooni ehk 62,02 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast alates. Hageja põhikirja p 3.1 lg 10 sätestab, et majanduskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist. Seejuures on ekslik kostja seisukoht, et KÜ juhatus peab tegema eraldi otsuse viivise määras 0,07% väljamõistmise kohta. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis arvete osas, milles hagi kuulus rahuldamisele. Kokku on neilt arvetelt viivis hagi esitamise seisuga (29.10.2009) 237,84 krooni ehk 15,20 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus 62,02 eurot ja viivis 15,20 eurot, kokku 77,22 eurot. Kooskõlas hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 lg-ga 1 on hagi hind 804,13 eurot (12 581,90 krooni), millelt hageja tasus riigilõivu 191,73 eurot (3000 krooni). Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.