7.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235);
8.Bigbank AS (rk 10183757);
9.Modena Estonia OÜ (rk 14820592);
10.Kohtutäitur Oksana Kutšmei
RESOLUTSIOON
1.Määrata P.O võlgade ümberkujundamise menetluses võlausaldajate põhi- ja kõrvalnõuded kindlaks kavas toodud summa ja kinnitada P.O võlgade ümberkujundamise kava järgnevalt: Võlausaldaja
I grupp – tarbijakrediidist tulenevad nõuded, mille osas puudub kohtulahend
Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv ja suurus
Kohustuse täitmise ulatus eurodes
Kohustuse täitmise ulatus / põhikohustuse täitmise ulatus %des
IPF Digital AS
võlanõue
0,00
0,00
0,00
-
-
LHV Finance AS (leping nr 4252919)
võlanõue
4514,60
0,00
4514,60
12 kuud
15.kpv
Bondora AS (lepingud nr 2931596, 3001616)
võlanõue
2249,44
0,00
2249,44
12 kuud
15.kpv
Coop Pank AS (leping nr CNT00000 97111)
võlanõue
0,00
0,00
0,00
-
-
Placet Group OÜ
võlanõue
0,00
0,00
0,00
-
-
BB Finance OÜ (leping nr 210257390 6)
võlanõue
1579,76
0,00
1579,76
12 kuud
15.kpv
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (leping nr 8858755)
võlanõue
0,00
0,00
0,00
-
-
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (leping nr 10513117)
võlanõue
0,00
0,00
0,00
-
Bigbank AS (lepin nr SL19011611610)
võlanõue
0,00
0,00
0,00
-
-
-
100%
4514,60
100%
2249,44
100%
-
-
100%
-
-
100%
1579,76
100%
-
-
100%
-
-
-
100%
-
-
-
100%
652,13
100%
99,20
100%
11/376,22 1/376,18
11/187,45 1/187,49
11/131,65 1/131,61
II grupp – tarbijakrediidist tulenevad nõuded, mille osas on kohtulahend Modena Estonia OÜ (täiteasi 084/2025/3 994)
võlanõue
522,87
129,26
652,13
12 kuud
15.kpv
0,00
99,20
12 kuud
15.kpv
11 / 54,34 1 / 54,39
III grupp – kohtutäiturite nõuded Oksana Kutšmei (täiteasi 084/2025/3 994)
KOKKU
täituritasu
99,20
8965,88
129,26
9095,13
11 / 8,27 1 / 8,23 11 / 757,93 1 / 757,90
9095,13
Lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 22 lg 1 alusel. Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused lugeda ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks.
2.Jätta võlgade ümberkujundamise kavast välja võlausaldaja Baltasar Liising OÜ nõue tervikuna.
3.Kohustada P.O-d tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 15. mail ning edaspidi iga kuu 15. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel. Kava täitmise tähtaeg on 15. aprill 2027.
4.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik U.E.
5.Kohustada P.O-d esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 20. maiks 2026 ning aruande kava täitmise kohta 20. maiks 2027, mille usaldusisik edastab ka kohtule.
7.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud P.O kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
Määrata P.O usaldusisiku U.E tasuks 1173 eurot (käibemaksuta).
10.1.Usaldusisiku tasu 1173 eurot maksta välja P.O poolt kohtu deposiidina 28.10.2025, 10.11.2026 ja 11.01.2026 tasutud summa arvelt Avitase OÜ-le (registrikood 12683613, konto nr EE761010220233760220).
