Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

saanud kasutada pankrotimenetluse kulude katmiseks, nõude tagatisloovutamisega muudeti see võimatuks. Hageja hinnangul oli AS Alta Foods 03.08.2009 lepingu sõlmimise hetkel juba maksejõuetu, kuna tal puudusid piisavad vahendid enda võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Sellises olukorras oli nõude loovutamine kolmandate isikute kohustuste täitmise tagamiseks ilmselgelt AS-i Alta Foods võlausaldajate huve kahjustav. AS-i Alta Foods 2008. majandusaasta aruande kohaselt oli ärühingul 31.12.2008 seisuga vara kokku 346 012 929 krooni ja kohustusi kokku 344 108 900 krooni, omakapitali suuruseks oli vaid 1 904 029 krooni. Nõudeõigus AS-i Luterma vastu oli aruandes kajastatud selle nimiväärtuses. Seega kui isegi eeldada, et kõigi AS-i Alta Foods varade väärtus vastas 2008. majandusaasta aruandes kajastatule ning äriühingu majanduslik olukord ei olnud 2009. aasta jooksul halvenenud, on ilmne, et pärast nõude loovutamist Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners kohustuste täitmise tagamiseks ilma mistahes vastutasu saamata (st varast loobumisel, mille väärtuseks oli aastaaruande järgi ca 46,9 miljoni krooni) ei piisanud AS-i Alta Foods varast enam tema enda võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. AS Alta Foods oli juba nõude loovutamisel OÜ-le Dalton Eesti ilmselgelt maksejõuetu. Nõude loovutamine toimus olukorras, kus AS-il Alta Foods oli enam kui 100 miljoni krooni ulatuses sissenõutavaks muutunud kohustusi enda võlausaldajate ees, täitmata olid 22.01.2009 emiteeritud võlakirjadest tulenev intressi maksmise kohustus võlakirjaomanike ees ja emissiooni korraldamisest tulenevad kohustused AS-i Swedbank ees. Lisaks pidi AS Alta Foods vähem kui 6 kuu pärast (2010. jaanuaris) tasuma investoritele võlakirjade lunastamiseks nende nimiväärtuse, ca 283,4 miljonit krooni. AS-il Alta Foods puudus enda kohustuste täitmiseks muu vara peale nõudeõiguse AS-i Luterma vastu summas 6 000 000 eurot, mis oli 50% ulatuses panditud juba eelnevalt OÜ Ahtri Maja kasuks Alta Capital Partners S.C.A SICAR kohustuste täitmiseks. Pärast nõude loovutamist OÜ-le Dalton Eesti puudus AS-il Alta Foods igasugune võimalus enda võlausaldajate nõuete rahuldamiseks selleks vajalike vahendite puudumise tõttu. Seejuures loovutas AS Alta Foods nõude Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners kohustuste täitmise tagamiseks teades, et nimetatud isikud ei ole suutelised oma kohustusi OÜ Dalton Eesti ees täitma ning olukorras, kus nimetatud äriühingud võlgnesid ka AS-ile Alta Foods enam kui 230 miljonit krooni. Nendel asjaoludel oli nõude loovutamine OÜ-le Dalton Eesti AS-i Alta Foods võlausaldajate huve kahjustav. Hageja leidis, et 03.08.2009 nõude loovutuse leping tuleb tunnistada kehtetuks PankrS § 114 lg 1 p 2 esimese alternatiivi alusel, kuivõrd nõude tagatisloovutamine toimus 6 kuu jooksul enne AS-i Alta Foods pankrotimenetluse algatamist, kusjuures AS Alta Foods ei olnud tagatisloovutamiseks kohustatud. Lisaks eelnimetatule on võlgniku tehingu tagasivõitmise eelduseks PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi asjaolu, et tehingu teine pool (OÜ Dalton Eesti) teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustab tehinguga oma võlausaldajate huve. Praegusel juhul tuleb eeldada, et OÜ Dalton Eesti oli asjaolust, et AS Alta Foods kahjustas 03.08.2009 lepinguga oma võlausaldajate huve, ka teadlik. Seejuures ei jäta hageja eelnevalt kirjeldatud asjaolud ja 03.08.2009 nõude loovutuse lepingu tingimused iseenesest kahtlust, et OÜ Dalton Eesti oli ka tegelikult teadlik, et AS Alta Foods kahjustab nõude loovutamisega enda võlausaldajate huve. Kostja I vastuväited Kostja I AS Alta Foods (pankrotis) seisukohad ühtivad kostja II OÜ Dalton Eesti esitatud sisuliste seisukohtadega. Kostja II vastuväited Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

AS Alta Foods ei andnud 03.08.2009 nõude loovutamise lepinguga OÜ-le Dalton Eesti tagatist, tehingu eesmärk ja sisu oli nõude tavapärane loovutamine. Nõude loovutamise lepingu reaalseks ja selle poolte tegelikult taotletud sisuks ja eesmärgiks ei olnud Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners Silvano lepingust tulenevate kohustuste tagamine. Nõude loovutamise lepingu näol ei ole tegemist tagatisloovutamise lepinguga. Nõude loovutamise lepingu sõlmimise sisuks ja eesmärgiks oli anda OÜ-le Dalton Eesti nõue, mida viimane oleks nõude realiseerumise korral vastavas ulatuse saanud tasaarvestada Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners Silvano lepingust tulenevate kohustustega. Tegemist oli tavapärase nõude loovutamisega, mille eest AS Alta Foods kui nõude loovutaja sai loovutatud nõudega samas rahalises väärtuses nõude Capital Partners S.C.A SICAR ning SIA Alta Capital Partners vastu. Kuna nõude loovutamise leping ei ole kvalifitseeritav tagatise andmisena, ei ole PankrS § 114 lg 1 p 1 kohaldatav ja selle alusel ei saa nõude loovutamise lepingut kehtetuks tunnistada. PankrS § 114 lg 1 p 2 eeldused ei oleks täidetud ka juhul, kui nõude loovutamise lepingu näol oleks