Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.01.2009 laenulepingu, mille p 2.1 kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu summas 1254,77 eurot, mille laenusaaja kohustus laenuandjale lepingus toodud tingimustel koos intressidega tagastama. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ning nende mittetasumisel leppetrahvi ja viiviseid. Vastavalt lepingu p-le 7.1 on viivise määraks sätestatud 1% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Vastavalt lepingule pidi kostja tasuma laenu kasutamise eest hagejale intressi 4% kuus. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenu summalt. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusumma maksegraafikus märgitud kuupäevadel, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Viivise arvutamisel on hageja võtnud aluseks põhivõla summa 1222,66 eurot ning on arvestanud viiviseid alates lepingujärgse maksegraafiku lõppemisest. Perioodi 25.01.2011 kuni 18.12.2012, so 693 päeva kohta on viivisearvestus järgmine: 1222,66 x 963 x 1%=8473,03 eurot. Hageja nõuab viiviste tasumist summas 969,84 eurot. Hageja nõuab tasumata põhivõla 1222,66 euro, kokkulepitud intresside 252,82 euro ja hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 969,84 euro tasumist. Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 396 lg 1 ja §

Hageja viitab hagiavalduses, et kostja on jätnud hagejale tasumata lepingu alusel võlgnetava põhisumma 1222,66 eurot. Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostja VÕS §-st 100 tulenevalt kohustust rikkunud ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 punkti 1 ja § 396 lõike 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenuna saadud põhivõlgnevus summas 1222,6 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb muu kui majandustegevuses sõlmitud laenulepingu korral maksta intressi juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu p 1.3.1 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale laenu kasutamise eest intressi 4% kuus. Kuna kostja on intressi tasumise kohustuse jätnud täitmata, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduses nõutud intress 252,82 eurot. VÕS § 101 lõike 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel oli viivisemäär 1% päevas kokku lepitud tingimuste laenupunktis 7.1 (tlk 7). Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja hageja ees kohustuse täitmisega viivitanud 693 päeva. Arvestades võlgnetavat summat ja viivise määra 1%, on kostja võlgnetav summa ühes päevas 12,23 eurot (1222,66 x 1% = 12,23), mis korrutatuna võlgnetavate päevade arvuga on 8475,03 eurot. Viivise summa ületab oluliselt võlgnetavat põhisummat. Hageja nõuab kostjalt viivist 969,84 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja VÕS §-st 113, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 969,84 eurot. Kooskõlas TsMS § 124 lg-ga 1 ja § 133 lg-tega 1 ja 2 on hagihind 2445,32 eurot, millelt hageja tasus 275 eurot riigilõivu. 13.03.2013 määrusega määras kohus, et antud tsiviilasja menetletakse lihtmenetluses ning kohus näeb menetluskulude suuruse ette menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kohus leiab, et juhindudes TsMS § 162 lg-st 1, tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 405 lg 1 p-st 3, määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on hageja esitanud menetluskulude nimekirja ja tõendid, mille kohaselt on hagejal kulunud esindaja tasule 639,12 eurot. TsMS § 175 lg 1 lause 2 sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohus leiab, et esindaja tasu 639,12 eurot on selgelt liiga suur. Arvestada tuleb, et asi lahendati lihtmenetluses ja ilma kohtuistungit pidamata. Hageja esindaja on esitanud vaid hagiavalduse ja selle täpsustuse ning tegemist pole ülemäära keeruka õigusvaidlusega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud menetluskuluks 100 eurot, mis tuleb hagejalt lisaks tasutud riigilõivule (275 eurot) välja mõista. Samuti tuleb kostjal tasuda TsMS § 177 lg 2 alusel viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni hageja kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.