9.Tühistada Tartu Maakohtu 12. septembri 2025 määrusega maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
10.Toimetada määrus usaldusisikule.
kätte
võlgnikule,
võlausaldajatele
ja
edastada
täitmiseks
11.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.P.O (avaldaja/ võlgnik) esitas 10.09.2025 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja vabaabielus ning tal on septembris sündimas laps. Avaldaja töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, hetkel viibib emapuhkusel. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1600 eurot, osaline töövõimetotus 371,75 eurot ja toetus elukaaslaselt 150 eurot, lapse sündides on sissetulekuks vanemahüvitis 1500 eurot ja peretoetus 80 eurot. Võlgnikule kuulub kinnisasi xx XXX hinnangulise väärtusega 50 000 eurot ja kinnisasi xxxxxxx-xxxxxxxx
linn hinnangulise väärtusega 3000 eurot. Igakuised väljaminekud on 1510 eurot: eluasemekulud 350 eurot, kulutused toidule 500 eurot, kulutused riietele, jalanõudele 50 eurot, kulutused transpordile 150 eurot, sidekulud 60 eurot, kulutused tervishoiule, hügieenitarvetele 50 eurot, muud kulud (hügieenitarbed, majapidamistarbed, kindlustus, koduloom, beebiga seotud kulud, õppelaen) 350 eurot. Kohustuste suuruseks on märgitud 31 381,36 eurot, lisaks käendus 3000 eurot. Avalduse kohaselt võttis võlgnik esimese laenu kodu remondiks. Järgmise laenu selleks, et aidata pereliikmel kodu osta. Tervis hakkas halvenema ning seetõttu sissetulek vähenes. Võlgnik ei suutnud enam võetud kohustusi tasuda ja hakkasin võtma laene, et olemasolevaid kohustusi tasuda. Võlgniku finantsteadlikkus ei ole olnud nii heal tasemel. Võlgnik soovib võlasituatsiooni lahendada, kuna perre on sündimas laps ja võlgnik soovib oma vara säilitada.
2.Kohus võttis 12.09.2025 määrusega P.O maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks U.E. Sama määrusega peatas kohus võlgniku suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas 10.10.2025 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisik toetas võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist.
4.Kohus arutas 14.10.2025 istungil võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist.
5.Kohus määras 14.10.2025 usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 1200 eurot osamaksetena.
6.Kohus algatas 18.12.2025 määrusega P.O võlgade ümberkujundamise menetluse.
7.Usaldusisik esitas 06.03.2026 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks. Kava kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus 9095,13 eurot. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid hetkel viibib lapsehoolduspuhkusel. Võlgniku sissetulekuks on vanemahüvitis u 1500 eurot, peretoetus 80 eurot, puuduv töövõimetoetus 652,20 eurot ja elukaaslase toetus u 150 eurot. Võlgnikule kuulub kaks kinnistut, mille hinnanguline väärtus on maksimaalselt u 51 000 eurot. Usaldusisik on kontrollinud esmalt, et kõigi nõuete puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega. Riigikohtu lahend 2-21-13098 viitab selgelt, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Usaldusisik on jätnud maksekäsuga nõude puhul vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimata. IPF Digital AS, Coop Pank AS, Placet Group OÜ ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal nõuet ei esita. Usaldusisiku hinnangul on AS LHV Finance, Bondora AS, BB Finance OÜ ja Bigbank AS rikkunud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu on usaldusisik teinud nõuete osas ümberarvestused vastavalt seadusele ja Riigikohtu lahendile.
8.Kava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekutest ja elatusmiinimumist. Hetkel kehtestatud miinimumpalga järgi on vastavalt täitemenetluse seadustikule § 132 elatusmiinimum 2025. aastal võlgnikul 1181,33 eurot. Praeguseid sissetulekuid arvestades jääb võlgnikule keskmiselt
igapäevasteks kuludeks 1624,27 eurot (2382,20-757,93=1624,27), millest ta tasub ka kavast välja jäetud kohustuse. Võlgniku enda hinnangul on tal reaalselt võimalik tasuda maksimaalselt 750 eurot. Arvestades praegust üleüldist majandusseisu, jätkuva hinnatõusu prognoose ja võlgniku sissetulekuid, võlgniku kulusid, on kava koostatud 12 kuu peale, mil kuumakseks kõigi ümberkujundatavate nõuete peale tuleb keskmiselt 757,93 eurot. Ümberkujundamiskava ei ole selliselt mõttekas koostada, kus võlgnik ei suuda kogu kava täitmise ajal kava täita. Seetõttu on kava koostamisel arvestatud nii üldise majanduskliimaga kui ka võlgnikust tulenevate aspektidega (sissetulekud, elamiskulud, elatusmiinimum).