tegemist tagatise andmise lepinguga. Muu hulgas, kui kohus peaks nõustuma hagejaga, et nõue anti Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners kohustuste tagatiseks alles 03.08.2009 nõude loovutamise lepinguga (mitte varem), peab kohus nõustuma sellega, et tagatav kohustus tekkis samuti alles 03.08.2009. Seega ei saa nõude loovutamise lepingu näol olla tegemist „juba tekkinud kohustuse“ tagamiseks antud tagatisega. Nõude loovutamise lepingut ei saa kehtetuks tunnistada ka PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel, kuna sätte kohaldamise eeldused ei ole täidetud, sest nõude loovutamisega ei kahjustatud AS-i Alta Foods võlausaldajate huve ja isegi, kui nõude loovutamisega oleks kahjustatud võlausaldajate huve, siis OÜ Dalton Eesti ei teadnud ega pidanudki sellest teadma. Mingit tähtsust ei oma asjaolu, kas AS Alta Foods oli nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal maksejõuetu või mitte, sest pankrotivõlgniku maksejõuetus ei ole PankrS § 110 lg 1 p 2 ega ka PankrS § 114 lg 1 p 1 esimese koosseisu kohaldamise eelduseks. Samuti ei kinnita võlgniku maksejõuetus iseenesest, et võlausaldajate huve kahjustati. Seega on hageja poolt seoses AS-i Alta Foods maksejõuetusega esitatud väited ja neid kinnitavad tõendid asjakohatud ja kohut eksitavad. Hageja ei põhjendanud loogiliselt, miks ja kuidas oleks OÜ Dalton Eesti saanud nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal olla teadlik asjaoludest, mille hageja hagiavalduses välja tõi. OÜ Dalton Eesti oleks saanud olla AS-i Alta Foods majanduslikust olukorrast teadlik üksnes siis, kui AS Alta Foods oleks ise OÜ-le Dalton Eesti vastava info edastanud. Sellist informatsiooni OÜ-le Dalton Eesti ei esitatud. Kuna tegemist on negatiivse asjaoluga (dokumentide edastamata jätmine), siis ei saa OÜ Dalton Eesti oma väidet tõendada. Samas, kui AS Alta Foods OÜ-le Dalton Eesti siiski vastava info edastas, peaks AS Alta Foods saama seda asjaolu tõendada, tõendamiskoormus on seega hagejal. Esimese astme kohtu otsus 10.01.2013 otsusega rahuldas maakohus hagi ja tunnistada kehtetuks AS-i Alta Foods, Alta Capital Partners S.C.A SICAR, SIA Alta Capital Partners ja OÜ Dalton Eesti vahel 03.08.2009 sõlmitud nõude loovutuse lepingu, mille alusel loovutas AS Alta Foods OÜ-le Dalton Eesti nõude AS Luterma (endise ärinimega AS Kalev) vastu summas 3 000 000 eurot. Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda. Kohus tuvastas, et 03.08.2009 nõude loovutamise lepinguga kostja I loovutas kostjale II 50% kostja I kasuks arbitraažikohtu otsusega väljamõistetud nõudest AS Luterma vastu ja kostja II kohustus selle tagasi loovutama, kui Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners täidab oma kohustused tulenevalt 03.08.2009 aktsiate ostu-müügilepingust

(lepingu p 1.1). Pooled kohustusid teatama võlgnikule (AS Luterma) 3 päeva jooksul lepingu sõlmimisest, et 50% põhinõudest ja 50% intressinõudest tuleb täita kostjale II (lepingu p 1.3). Kostja II loovutatava nõude hinnaks määrati võlgnikult (AS-ilt Luterma) kostja II sissenõutud summa, mille tasuvad kostjale 1 Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners (lepingu p 1.4). Kui võlgnik AS Luterma täidab loovutatava nõude kostjale I, kohustub kostja I tasuma kostjale II igast võlgniku poolt tehtud maksest 50% (leping p 1.7). 03.08.2009 Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners, Mari T ning kostja II vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu kohaselt SIA Alta Capital Partners ja Mari T on sõlminud 14.02.2009 aktsiate ostu-müügilepingu ja Alta Capital Partners S.C.A SICAR ning Bayerische Hypo- und Vereinsbank on samuti sõlminud aktsiate ostumüügilepingu (lepingu preambula). 22.12.2008 kostja I ja Mari T vahel sõlmiti muuhulgas ka nõude pandileping (preambula). Kostja II omandab osaliselt Mari Tilt 14.02.2009 lepingujärgsed õigused ja kohustused ning SIA Alta Capital Partners on selle heaks kiitnud (lepingu p 1.2). Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners annavad kostjale II muuhulgas tagatisloovutamise alusel 50% kostjale I kuuluvast nõudest, mis tuleneb kostja I ja AS Kalevi vahel 20.09.2007 sõlmitud AS-i Kalev Chocolate Factory ja teatud teiste Kalevi tütarühingute aktsiate müügilepinguga seoses tasutud ettemaksust summas 6 miljonit eurot (sh viivised, intressid ja väljamõistmisega seonduvad kulutused), (lepingu p 5.1.2). Poolte vahel on seoses lepingu kehtetuks tunnistamisega PankrS § 114 lg 1 p 2 alusel vaidlus selle üle: kas 03.08.2009 lepingu alusel toimunud nõude loovutamist saab käsitleda tagatise andmisena; kas nõude loovutamisega kahjustati AS-i Alta Foods võlausaldajate huve, sh kas nõue oli juba varasemalt panditud ja kas AS Alta Foods sai kostjale loovutatud nõude eest samaväärse vastuhüve; kas tagatis anti juba varem tekkinud kohustuse tagamiseks, milleks AS Alta Foods ei olnud kohustatud. Hageja leidis, et tegemist on tagatisloovutamise lepinguga. Kostja arvates oli tegemist tavapärase nõude loovutamisega või mõne muu lepinguga. Kohus leidis, et tegemist võib olla ka kokkuleppega kolmanda isiku poolt teise isiku (Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners) kohustuse täitmiseks. Tavapäraselt nõude loovutamise juures lepivad pooled kokku, mis nõue loovutatakse ja millise ekvivalendi vastu. Vaidlusaluses lepingus on kokku lepitud ja pooled ei ole seda menetluses vaidlustanud, et kostja omandas nõude 3 miljoni euro väärtuses AS Luterma vastu. Lepingu kohaselt tekib hagejal õigus nõuda Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners, kui kostja on saanud mingiski osas rahuldust hageja poolt loovutatud nõude arvelt. Kohtu arvates ei ole täidetud nõude loovutamise teist poolt, st ei ole seni selge, millise ekvivalendi eest hageja oma nõude kostjale loovutas. Samuti on tavapärane nõude loovutamine ühekordne ja vähemalt selle tehingu raames lõplik, kuid vastavalt lepingu p-le 1.1 kohustus kostja II nõude tagastama, kui Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners täidavad oma aktsiate müügilepingust tulenevad kohustused. Kolmanda isiku (hageja) poolt teise isiku (Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners) kohustuste täitmist võlausaldajale (kostjale) antud juhul ei esine. Sellisel juhul lepitakse kokku, et hageja täidab mingi kohustuse kas täielikult või osaliselt kostjale Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners eest. Sel juhul lepivad pooled kokku, millise kohustuse ja mis ulatuses hageja täidab ja selle tagajärjel omandab hageja kostja nõude samas ulatuses Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners vastu. Vaidlusaluses lepingus sellist kokkulepet ei ole, kuna pooled ei ole kokku leppinud millises ulatuses hageja peab kolmandate isikute kohustusi täitma ja millises ulatuses läheb hagejale üle kohustuse täitmise tagajärjel nõue Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners vastu. Tagatisloovutamise korral on tegemist pandilepingu ja ostu-müügilepingu surrogaadiga, kus antakse tavapäraselt tagatiseks (pandiks) olev asi juba pandipidaja

omandusse, et tagada kolmandate isikute (antud juhul Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners) kohustuste täitmine. Nõude omandaja kohustub tagatisena omandatu tagastama, kui kohustis mida tagati, täidetakse. Sellise lepingu korral omandab muidu pandipidajana esinev omandaja pantija eseme (antud juhul nõude AS Luterma vastu) ja see tagab omandaja/pandipidaja ees kolmandate isikute poolt kohustuste täitmist. Seega ei ole tegemist ka kolmanda isiku poolt ühe isiku kohustuste täitmise kokkuleppega. Kohus leidis, et kõige rohkem vastab antud leping tagatisloovutamise lepingu tunnustele. Hageja on üle andnud talle kuuluvad nõudeõigusest tulenevad õigused kostjale, saamata mingit vastusooritust. Seega ei ole tegemist tavapärase nõudeõiguse loovutamisega. Antud loovutamine on lepingupoolte poolt seotud kolmandate isikute (Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners) kohustustega kostja ees ning on kokku lepitud, et hagejal tekib nõudeõigus nende kolmandate isikute vastu vaid siis, kui kostja asub realiseerima omandatud nõuet. Hagejal tekkiv nõudeõigus on samas suuruses, kui kostja saadav tulem omandatud nõudelt. Kuni selle ajani, kui kostja ei ole asunud omandatud nõuet realiseerima, ei ole hagejal mingit nõudeõigust kellegi, ka kolmandate isikute vastu. Selles osas on tegemist tüüpilise tagatise/pandi andmisele iseloomuliku olukorraga, kus pantija ei saa pandieset kasutada ja tal ei ole kellegi vastu nõudeõigust, kuni pandipidaja ei ole asunud pandieset realiseerima. Pandieseme realiseerimisega läheb pantijale üle nn regressiõigus tema tagatise arvelt saadu ulatuses võlgniku/kolmanda isiku vastu, kelle nõuet ta tagas. Lepingu p 1.7 kohaselt tuleb kostjal I igalt võlgnikult (AS Luterma) omandatud makselt tasuda 50% kostjale II, mis viitab samuti sellele, et nõue on üle läinud kostjale II kui omanikule, kellel on sellele igal juhul õigus. Kohus leidis, et vaidlusalune leping tuleb kvalifitseerida kui tagatisomandamise leping, millega hageja loovutas talle kuuluva nõudeõiguse kostjale, kui tagatise kolmandate isikute st SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners kohustute täitmise tagamiseks. PankrS (03.08.2009 kehtinud redaktsioon) § 114 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis anti kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud, samuti kui võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Antud alusel tehingu tagasivõitmiseks on vajalik tuvastada kas on antud tagatis; kas see on toimunud hiljemalt 6 kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist; kas tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks ning kas tagatise andja ei olnud selleks kohustise tekkimise ajal kohustatud. Nagu kohus tuvastas, on vaidlusaluse lepingu näol tegemist tagatise andmisega tagatisloovutamise teel, seega on tagatis antud. Vaidlusalune leping sõlmiti 03.08.2009 ning hageja pankrotimenetlus algatati 02.02.2010 vastavuses tol ajal kehtinud PankrS §-ga 15. Seega toimus tehing vähem kui kuus kuud enne pankrotimenetluse algatamist. Vastavalt poolte kokkulepitule on tagatis antud SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners kohustuste täitmise tagamiseks kostja II ees, mis tulenesid nende (SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners) ja Mari Ti vahel 30.06.2008, 14.11.2008 ja 14.02.2009 sõlmitud lepingutest, kus kostja II asus osaliselt (aktsiate müügilepingust tulenevate nõuete osas) M. Ti asemele alates 14.02.2009. Seega oli kohustus tekkinud enne tagatise andmist. Vaidlust ei ole ka selles, et tulenevalt eelosundatud lepingutest, ei olnud hagejal kohustust anda tagatist M. Tile ega kostjale II. Seega on tuvastatud, et hagejal puudus kohustus anda kostjale II tagatist SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja/või SIA Alta

