Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud EISE esitas 18.03.2013.a. Harju Maakohtule hagi LP ja OO vastu solidaarses 5272,31 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt 11.03.2010 kahjustas XXX hoone katuselt allakukkunud jää ja lumi XXX sisehoovi pargitud R AS-le kuuluvat sõiduautot BMW reg märk XXX. EISE ja sõiduki omaniku R AS-i vahel sõlmitud sõidukikindlustuse lepingu alusel hüvitas hageja sõiduki parandamise maksumusest 5321,94 eurot. LP on XXX korteri nr 119 omanik alates 2001. aastast. OO on XXX korteri 112 omanik alates 2008. aastast. Kõne all oleva hoone katus on korteriomanike, sh kostjate LP ja OO kaasomandis. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomandit ühiselt ning vastutavad ühiselt ka selle korrasoleku eest. XXX kinnistu kaasomanikuna vastutavad nad solidaarselt hagejale kahju hüvitamise eest VÕS §-i 1059 alusel, mille kohaselt vastutab ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, ehitise kokkuvarisemise tõttu ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest. VÕS §-i 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatud kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega omab EISE alates kannatanule kahju hüvitamisest kindlustusvõtjale kuulunud nõudeõigust kostjate LP ja OO vastu. Võlaõigusseaduse § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Võlaõigusseaduse § 65 lõikest 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on välja valinud kaks korteriomanikku, kellelt nõuab kahju hüvitamist. Tulenevalt eeltoodust vastutavad kostjad 1 ja 2 kannatanule tekkinud kahju eest ning kuivõrd kannatanule kuulunud nõudeõigus on tulnud üle kindlustusandjale, siis on kostjad kohustatud kõnealuse kahjujuhtumi tagajärjel tekitatud kahju tasuma EISE-le. Seega moodustab kostjate LP ja OO koguvõlgnevus EISE ees 5272,31€ (s.o kannatanule tekkinud kahju summas 5321,94€, lahutada kahju kannatanud korteriomaniku osa 736/78921 ehk 49,63€).

Kostjate vastuväited hagile Kostjad leiavad, et hagi on aegunud ja paluvad kohtul kohaldada aegumist. Hageja esitas hagiavalduse 18.03.2013.a.. Koos hagiavaldusega esitas hageja kahjuhüvitise saamise avalduse 15.03.2010.a. ja sõiduki sündmuskohal ülevaatamise akti 11.03.2010.a.. Mõlemast dokumendist ilmneb, et hiljemalt 11.03.2010.a. (äärmisel juhul 15.03.2010) oli hagejale teada nii kahju põhjustanud sündmus, kahju ulatus, kui ka sõiduki kasutaja ja omanik ja muud asjaolud, mis võimaldasid tuvastada kahju olemasolu ja hüvitamiskohustusliku isiku.

Hageja seisukoht hagi aegumise osas Hageja ei nõustu kostjate seisukohaga, et hagi on aegunud. Hageja leiab, et aegumise arvestamise algus näeb ette nii kahju põhjustanud sündmusest kui ka kahju suurusest teadasaamist. Kindlustusandja saab reaalselt kahju suurusest teada alles hetkest, kui talle esitatakse arve. Kahjukäsitluse käigus küll esitatakse eelkalkulatsioon, kuid remondi käigus võib alati ilmneda täiendavaid kulusid, mistõttu saab öelda, et kahju suurus selgub vastava arve esitamisel. Remondiettevõte on esitanud kahjustatud sõiduki taastamise arve 20.04.2010, seega aegumine hakkas kulgema alates 20.04.2013.a.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 449 lg 3 sätestatust on käesolevas tsiviilvaidluses põhjendatud teha vaheotsus kostjate taotluse suhtes kohaldada hagi aegumist. Hagi aegumise osas seisukoha võtmisel juhindub kohus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §s 143 sätestatust, mille kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostjad on taotlenud aegumise kohaldamist. Hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega on nimetatud sätte alusel oluline tuvastada, millal sai hageja teada kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust, või millal ta pidi nimetatud asjaoludest teada saama. Kahju tekitas 11.03.2010.a. XXX hoone katuselt allakukkunud jää ja lumi, mis kahjustas XXX sisehoovi pargitud R AS-ile kuuluvat sõidukit. Hagiavalduse kohaselt hüvitas hageja EISE ja sõiduki omaniku R AS-i vahel sõlmitud sõidukikindlustuse lepingu alusel sõiduki parandamise maksumusest 5321,94 eurot. Hageja leiab, et aegumine hakkas kulgema hageja poolt kahju suurusest teadasaamisest, s.o 20.04.2010, mil remondiettevõte esitas hagejale arve. Hagiavalduse lisast 5 (tlk 5, s.o avaldus kindlustushüvitise saamiseks) nähtuvalt on avaldus kindlustushüvitise saamiseks hageja poolt vastu võetud 15.03.2010.a., sõiduki ülevaatuse akt on teostatud 11.03.2010.a. (tlk 8) ja hinnapakkumised tehtud hagejale 12.03.2010.a. Kahju on kõige varasemalt fikseeritud 11.03.2010. Kohus võtab aluseks hageja poolt kindlustushüvitise saamise avalduse vastuvõtmise kuupäeva, s.o 15.03.2010.a. Kahjust teadasaamine ei võrdu kahju suuruse täpse fikseerimisega ning selleks ei saa pidada ka remondiettevõtte poolt hagejale esitatud arvet. Hagejale oli kahju teada hiljemalt 15.03.2010.a. ning samuti kahju hüvitama kohustatud isik (isikud), kuivõrd hagejale oli teada, et kahju tulenes XXX hoone katuselt allakukkunud jääst ja lumest. Käesolev hagi on esitatud 18.03.2010, s.o hiljem kui kolme aasta möödumisel kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teadasaamisest. Seetõttu tuleb hagi pidada aegunuks. Hagi aegumise tõttu jätab kohus hagi rahuldamata. Kuivõrd kohus jõudis järeldusele, et hagi on aegunud, on käesolev vaheotsus lõppotsus ning kohus asja edasi ei menetle tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 2. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.