9.Võlgade ümberkujundamisel tuleb võrrelda võlausaldajate huve võlgade ümberkujundamisel ja pankroti korral. Võlgniku suhtes saab kohus algatada pankrotimenetluse vaid juhul, kui võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vara ületab oluliselt võlgniku kohustusi, seega ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu ning suudab 12 kuu jooksul tasuda oma võlad. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnik 12 kuu jooksul võlausaldajatele 9095,13 eurot ehk 100% õiguspärastest nõuetest. Võlgniku soov on vältida pankrotimenetlust ning tasuda oma võlad mõistlike kuumaksetega, et säilitada oma perele kodu. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikule oma kohustuste ümberkujundamine, et ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetluse peamine eesmärk on anda inimesel uus võimalus.
10.Ümberkujundamiskavast on välja jäänud Baltasar Liising OÜ nõue, nõue on tagatud pandiga.
11.Usaldusisikule esitasid kava kohta tähtaegselt oma seisukoha 6 võlausaldajat. IPF Digital AS, Coop Pank AS, BB Finance OÜ, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja Oksana Kutšmei nõustusid usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga. AS LHV Finance esitas tähtaja viimasel päeval (27.02.2026, mis oli reedene päev) kella 19.43 ajal usaldusisikule selgitustaotluse. Võlausaldaja ei ole esitanud usaldusisikule seisukohta kavale ega vastuväidet. Vastavalt teatises toodule nõustub võlausaldaja usaldusisiku poolt koostatud ja esitatud kavaga kui tähtajaliselt oma seisukohta ega vastuväidet ei esita. Usaldusisik viibis küll antud kuupäeval haiguslehel, kuid vaatamata sellele ei olnud usaldusisikul võimalik selgitustaotlusele vastata selliselt, et võlausaldaja oleks jõudnud tähtajaliselt peale selgituste saamist oma seisukoha esitada. AS LHV Finance ei ole esitanud usaldusisikule ka tähtaja ennistamist, seega loeb usaldusisik, et võlausaldaja on nõustunud kavaga. FIMS § 25 lg 1 ls 2 kohaselt avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Vastuväite kavale esitas üks võlausaldaja: Bigbank AS ei nõustu kavaga, milles on tema nõue seoses vastutustundliku laenamise rikkumisega ümber arvestatud. Võlausaldaja ei nõustu usaldusisiku väitega, et 4 kuu pangakonto väljavõte ei ole piisava pikkusega vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollimiseks. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas võlausaldaja teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, avalikest registritest saadud info alusel ja arvelduskonto väljavõtte alusel. Võlgniku sissetulek oli regulaarne ja tuvastatav. Krediidiotsus ei põhinenud üksnes pangakonto väljavõttel, vaid ka muudel andmetel. Info võlgniku varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka kättesaadavatest avalikest andmebaasidest, mh Politsei- ja Piirivalveameti registrist, E-krediidiinfo andmebaasist, Ametlike Teadaannete portaalist ja Rahvastikuregistrist. Kui usaldusisik leiab, et esitatud periood ei võimalda anda adekvaatset hinnangut võlgniku maksevõimele, tuleb seda konkreetselt põhjendada. Käesoleval juhul ei ole usaldusisik selgitanud, milliste asjaolude tuvastamiseks on vajalik pikem periood