Capital Partners kohustuste tagamiseks. 03.08.2009 aktsiate müügi- ja tagasiostulepingu preambuli p-s B toodud 22.12.2008 pandilepingut M. Ti ja kostja I vahel ei ole kohtule esitatud, mistõttu puudub kohtul võimalus kontrollida, kas selline kohustus pantida antud nõue, tulenes sellest lepingust. Kohus leidis, et kui kohustus pantida nõue tulenes 22.12.2008 lepingust, ei ole tegemist samasuguse kohustusega, mida rakendati 03.08.2009 lepingus, kuna tulenevalt preambuli p B sõnastusest oli poolte vahel nõude pandileping, kuid antud juhul (03.08.2009 lepingus) on tegemist nõude tagatisloovutamisega. Seega puudus alus kostjal II anda tagatisena tagatisloovutamisena. Kohus leidis, et on alus tunnistada kehtetuks 03.08.2009 kostjate vahel sõlmitud leping, millega kostja I loovutas nõudeõiguse AS Luterma vastu kostjale II. Kuna hageja nõue oli põhjendatud esimese alternatiivi alusel, ei analüüsinud kohus hageja toodud teisi aluseid ning poolte väiteid ja vastuväiteid. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas OÜ Dalton Eesti apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata; juhul kui ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole võimalik teha uut otsust, tühistada maakohtu otsus ning saata asi tagasi maakohtule uue otsuse tegemiseks. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus on ebaõigesti leidnud, et nõude loovutamise lepinguga toimus nõude tagatisloovutamine. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu OÜ Dalton Eesti esitatud faktiliste väidetega. OÜ Dalton Eesti esitatud seisukohad kinnitavad, et AS Alta Foods sai nõude loovutamise lepinguga samaväärse tasu, ning nõude loovutamise lepingu sisu nõuetekohaselt tõlgendades saab järeldada, et tegu on tavapärase nõude loovutamisega. Kohus on jätnud tähelepanuta suurema osa OÜ Dalton Eesti väidetest, mis kinnitavad, et nõude loovutamise lepingu sisuks ja poolte ühiseks tahteks oli nõue loovutada, mitte anda tagatisloovutust. Antud juhul teavitati Kalevit (kes oli nõude suhtes võlgnikuks) koheselt nõude loovutamisest; AS Alta Foods tegi toiminguid nõude sissenõudmiseks OÜ Dalton Eesti volitatud esindajana (s.t OÜ Dalton Eesti kontrollis nõude sissenõudmist); Tagatisloovutamisele ei ole iseloomulik, et üle antakse ka kujundusõigused, kuid nõude loovutamise lepinguga anti vaidlusalusel juhul OÜ Dalton Eesti üle ka kujundusõigused; Ka hageja poolt menetluses esitatud väited ja asjaolud kinnitavad, et nõude loovutamise lepingu eesmärk ei olnud tagatise andmine, vaid nõude tavapärane loovutamine; AS Alta Foods juhatuse liige on 30.05.2012 edastatud kohtule e-kirja, milles on kinnitanud, et AS-i Alta Foods seisukohad ühtivad OÜ Dalton Eesti esitatud sisuliste seisukohtadega. Nõude loovutamise lepingus lepiti kokku nõude loovutamise eest üleantava tasu suuruses, mis koos muude asjaolude ja tõenditega kinnitab, et sõlmiti nõude tavapärase loovutamise leping. Lepingu p-s 1.4 leppisid pooled kokku, et loovutatava nõude hinnaks on nõude realiseerimisel Kalevilt saadud ja OÜ Dalton Eesti pangakontole reaalselt laekunud rahasumma, mille tasuvad AS-ile Alta Foods SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners. AS Alta Foods on nõude loovutamise lepingu alusel sisuliselt loovutanud küll nõude Kalevi vastu, kuid saanud vastu täpselt samas summas nõude SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners vastu (AS Alta Foods nõue SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners vastu tekkis nõude loovutamise lepingu sõlmimisel). Nõude tagatisloovutamisele ei ole iseloomulik, et võlgnik, kelle kohustuste tagamiseks tagatis anti, maksab tagatise andjale selle eest tasu, mis on samaväärne tagatise väärtusega. Poolte tahe oli suunatud sellele, et määratleda hind nõude loovutamise eest. Kohtu järeldus

