Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-8710

ASAJOLUD

22.02.2013 esitas NOÜ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Võlgnik väidab, et ta ei suuda täita oma rahalisi kohustusi. Võlgnik palub kuulutada välja pankrot. 01.04.2013 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Aruande kohaselt puuduvad võlgnikul hetkel rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. 02.04.2013 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot. 05.04.2013 kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.04.2013. Seisuga 14.05.2013 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

OÜ N põhitegevus oli Interneti reklaamipinna vahendamine tööriistadele keskendunud portaalis XXX. Äritegevuseks sai renditud kontoriruumid ja tegeletud veebiarendusega. Ettevõttel oli kindel eesmärk saada valmis portaal ja panna alus müügimeeskonnale ja saada püsiv käive müügitegevusest (kuulutuste ja reklaami avaldamisest kuulutuste portaalis). Peale portaali töökindluse saavutamist oli plaanis korraldada reklaamkampaania ning saada internetikeskkonnaks, mis on tuttav igale tööriistadega kokkupuuduvale inimesele. Varad Ajutine haldur on tutvunud võlgniku ning kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud andmetega ning on tuvastanud, et võlgnikul on vara kokku summas 1.78 eurot.

Kohustused

2-13-8710 Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud ning võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud andmetele tuginedes kokku vähemalt 73 692.42 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Juhatuse selgituste kohaselt olid OÜ N omanikud firma potentsiaalis kindlad ja optimistlikud. Portaali teenuseid müüs grupp müügimehi, portaaliga tegeles IT meeskond. Firma probleemid said alguse erinevatest personaliprobleemidest. Müügitulu tekkimist segas asjaolu, et veebilehekülje lõplik valmimine lükkus pidevalt edasi. Poolikul kujul lehekülg töötas, aga ei olnud visuaalselt atraktiivne ja esines palju vigasid. Terve 2011 aasta olid silmapiiril potentsiaalsed investorid, kes lubasid firmasse raha paigutada. Tuginedes suusõnalistele lubadustele, suurendas juhatus ettevõtte kulusid, lootes kiirele arengule. Tellitud sai üleriigiline turunduskampaania E OÜ-lt, kelle sarnane kampaania minevikus oli väidetavalt klientidele edu toonud. Lubatud ja oodatud resultaati aga E OÜ korraldatud kampaania ei toonud, tellitud reklaamid ei jõudnud kogu sihtgrupini ja portaali kodulehe külastatus jäi madalaks. Kuna portaali toimimine sõltus IT meeskonnast, aga tulud meeskonna ülalpidamiseks olid liiga väikesed, siis IT meeskond loobus arendamisest ja haldamisest, mille järel muutus portaal kasutuskõlbmatuks. Selleks et portaal rohkem tulu tooma hakkaks oli vaja palju arendustöid teha ehk siis programmeerida, kuid head programmeerijad on väga kallid ja firmal puudusid selleks ressursid. Selleks ajaks olid investorid oma plaane muutnud teiste pakkumiste kasuks ja lubatud rahasid ei tulnud, millest tulenevalt ei ole NOÜ enam maksevõimeline. Kuna OÜ N juhatus tegeles vahetult enne pankroti väljakuulutamist ettevõttele investorite otsimisega, lootes vältida niiviisi püsivat maksejõuetust, siis arvestades äriseadustiku § 180 lg-s 51 sätestatud tähtaega ja eeltoodud asjaolusid, võib öelda, et pankrotiavaldus on esitatud tähtaegselt. Seega ei esine ajutise halduri arvamuse kohaselt KarS §-is 3851 nimetatud teo tunnuseid, s.o. seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine juhatuse liikme poolt. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal põhjustas võlgniku maksejõuetuse nurjunud äriplaan, kuivõrd ettevõtte tulu jäi loodetust väiksemaks ja saadud kasum ei katnud võlgniku hädavajalikke tegevuskulusid. Ajutise halduri hinnangul on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutise pankrotihalduri arvamusel ei esine kättesaadavale informatsioonile tuginedes ilmselt antud juhul KarS §-is 3811 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine võlgniku juhatuse liikme poolt. Nimetatud asjaolu selguks aga täpsemalt edasise pankrotimenetluse jooksul. Halduri hinnangul ei esine hetkel teadaolevate andmete põhjal KarS § 384 lg 1 sätestatud teo tunnuseid, s.o. juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse teadlik põhjustamine. Ajutise halduri seisukoht võlgniku majanduslikule olukorrale Arvestades, et võlgnikul on vara 1.78 eurot, kuid kohustusi on vähemalt 73 692.42 eurot ning majandustegevust ei toimu, ületavad võlgniku kohustused varasid ning ettevõte on maksejõuetu. Arvestades, et ettevõtte majandustegevust enam ei toimu, siis leiab haldur, et OÜ N maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

2-13-8710 Käesoleval juhul puuduvad ajutise halduri hinnangul võlgnikul igasugused rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul ei kataks võlgnikule kuuluva kinnistu müügitulem isegi ajutise pankrotimenetluse kulu. Ajutise halduri tasu taotlus Terje Eipre on kohtule esitanud võlgniku ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 9,5 tundi (tunnitasuga 96 eurot). Ajutine haldur on pankrotimenetluse algatamisest alates suhelnud võlgniku esindajaga ning teiste võlgnikuga seostud isikutega, analüüsinud võlgniku poolt esitatud raamatupidamisja muid dokumente, võlgniku tervendamise ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi, teostanud võlgniku bilansi analüüsi ning koostanud aruande. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasu summas 1 212.96 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks) ning vajalikud kulud summas 300 eurot (sealhulgas käibemaks). Halduri tasu palub haldur määrata Terje Eipre’le ja ajutise halduri kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (registrikood 10872882, a/a XXXXXXXXXXXXX). Ajutine haldur palub 397 eurot välja mõista riigi arvelt ning ülejäänud summa võlgnikult. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.

2-13-8710 PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt on OÜ’l N varasid 1.78 eurot, rahalisi kohustusi on kokku vähemalt 73 692.42 eurot. Ajutisele haldurile esitatud andmetest tulenevalt on pankrotiavaldus esitatud tähtaegselt ning ei esine kuriteo tunnustega tegusid. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus on kontrollinud, et OÜ N pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et OÜ N pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasu summas 1 212.96 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks) ning vajalikud kulud summas 300 eurot (sealhulgas käibemaks). Halduri tasu palub haldur määrata Terje Eipre’le ja ajutise halduri kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (registrikood 10872882, a/a XXXXXXXXXXXXX). Ajutine haldur palub 397 eurot välja mõista riigi arvelt ning ülejäänud summa võlgnikult. Võlgniku esindaja ei ole kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile, mistõttu on ajutisele haldurile põhjendatud välja mõista 1 212.96 eurot tasude katteks ja 300 eurot kulude katteks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuivõrd ajutine haldur palub välja mõista ülalosundatud kulu büroo kasuks, kelle kaudu ta tegutseb, sisaldab kulu 300 eurot käibemaksu. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või

2-13-8710 kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Vastavalt halduri taotlusele määrab kohus hüvitatavad kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Eipre & Partnerid. Eeltoodust tulenevalt kuulub käesoleval juhul käibemaksuga maksustamisele ka ajutise pankrotihaldurile hüvitatavad kulud, mille määr KMS § 15 lg 1 kohaselt on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 01.04.2013 esitatud ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ning ei ole võimalik ajutise halduri tasu ja kulusid katta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja kulude katteks, samuti ei ole võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige avaldanud soovi nimetatud kulude kandmiseks, kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb jätta OÜ N kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ N dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige MV (isikukood XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.