ning miks 4 kuu väljavõte ei võimalda hinnata võlgniku regulaarseid sissetulekuid ja väljaminekuid. Seetõttu ei saa üksnes 4 kuu pikkust perioodi lugeda automaatselt ebapiisavaks. Võlausaldaja ei nõustu, et refinantseerimisel on laenuandjal kohustus kontrollida refinantseeritavate kohustuste vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Seadusest ei tulene kohustust refinantseerimiselepingu sõlmimisel kontrollida teiste krediidiandjate tegevuse õiguspärasust, hinnata varasemate krediidilepingute kehtivust või vastavust vastutustundliku laenamise nõuetele, ega viia läbi nn „järelkontrolli“ varasemate krediidiandjate suhtes. Refinantseerimine tähendab olemasolevate kohustuste koondamist ja ümberkujundamist uue krediidilepingu alusel. Õiguslikult on tegemist uue krediidilepinguga, mille puhul tuleb hinnata tarbija maksevõimet lepingu sõlmimise hetkel, tema sissetulekuid ja kohustusi ja krediidikoormuse jätkusuutlikkust. Seadus ei näe ette, et refinantseerimise korral tekiks võlausaldajal täiendav kohustus analüüsida varasemate lepingute sõlmimise õiguspärasust. Käesolevas asjas võlgniku krediidivõimelisust hinnati lepingu sõlmimise hetkel, arvesse võeti olemasolevaid kohustusi ning refinantseerimise eesmärk oli vähendada krediidikoormust. Krediidikohustuste refinantseerimisega vähenes igakuiste kohustuse suurus 102,53 (refinantseeritud kohustuste igakuine makse 357,00 € - võlausaldajaga sõlmitud lepingust tulenev osamakse 254,47 €) euro võrra. Usaldusisiku seisukoht Bigbank AS vastuväitele: kohtupraktikas on maakohus korduvalt jõudnud järeldusele, et 4 kuu pangakonto väljavõte ei ole alati piisav laenusaaja krediidivõimekuse hindamiseks. On tulnud ette, et laenusaaja sissetulek on olnud ajutiselt suurem nii lühikesel perioodil, mis moonutab tegelikku üldpilti. Võlausaldaja vastuväitest jääb ekslikult mulje, nagu pangakonto väljavõte küsimine on vajalik eelkõige sissetulekute kontrollimiseks. Pangakonto väljavõte ei kajasta ainult sissetulekuid, vaid kajastab ka olemas olevaid kohustusi, finantskohustusi ja maksekäitumist. Nii lühike periood ei võimalda hinnata võlgniku igakuiseid kohustusi ega ka maksekäitumist vajalikult viisil. Antud leping sõlmiti näiteks augustikuus, millele eelnes 4 suvekuud, kus igakuised maksekohustused eluaseme kulusid silmas pidades olid oluliselt väiksemad. Võlausaldajal ei olnud võimalik reaalselt hinnata võlgniku maksevõimet nendel kuudel, kus elamiskulud on külmaperioodi tõttu küttekuludest tulenevalt oluliselt suuremad. Usaldusisik on kavas maininud, et 4 kuu konto väljavõte ei ole piisav, kuid see ei ole käesoleval juhul otseselt etteheide võlausaldajale. Usaldusisik on juhtinud võlausaldajate tähelepanu asjaolule, et maksevõime hindamisel tuleb vaadata laenusaaja võimet oma kohustusi täita pikemas perspektiivis, sest tavapäraselt on sõlmitavad laenulepingud oluliselt pikema perioodi peale kui pool aastat, mil igakuised elamiskulud on meie kliimatingimustes märgatavalt erinevad. Vastavalt VÕS 4161 lg 4 kui ühe või mitme krediidilepingust tuleneva võla ümberkujundamisel muudetakse tingimusi muu kui tähtaja pikendamise osas, tuleb määrata refinantseeritava nõude koosseis eraldi nii põhisumma, intresside, viiviste ja muude krediidi kasutamise tasude suuruste osas. Krediidilepingu tingimuste muutmise kokkulepe, mis ei vasta eeltoodud tingimustele, on tühine. Võlausaldaja ei ole esitanud seadusest tulenevast kohustusest usaldusisikule refinantseeritavate nõuete koosseisu, mistõttu ei ole usaldusisikul olnud võimalik kontrollida refinantseeritavate nõuete õiguspärasust. Võlausaldaja on oma vastuväites välja toonud, et refinantseerimise eesmärk oli vähendada krediidikoormust. Usaldusisik leiab, et krediidikoormuse vähendamise osas ei saa vaadelda ainult jooksva kuumakse suurust, vaid tuleb vaadelda refinantseeritavaid nõudeid terviklikult. See tähendab, et tuleb hinnata ka kogu krediidisummat ja perioodi, mille jooksul nõue tagasi makstakse. Usaldusisikule ei ole esitatud tõendeid ega analüüsi, mis tõendaks, et refinantseerimine vähendas võlgniku finantskoormust, sest refinantseerimisel ei ole kindlaks tehtud õiguspäraseid nõudeid, mida refinantseeriti.