nõude loovutamise eest saadud tasu ebaselguse osas on ebaõige ja vastuolus nõude loovutamise lepingust nähtuvaga. Tagatisloovutamise korral oleks AS Alta Foods kui pantija saanud vastavalt nõude loovutamise lepingule nõude tagatisloovutamise eest nõudega samaväärse tasu ning pandiga tagatud nõude rahuldamisel (nõude loovutamise lepingu p-de 1.2 ja 1.7 kohaselt pidi nõue realiseeritama koheselt ja sellest saadav raha pidi kantama viivitamatult OÜ-le Dalton Eesti) tagatise arvelt oleks AS-il Alta Foods tekkinud täiendavalt SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners vastu ka nõudega samaväärne nõue (see oleks lepingust tulenevalt toimunud automaatselt). Kui eeldada, et tegemist oli nõude tagatisloovutamisega, oleks AS Alta Foods saanud nõude loovutamise lepingu kohaselt SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners vastu nõudega samaväärse tasunõude ja nõude realiseerimisel AÕS § 291 alusel tagatise andjana nõudega samaväärse tagasinõude SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners vastu. Eluliselt ei ole usutav, et see oli nõude loovutamise lepingu poolte eesmärk ega ka see, et SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners oleksid sellise olukorraga nõustunud. Seega kohtu tõlgenduse kohaselt oleks SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners pidanud nõude OÜ Dalton Eesti poolt realiseerimisel AS-ile Alta Foods maksma kokku 6 000 000 eurot ja lisaks sellelt arvestatud intressid. Ka seetõttu on kohtu järeldus nõude tagatisloovutamise osas selgelt meelevaldne ning ei ole eluliselt usutav. Nõustuda kohtuga, et tegemist oli tagatise andmisega, oleks AS-il Alta Foods olnud õigus nõuda nii tasu tagatise andmise eest kui ka tagasinõude täitmist. Eeltoodud olukord oleks eluliselt äärmiselt ebausutav. Pooled pidasid antud juhul silmas, et tegemist on nõude tavapärase loovutamisega ja AS Alta Foods saab SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners vastu nõudega samas summas nõude. Kohus eiras asjaolu, et nõude loovutamise lepingust tulenevalt võis nõuet realiseerida viivitamatult, kuid tagatisele on iseloomulik selle realiseerimise võimalus pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja täitmata jätmist. Nõude loovutamise lepingu p-dest 1.2 ja 1.7 nähtuvalt võis AS Alta Foods OÜ Dalton Eesti volituse alusel nõuet realiseerima asuda viivitamatult, s.t sõltumata sellest, kas Kalev otsustas täita nõude AS-ile Alta Foods või OÜ-le Dalton Eesti, tuli Kalevilt saadud rahast 50% kanda koheselt üle OÜ-le Dalton Eesti. Eeltoodud asjaolu kinnitab, et nõude loovutamise lepingu pooled ei soovinud seada nõude realiseerimise õigust ajaliselt sõltuvusse sellest, kas SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners 03.08.2009 sõlmitud Silvano lepingust tulenevaid kohustusi täidavad või mitte. Nõude loovutamise lepinguga loovutas AS Alta Foods OÜ-le Dalton Eesti nõude, et OÜ Dalton Eesti saaks selle koheselt realiseerida ning SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners kohustused tasaarvestada. Tagatise andmist selles olukorras vaja ei olnud. Kohus ei arvestanud, et nõude loovutamise lepingus ei lepitud kokku nõude võimaliku tagasiloovutamise aega või muid tagatisloovutamise kokkuleppe olulisi tingimusi. Kuigi nõude loovutamise lepingu p-s 1.1 oli kokku lepitud, et kui SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners täidavad Silvano lepingust tulenevad kohustused, loovutab OÜ Dalton Eesti nõude tagasi AS-ile Alta Foods, ei ole lepingus sätestatud, millal ja mis tingimustel on OÜ Dalton Eesti kohustatud nõude tagastama. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada eelkõige poolte tegelikku tahet ja lepingu sõnastusel on seetõttu teisejärguline tähendus. Lepingu p-dest 1.2, 1.7, 1.4.1 ja 1.4.2 tulenevalt võis OÜ Dalton Eesti nõuet viivitusteta realiseerida ning nõude alusel saadud summad pidid igal juhul jääma OÜ-le Dalton Eesti ja kuulusid tasaarvestamisele Silvano lepingust tulenevate SIA Alta Capital

Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners kohustuste katteks või tuli need lugeda ettemaksuks, mille võrra pidi vähenema lepingu alusel määratav SFG aktsiate (tagasi)ostuhind. Kuna SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners ei suutnud Silvano lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita, loovutati nõue OÜ-le Dalton Eesti ja OÜ Dalton Eesti sai nõude loovutamise lepingu alusel õiguse asuda nõuet koheselt sisse nõudma ning selle arvelt koheselt SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners kohustusi tasaarvestama. Seega ei näinud pooled reaalselt ette võimalust, et SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners oleksid Silvano lepingust tulenevad kohustused täitnud enne, kui OÜ Dalton Eesti need nõudest saadud summadega tasaarvestab. Eeltoodust tulenevalt ei muuda nõude loovutamise lepingu p 1.1 seda, et tegelikkuses ei näinud lepingu pooled (s.h ka AS Alta Foods) reaalselt ette võimalust, et OÜ Dalton Eesti nõude AS-ile Alta Foods kunagi tagasi loovutab. See ei olnud ega saanudki olla poolte eesmärk. Seetõttu nõude loovutamise lepinguga loovutati nõue OÜ-le Dalton Eesti. Lepingust nähtub, et OÜ Dalton Eesti võis hakata nõuet realiseerima koheselt ja tal ei olnud kohustust nõude realiseerimisest saadavat raha AS-ile Alta Foods tagastada. Nõude realiseerimisest saadu pidi OÜ Dalton Eesti tasaarvestama SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners Silvano lepingust tuleneva rahasumma tasumise kohustusega. Eelnev kinnitab, et nõude loovutamise lepingu sisuks ei saanud olla tagatisloovutamine. Kui OÜ-l Dalton Eesti tekkis vastavalt nõude loovutamise lepingus kokkulepitule koheselt õigus nõuda tagatise (nõude) realiseerimist, siis võib järeldada, et kõik nõude loovutamise lepingu pooled möönsid juba lepingu sõlmimisel, et SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners on Silvano lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Seega puudus mis tahes loogiline põhjus anda juba rikutud kohustuste katteks tagatis. AS Alta Foods loovutaski nõude SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners Silvano lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning sellest teavitati ka võlgnikku. Lepingu p-s 1.3 on pooled kokku leppinud, et Kalevile (kes oli nõude suhtes võlgnikuks) teatatakse nõude loovutamisest 3 tööpäeva jooksul, mis ei ole tagatisloovutamisele iseloomulik. See on iseloomulik nõude tavapärasele loovutamisele, sest VÕS §-st 170 tulenevalt loetakse nõude loovutamine võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et nõue on loovutatud uuele võlausaldajale. Nõude loovutamisest teavitamine on oluline, et võlgnik teaks, kes on kohustuste täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik. Kalevi teavitamine nõude loovutamisest kinnitab poolte tahet nõue loovutada. Tagatisloovutamise korral võlgnikku ei teavitata ja pole ühtegi teadaolevat põhjust, miks pooled oleks antud juhul seda siiski tegema pidanud. Kohus ei käsitlenud otsuses asjaolu, et OÜ Dalton Eesti kontrollis nõude sissenõudmist, mis ei ole tagatisloovutamisele iseloomulik, kuna tagatise andmisel peaks kontroll nõude üle jääma tagatise andjale, mis on tagatise andja primaarseks huviks. On ebaloogiline eeldada, et tagatise andja loobuks tagatist andes koheselt oma nõudest. Nõude loovutamise lepingu p 1.2 teisest lausest nähtuvalt pidi AS Alta Foods kuni Silvano lepingu p-s 4.8 sätestatud OÜ Dalton Eesti õiguse teostamiseni tegelema nõude sissenõudmisega OÜ Dalton Eesti volituse alusel ja OÜ Dalton Eesti nimel. Eelviidatud lepingutingimus on iseloomulik nõude loovutamisele, mitte tagatise andmisele. Kohtu käsitlus on vastuoluline – kohus on ka ise märkinud, et nõue on üle läinud kostjale II kui omanikule, kel on õigus sellele igal juhul. Tagatise andmise korral oleks vähemalt esialgu pidanud kontroll ja sisuline omanikustaatus nõude üle jääma AS-ile Alta Foods. Seega kinnitab kohus oma järeldustes, et nõuet ei ole tagatisloovutatud, vaid loovutatud tavapärasel viisil.

Kohus ei arvestanud, et nõude loovutamise lepinguga anti vaidlusalusel juhul OÜ-le Dalton Eesti üle ka kujundusõigused, kuigi see on vastuolus tagatisloovutamise olemusega. Tagatisloovutamisele ei ole iseloomulik, et võlausaldajale lähevad üle ka lepingulised kujundusõigused. Nõude loovutamise lepingu p-s 1.2 on pooled leppinud kokku, et kui üldjuhul on nõude sissenõudmiseks õigustatud ja kohustatud AS Alta Foods (kes tegutseb OÜ Dalton Eesti volikirja alusel), siis nõuet puudutavate kokkulepete, kompromisside jms tegemiseks, mis mõjutavad nõuet ja selle sissenõutavust, on vajalik OÜ Dalton Eesti nõusolek. See on vastuolus tagatisloovutamise tehingu sisu ja mõttega. Seega võib lepingu p 1.2 sõnastusest (mitteammendav loetelu) üheselt järeldada, et poolte tahe oli suunatud sellele, et OÜ-le Dalton Eesti läheksid üle ka kõik nõuet puudutavad kujundusõigused. Seejuures kujundusõigustena ei käsitleta mitte üksnes lepingu tühistamist, ülesütlemist ja sellest taganemist ning hinna alandamist, vaid kujundusõigusena tuleb käsitleda ka võlasuhte lõpetamist poolte kokkuleppel (sisuliselt võlausaldaja osalist või täielikku loobumist nõudest ning võlgniku nõustumist sellega jmt). Sellise kokkuleppe sõlmise reguleerimine on selgelt aktuaalne ka nõude sissenõudmisel ning vastavalt nõude loovutamise lepingu p-le 1.2 saab AS Alta Foods võlgnikuga vastava (või mõne muu analoogse) kokkuleppe sõlmida üksnes OÜ Dalton Eesti eelneval kirjalikul nõusolekul. Tagatisloovutamise puhul, arvestades, et enne tagatud kohustuse sissenõutavaks muutumist lepingupartnerit ei teavitata tagatisloovutamise toimumisest, on ebaloogiline ja mõistlikult põhjendamatu, et uuele võlausaldajale antakse üle ka kujundusõigused, mida ta võib realiseerima hakata juba enne tagatava kohustuse sissenõutavaks muutmist. Nõude tagatisloovutamine on suunatud sellele, et nõudega seatakse tagatis, kuid eeldatakse, et tagatise andja saab selle tagasi ja saaja ei või enne tagatava kohustuse sissenõutavaks muutumist hakata tagatist realiseerima. Lisaks eeltoodule kinnitavad OÜ Dalton Eesti tõlgendust nõude loovutamise lepingu osas ka AS Alta Foods pankrotihalduri väited. AS Alta Foods juhatuse liige on menetluses kinnitanud, et vaidlusaluse lepingu näol on tegu nõude tavapärase loovutamise, mitte tagatisloovutusega. Seega oli poolte tahe vaidlusalusel juhul suunatud tavapärase nõude loovutamise lepingu sõlmimisele. Kohtu seisukohta tagatisloovutamise osas toetab üksnes nõude loovutamise lepingu eksitav sõnastus (ja sedagi vaid osaliselt). VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja, kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 2 sätestab, et lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Nõude loovutamise lepingu sõnakasutus omab lepingu sisu hindamisel vähest tähtsust ja keskse tähendusega on pooltevaheliste suhete väljakujunemine ja tehingu sisuline eesmärk. On ilmne, et antud juhul on lepingu pooled kasutanud mõne varasema