15. mai 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-12-56145
Tsiviilasja hind
2 999,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KREDIIDIKASSA AS (registrikood 11344317, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Uljana Feldman (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected])
KREDIIDIKASSA AS hagi JS vastu võla saamiseks
Kostja JS(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Riho Viik (e-post [email protected]) Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
Ärakuulamine
02.04.2013
Ärakuulamisel osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Uljana Feldman Kostja lepinguline esindaja Riho Viik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista JS ́ilt võlgnevus 1 507,26 (üks tuhat viissada seitse eurot ja 26 senti) eurot, intress 395,42 (kolmsada üheksakümmend viis eurot ja 42 senti) eurot ja viivis 1 096,70 (üks tuhat üheksakümmend kuus eurot ja 70 senti) eurot KREDIIDIKASSA AS kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista JS ́ilt menetluskulud 100% ulatuses KREDIIDIKASSA AS kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb JS ́il tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses KREDIIDIKASSA AS kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-12-56145 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 1 507,26 eurot, intressid 395,42 eurot, viivise summas 1 096,70 eurot, menetluskulud ning viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 113, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1. Kostja vastuväited
2.Kostja tunnistab põhinõuet pooles ulatuses ning palub viivisemäära vähendada ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 02.04.2013.
4.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
5.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1
2-12-56145 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
8.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 11.04.2008 laenulepingu, mille punkti 2.1 kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 25 000 krooni, so 1 597,79 eurot, mille kostja kohustus hagejale tagastama koos intressidega lepingus toodud tingimustel ja vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 6-11). Laenulepingu punkti 1.3.1 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma intresse arvestusega 4,00% kuus (tl 6). Kuna kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel, edastas hageja kostjale meeldetuletuskirja (tl 13). 30.12.2009 saatis hageja kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta (tl 45). Lepingu ülesütlemise hetkel oli kostja võlgnevus hageja ees summas 29 771,05 krooni ehk 1 902,68 eurot, sellest põhiosa oli 1 507,26 eurot ja intress 395,42 eurot (tl 45). Puudub vaidlus selles, et kostja ei ole tagastanud 11.04.2008 võetud laenu koos intressidega nõuetekohaselt täies ulatuses, seega on hageja nõue põhjendatud. Kostja vastuväited krediidikulukuse määra osas on põhjendamatud, kuna krediidikulukuse määra ei arvestata kostja poolt näidatud viisil, vaid rahandusministri 13.10.2010 määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisaks oleva tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise juhendi järgi.
9.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu punkti 1.8.1 kohaselt juhul kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma laenusaajale viivist tarbijalaenule sätestatud maksimaalmääras. Hageja on arvestanud viivist vastavalt laenulepingu punktides 1.8.1 ja 1.3.1 ettenähtud määrale 4,00% kuus, so 0,13% päevas kokku 1 096,70 eurot (tl 2). Kohus leiab, et hageja on arvestanud õigustatult viivist, tegemist ei ole ülemäära suure viivisega. Kostja oli lepingu sõlmimisel nõus kõikide lepingu tingimustega, sh viivisemääraga ning rikkudes lepingut, pidi kostja arvestama ka viivise maksmise kohustusega, mis tulenes lepingust.
10.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 1 507,26 eurot, intress 395,42 eurot ja viivis 1 096,70 eurot. Menetluskulud
11.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
2-12-56145 Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.