Võlausaldaja ei ole tõendanud, et võlgniku finantskohustused olid tegelikult sellises suuruses, milles reaalselt neid finantseeriti. Usaldusisik on seisukohal, et krediidikoormuse vähendamine ei ole lisalaenu juurde andmine. Praktikas on usaldusisiku töös esinenud konkreetselt näide, kus Bigbank AS refinantseeris teise laenuandja kohustust kaks korda suuremas summas kui kohustuse reaalne jääk oli, sest esialgne laenuandja oli rikkunud vastutustundliku laenuandmise põhimõtteid ning vastavalt seaduses toodud nõude ümberarvestusele oli laenujääk oluliselt väiksem. Võlgnik oli seetõttu sunnitud refinantseerimisel võtma oluliselt suurema summa laenu kui vaja. Seega tekib küsimus, kas sellise refinantseerimise puhul võlgniku krediidikoormus ikkagi vähenes. Usaldusisik on tähele pannud, et krediidiandjad kasutavad kuumakse vähendamist õigustusena krediidivõimetule laenu andmiseks. Kas inimene, kel on tekkinud makseraskused ja ta vajab mitmete erinevate finantskohustuste refinantseerimist, on ikka krediidivõimeline? Piisava sissetuleku puhul, nagu käesolevas asjas Bigbank AS väidab, peaks ju võlgnik suutma oma kohustusi täita, mitte otsima viise oma kohustuste refinantseerimiseks. Siinkohal tulebki maksevõime hindamisel vaadata ka maksekäitumist, et miks võlgnikul on üldse nii palju finantskohustusi ja miks on neid vaja refinantseerida. Ilmselgelt on sellises olukorras varasemad laenuandjad rikkunud vastutustundliku laenuandmise põhimõtteid ning andnud võlgnikule rohkem laenu kui tema krediidivõime võimaldanuks. Usaldusisik rõhutab siinkohal, et laenu andmine ei ole kohustus. Kui võlausaldaja on seisukohal, et refinantseerimisega kaasneb liialt suur koormus nõuete kontrollimisel, ei pea võlausaldaja refinantseerimist makseraskutes inimesele võimaldama. Eeltoodust tulenevalt leiab usaldusisik, et Bigbank AS on jätnud seadusest tulenevad kohustused korrektselt täitmata, ei ole tõendanud refinantseeritavate nõuete õiguspärasust ega koosseisu ning jõudnud võlgniku maksevõimes ekslikule järeldusele. Usaldusisik palub kohtul Bigbank AS nõue määrata kindlaks summas 0 eurot ja enammakse summas 4985,70 eurot.
12.Usaldusisik on hinnanud võlausaldajate vastuväiteid ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning esitanud 06.03.2026 ümberkujundamiskava koos vastuväidete ja seisukohtadega kohtule kinnitamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaksmääramine
14.FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.
15.Võlgnik ja 5 võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et 5 võlausaldaja (IPF Digital AS, Coop Pank AS, BB Finance OÜ, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja Oksana Kutšmei) nõuete suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule.
16.AS LHV Pank esitas 27.02.2026, mis oli seisukoha ja vastuväite esitamise tähtaeg (dtl 419), kell 19.43 usaldusisikule selgitustaotluse (dtl 428, 433), kuid vastuväidet kavale võlausaldaja esitanud ei ole. Võlausaldaja ei ole esitanud ka taotlust vastuväite esitamise tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. FIMS § 25 lg 1 ls 2 kohaselt avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Seega kinnitab kohus AS LHV Pank nõude vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule.