lepingu põhja, mistõttu sisaldab nõude loovutamise leping mitmeid tehnilisi vigu ning osaliselt eksitavat ja poolte tegelikust tahtest kõrvalekalduvat sõnakasutust. Kõik eelviidatud asjaolud eraldivõetuna kui kogumis kinnitavad, et poolte tegelik tahe nõude loovutamise lepingut sõlmides oli suunatud nõude loovutamisele, mitte tagatisloovutamisele. Kuna nõude loovutamise lepingus ei ole kokku lepitud nõude tagatisloovutamises, ei ole täidetud ka PankrS § 114 lg 1 p 2 primaarne eeldus – tagatise andmine. Kohus ei pööranud tähelepanu OÜ Dalton Eesti (alternatiivsetele) vastuväidetele, mille kohaselt oli nõue juba varasemalt OÜ Dalton Eesti kasuks panditud. Kohus märkis otsuses (lk 14), et vaidlusalune leping sõlmiti 03.08.2009. Hageja pankrotimenetlus algatati 02.02.2010 vastavuses tol ajal kehtinud PankrS § 15. Seega toimus tehing vähem kui kuus kuud enne pankrotimenetluse algatamist. Rohkem kohus oma järeldust ei motiveerinud, kuigi on ilmne, et pooltevahelised keerukad lepingulised suhted enne nõude

loovutamist omavad asjas keskset tähtsust. Kohus oleks pidanud andma hinnangu ka sellele, millal on väidetav tagatis antud (seda olukorras kui kohus peaks OÜ Dalton Eesti ülalkäsitletud asjaolusid eirates leidma, et nõue tagatisloovutati, millega OÜ Dalton Eesti ei nõustu). 30.06.2008 sõlmisid M. T ja SIA ACP aktsiate müügilepingu , mille kohaselt SIA ACP kohustus omandama M. Tilt 4 000 000 SFG aktsiat. Kuna SIA ACP kokkulepitud ajaks oma kohustust ei täitnud, olid pooled sunnitud lepingut tähtaegade osas muutma. Uueks tehingu kuupäevaks määrati 14.02.2009. Tähtaegade pikendamiseks sõlmisid M. T ja SIA ACP formaalselt uue (sisuliste kohustuste mõttes sama) aktsiate müügilepingu, milles pikendasid vaid SIA ACP kohustuste täitmise tähtaega. Ka nimetatud lepingu alusel oli SIA ACP-l kohustus omandada M.Tilt 4 000 000 SFG aktsiat nimiväärtusega 10 krooni aktsia kohta. Kohustuse täitmise tähtajaks märgiti 01.07.2009. M. Ti lepingule seati 3 tagatist: I. Rahumaa andis isikliku käenduse; Kalevi lepingust tulenev nõue panditi 50% ulatuses M. Ti kasuks; 100% Alta Foods Holding s.a.r.l. aktsiatest panditi M. Ti kasuks. Järelikult oli AS Alta Foods pantinud 50% Kalevi nõudest juba 14.02.2009 lepingu alusel M. Tile tagatiseks. Vastav pandileping oli sõlmitud 22.12.2008. Seejuures on ebaoluline kohtu märkus viidatud lepingu kohtule esitamata jätmise kohta. Kohus saab veenduda nõude varasemas pantimises 14.02.2009 lepingu alusel, mis on kohtule esitatud. See kinnitab, et tagatis oli antud oluliselt varem kui 6 kuud enne pankrotimenetluse algust. Samas nähtub fakt, et AS Alta Foods pantis nõude SIA ACP 2008. aktsiate müügilepingust tulenevate kohustuste tagamiseks, arusaadavalt ja loogiliselt ka 14.02.2009 SIA ACP ja M. Ti vahel sõlmitud aktsiate müügilepingu p-st 1.6.2. Nimetatud aktsiate müügilepinguga muutsid SIA ACP ja M. T sisuliselt üksnes 30.06.2008 ja 14.11.2008 aktsiate müügilepingust tulenevat SIA ACP kohustuste täitmise tähtaega ja seadsid M. Ti kasuks täiendavad tagatised, SIA ACP kohustus osta 4 000 000 SFG aktsiat jäi samaks. PankrS § 114 lg 1 p 2 kohaldamise eelduseks on mh asjaolu, et tagatis on antud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algust. AS Alta Foods pankrot kuulutati välja 02.02.2010. Isegi kui kohus peaks leidma, et nõude loovutamise lepingus avalduv poolte tahe oli suunatud nõude tagatisloovutamisele (millega OÜ Dalton Eesti ei nõustu), toimus nõude tagatiseks andmine faktiliselt juba 22.12.2008 M. Ti ja AS Alta Foods vahel sõlmitud pandilepinguga, s. o rohkem kui üks aasta enne AS-i Alta Foods pankroti väljakuulutamist. Asjaolu, et pooled tagatise liiki muutsid (nõude pantimine asendati väidetava tagatisloovutamisega), ei muuda olematuks, et nõue anti tagatiseks juba 22.12.2008. Isegi kui eeltoodut eirata, oli tagatis seatud hiljemalt 14.02.2009, mis on samuti peaaegu 1 aasta enne pankrotimenetluse algust. Seetõttu omab nõude varasem pantimine M. Ti kasuks nõude loovutamise lepingu tagasivõitmise seisukohast olulist tähtsust. Kohus ei oleks tohtinud seda arvestamata jätta, leides, et vaidlusalusel juhul oli tegu tagatisloovutusega. Seega on täitmata PankrS § 114 lg 1 p 2 ajaline kriteerium ja nõude loovutamise lepingut ei saa viidatud sätte alusel kehtetuks tunnistada (isegi kui kohus on leidnud, et tegu oli tagatisloovutamisega). OÜ Dalton Eesti eeltoodud seisukohti kohus otsuses ei käsitlenud. Kohus leidis ebaõigesti, et tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks. OÜ Dalton Eesti sellise seisukohaga ei nõustu. Kuigi nõue panditi rohkem kui 6 kuud enne AS-i Alta Foods pankrotimenetluse algust, vormistati pant nõude loovutamise lepinguga ümber nõude loovutamise näol (kuivõrd tegemist ei olnud tagatisloovutamisega). 03.08.2009 nõude loovutamise lepinguga vormistasid AS Alta Foods, OÜ Dalton Eesti, SIA ACP ning ACPSCA senise 50% Kalevi nõude pandi ümber 50% Kalevi nõude loovutuseks (Silvano leping). Lepingu kohaselt loovutas AS Alta Foods OÜ-le Dalton Eesti 50% Kalevi lepingust tuleneva ettemaksu nõudest (s.o 3 000 000 eurot) ning 50% Kalevi lepingust tulenevast viivisenõudest.

