Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-8392

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Lõunalaenud OÜ esitas 20.02.2013. a kohtule hagiavalduse Sxxxxx Vxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 255,64 eurot, millest moodustab 127,82 eurot laenu põhiosa jääk, 63,99 eurot intress ja 63,89 eurot viivis. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Menetlusdokumendid on kostja teadaoleval elukoha aadressil 04.04.2013. a kätte toimetatud kostja emale P. Vxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kohus loeb TsMS § 322 lg 1 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määruse kostjale kättetoimetatuks 04.04.2013. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.06.2009. a laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 2000 krooni, mis vastab 127,82 eurole. Kostja kohustus laenu tagastama koos intressiga osamaksetena maksegraafiku alusel. Laenu lõpptähtajaks oli kokku lepitud 12.12.2009. a. Kostja rikkus laenulepingust tulenevat maksekohustust ja ei tagastanud hagejale laenu ja kokkulepitud intressi.

2-13-8392 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 402 sätestab, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma krediiti või laenu tarbijale, on tarbijakrediidileping. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue kostjalt laenu põhiosa ja intressi, kokku summas 191,81 euro nõudes. Kohus leiab aga, et hageja viivisenõue kostja vastu on osaliselt põhjendamatu. Laenulepingu punktis 1.7.2 on pooled kokku leppinud, et kostja maksab laenu tagastamisega viivitamise eest viivist 0,5 % päevas, kuid mitte vähem kui 100 krooni päeva kohta, mis vastab 6,4 eurole. Hageja nõuab viivist perioodi 12.- 26.07.2009. a eest (14 päeva eest) summas 63,83 eurot. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt viivise tasumist sellises määras. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda sama seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 415 teise lause järgi ei välista see ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Sellist nõuet ei ole hageja aga esitanud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2009. a 1,00%. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist perioodi 12.07.2009. a kuni 26.07.2009. a eest 8 % tasumata laenusummalt aastas, so 0,40 eurot (127,82 eurot x 0,022% x 14 päeva). Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue kostjalt viivise saamiseks perioodi 12.07.2009. a kuni 26.07.2009. a eest summas 0,40 eurot. Ülejäänud osas tuleb hageja viivisenõue jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 192,21 eurot, millest 127,82 eurot on põhivõlg, 63,99 eurot intress ja 0,40 eurot viivis perioodi 12.07.2009. a kuni 26.07.2009. a eest VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 75 % ulatuses, seega jätab kohus 75 % menetluskuludest kostja kanda ja 25 % hageja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja.

2-13-8392 Hagimaterjalide põhjal on hageja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv kokku summas 107,93 eurot, millest 47,93 eurot (750 krooni) on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 60 eurot hagi esitamisel. Kohus leiab, et hagimenetluse kuluks saab lugeda üksnes hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu. Maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu ei saa lugeda kohtumenetluse kuluks TsMS § 138 järgi ning see ei kuulu hagimenetluses hüvitamisele. Kohus tegi kindlaks, et hageja on esitanud 03.08.2009. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Silver Vainolt võla saamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti 10.05.2010.a määrusega rahuldamata. Hageja oli tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 750 krooni, mis vastab 47,93 eurole. TsMS § 144 p 4 järgi on kohtuväliseks kuluks seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Antud juhul on hageja esitanud hagiavalduse kohtule hiljem kui kuus kuud pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu ja seega ei saa maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu menetluskuluks lugeda. Kohus loeb põhjendatud hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 60 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 75 % hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk summas 45 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.