17.Bigbank AS ei nõustu ümberkujundamiskavaga ja leiab, et ei ole rikkunud VTL põhimõtet ning ei nõustu nõude suurusega.
18.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6). Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
19.Kohus leiab, et usaldusisik on kogumis jõudnud õigele järeldusele, et Bigbank AS on rikkunud vastutustundliku laenamise (VTL) põhimõtet.
19.1.Bigbank AS ei nõustu usaldusisiku väitega, et 4 kuu pangakonto väljavõte ei ole piisava pikkusega VTL põhimõtte kontrollimiseks. Võlausaldaja poolt usaldusisikule esitatud tõenditest VTL järgimise kohta nähtub, et võlgnik on esitanud võlausaldajale kaks
pangakonto väljavõtet, Swedbank AS-i väljavõte perioodi 01.04.2019 – 14.08.2019 kohta, s.o. 4,5 kuud, ning Coop Panks AS-i konto väljavõtte perioodi 01.04.2019 – 26.08.2019 koht, s.o. sisuliselt 5 kuu kohta. Võlausaldaja poolt esitatud tõendist nähtub, et võlausaldaja on krediidi väljastamisel arvestanud võlgniku viimase 3 kuu keskmise sissetulekuga (dtl 483), mida kinnitab võlausaldaja ka oma 23.09.2025 vastuses usaldusisikule (dtl 436). Esiteks leiab kohus, et 3 kuu keskmise sissetuleku arvestamine ei ole piisav kontrollimaks isiku krediidivõimelisust. Teiseks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et krediidilepingu sõlmisele eelneval kuul on võlgniku sissetulek märkimisväärselt langenud, olles eelnevalt vahemikus ca 1100 – 2600 eurot, lepingu sõlmimisele eelneval kuul vaid 357,59 eurot. Konto väljavõtte kohaselt on võlgnik vahetult enne laenu väljastamist teinud Placet Group OÜ krediidikontolt väljamakseid summas 2100 eurot (dtl 500, 501), mis näitab selgelt, et võlgnikul puudusid antud hetkel regulaarsest sissetulekust tulenevad vahendid, et täita oma igapäevaseid kohustusi. Võlausaldaja on oma vastuses usaldusisikule selgitanud, et tarbija laenukohustused moodustusid keskmiselt 644,20 eurot (dtl 436). Arvestades, et võlgniku viimane töösuhtest saadav sissetulek enne lepingu sõlmimist oli vaid 357,59 eurot, oleks võlausaldaja pidanud tekkima kahtlus võlgniku töösuhtes ja edaspidise regulaarse sissetuleku olemasolus ning laenukohustuste tasumise võimekuses. Kohus leiab, et krediidiandja väljaselgitatud asjaolude põhjal ei saanud ta asuda seisukohale, et võlgnik oli maksevõimeline, s.t et talle jäävad pärast kohustuste täitmist piisavad rahalised vahendid enda ülalpidamiseks. Kohtu sellist seisukohta ei muuda ka asjaolu, et laenusummat kasutati lisaks vahetult võlgnikule väljamakstule ka võlgniku seniste kohustuste refinantseerimiseks, mille tulemusena lõppesid tal kohustused kahe võlausaldaja ees. Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmetega tõendatuks, et võlgnik on Bigbank AS-ilt laenu saanud 11 229 eurot (väljamaksed BB Finance OÜ-le 2897,27 eurot, Placet Group OÜ-le 785,47 eurot ja 4267,30 eurot, krediidisaaja kontole maksti välja 3278,96 eurot) ja teinud tagasimakseid kokku 16 235,64 eurot. Seega on Bigbank AS nõuded tasutud. Kohus märgib, et võlgade ümberkujundamise menetluses ei määra kohus kindlaks võlausaldaja poolt tehtud enammakse suurust.
19.2.Usaldusisik on esitanud ümberkujundamiskavas seisukoha, et refinantseerimislepingute puhul on võlausaldaja rikkunud VTL põhimõtte järgimist juhul, kui ta on jätnud refinantseerimisel kontrollimata refinantseeritavate kohustuste VTL põhimõtete järgimise. Kohus saab usaldusisiku väitest aru, et refinantseerimisel on laenuandjal kohustus kontrollida eelnevate krediidiandjate tegevuse õiguspärasust. Kohus ei nõustu sellise usaldusisiku seisukohaga. Kohus on seisukohal, et refinantseerivale laenuandjale ei tulene seadusest kohustust anda hinnangut eelmise laenuandja tegevusele. Refinantseerimisel on tegemist uue krediidilepinguga, mille puhul tuleb hinnata tarbija maksevõimet lepingu sõlmimise hetkel. Seega on refinantseeriv laenuandja kohustatud hindama tarbija tegelikku võimekust uut (või muudetud) kohustust täita refinantseerimislepingu sõlmimisel.
20.Ülaltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 1). II Ümberkujundamiskava kinnitamine
21.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada.
22.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud
vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (FIMS § 26 lg 2). GS Core OÜ on esitanud oma seisukoha kava osas hilinenult, võlausaldaja ei ole esitanud tähtaja ennistamise taotlust ega põhjendanud, miks on seisukoht esitatud hilinenult. FIMS § 25 lg 1 ls 2 kohaselt avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul võlgade ümberkujundamisega nõustunud kümme pandiga tagamata nõuetega võlausaldajat (83%) ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 61%.
23.Kohus on kavaga ja usaldusisiku esitatud selgitustega tutvunud. Kohus ei tuvastanud FIMS § 27 lg 1 p-s 1-4 sätestatud asjaolusid, mille esinemisel võib kohus jätta ümberkujundamiskava kinnitamata. Kohus leiab, et võlgniku makseraskuste ületamine on kohustuste tähtaja pikendamise, osamaksetena tasumise ja kohustuste vähendamise teel võimalik. Nõuete ümberkujundamisel on koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat halvemini võrreldes teise võlausaldajaga. Võlgniku püsiva maksejõuetuse korral ei oleks kohtu hinnangul võimalik võlausaldajate nõudeid kavas toodud ulatuses rahuldada. Kuivõrd kavaga ette nähtud eeldatav esimese makse tähtaeg 15.04.2026, mis on kava kinnitamise päev, muudab kohus kava esimese osamakse tähtaega ja kava täitmise tähtaeg pikeneb 1 kuu võrra.
24.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb esitada usaldusisikule aruanded võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta kohtu määratud tähtajaks. (FIMS § 35 lg 3). Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FIMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FIMS § 35 lg 4).
25.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 3 ja 4).
26.Usaldusisik on esitanud kohtule tasutaotluse, paludes määrata tasuks 11,5 tunni töö eest 1 265 eurot (110 €/h). Tasu kanda Avitase OÜ arveldusarvele EE761010220233760220. Kohus leiab, et maksejõuetusmenetluse dokumentidega tutvumisele kuluv aeg 0,5 tundi on ülepaisutatud. Avaldus on esitatud blanketil, millega tutvumine võtab aega maksimaalset 10 minutit. Kohus vähendab selles osas tasu 18 euroni. Samuti leiab kohus, et kuluridadel „Võlausaldajatelt ja võlgnikult saadud info korrastamine, andmete kontrollimine, tabeli koostamine, analüüsimine“ ja „Võlgniku vara- ja võlanimekirja koostamine, usaldusisiku hinnangu koostamine ja esitamine kohtule„ on sisuliselt kattuvad tegevused ja leiab, et selle osas on mõistlik ajakulu 2 tundi, seega tasu suurus 220 eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu summas 1173 eurot, mis kuulub tasumisele võlgniku poolt kohtu deposiidikontole ettemaksuna tasutud vahendite arvelt OÜ Avitase kasuks.
27.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
28.FIMS § 28 lg 2 sätestab, et määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada
määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta on esitanud sellele eelnevalt vastuväite. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.