Kui lähtuda kohtu käsitlusest, et nõue anti tagatiseks alles 03.08.2009, tuleb paratamatult möönda, et nõudega tagatav kohustus tekkis samuti alles 03.08.2009. Sellisel juhul ei saa nõustuda, et nõude loovutamise lepinguga anti tagatis „juba tekkinud kohustuse“ tagamiseks PankrS § 114 lg 1 p 2 mõttes ning nõude loovutamise lepingut ei saaks selle alusel kehtetuks tunnistada. Kohtu käsitlus on seega vastuoluline. OÜ Dalton Eesti ei nõustu ka kohtu seisukohaga, nagu poleks AS Alta Foods olnud kohustatud tagatist andma – kuivõrd varasemalt oli nõue panditud, sai AS Alta Foods vabaneda pandist üksnes pandipidaja nõusolekul ehk olenemata sellest, kas nõue loovutati või tagatis loovutati, asendas see varasemat nõude panti. Kui nõude loovutamise lepingut ei oleks, oleks varasem pant jäänud kehtima, järelikult oli AS Alta Foods kohustatud igal juhul lubama pandiõiguse realiseerimist. Kui nõustuda seisukohaga, et pandiõigus tekkis alles nõude loovutamise lepingu sõlmimise hetkel (mitte varem), ei ole võimalik käsitleda seda kui „juba tekkinud kohustust“, mis on samuti PankrS 114 lg 1 p 2 eelduseks. Järelikult ei ole ühegi käsitluse puhul võimalik kohaldada viidatud pankrotiseaduse sätet ja selle alusel tagasivõitmise korras nõude loovutamise lepingut kehtetuks tunnistada. Kohus ei ole otsust tehes sellega arvestanud ega oma seisukohti motiveerinud. Kohus on leidnud, nagu oleks PankrS § 114 lg 1 p 2 ehk hagiavalduse nn esimese alternatiivi kohaldamise eeldused täidetud ning jätnud muud alternatiivsed OÜ Dalton Eesti (ja hageja) seisukohad otsuses käsitlemata (vaatamata sellele, et tegelikkuses on hageja menetluses tuginenud üksnes PankrS § 114 lg 1 p 2, nn esimesele alternatiivile (mida kohus on käsitlenud). OÜ Dalton Eesti vaidleb vastu ka hageja väidetele seoses PankrS § 110 lg 1 p 2 ja PankrS § 111 lg 3 võimaliku kohaldamisega kõnesoleva vaidluses. OÜ Dalton Eesti jääb kõigi eelneva menetluse käigus esitatud vastuväidete juurde ka osas, mis puudutavad hageja alternatiivseid seisukohti. PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Nõude loovutamise lepinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve. Isegi juhul, kui AS Alta Foods võlausaldajate huve oleks kõnealuse tehinguga kahjustatud, ei teadnud ega pidanudki OÜ Dalton Eesti sellest teadma. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Järelikult ei ole ka PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel tehingu kehtetuks tunnistamise eeldused täidetud. AS Alta Foods sai nõude loovutamise lepingu alusel selle väärtusele vastava nõude SIA ACP ja ACPSCA vastu, hageja ei tõendanud, et AS Alta Foods nõude loovutamise lepinguga saadu oli nõudest väiksema väärtusega. Järelikult ei ole võlausaldajate huve kahjustatud. AS Alta Foods maksevõime ei oma nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal antud vaidluse lahendamisel tähtsust. Pankrotivõlgniku maksejõuetus ei ole PankrS § 110 lg 1 p-i 2 (ega PankrS § 114 lg 1 p-i 2 esimese alternatiivi) kohaldamise eelduseks. Samas ei kinnitaks AS Alta Foods maksejõuetus (kui see oleks tõendatud) nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal automaatselt võlausaldajate huvide kahjustamist. Isegi kui AS Alta Foods võlausaldajate huve oleks nõude loovutamise lepinguga kahjustatud, ei olnud OÜ Dalton Eesti sellest teadlik ega pidanudki teadlik olema. Hageja ei esitanud ühtegi tõendatud väidet, mis kinnitaks vastupidist. Hageja tõenditena esitatud dokumendid on AS-i Alta Foods siseinfo, mis ei olnud ega saanudki olla OÜ-le Dalton Eesti (kui kolmandale isikule) teada. OÜ-d Dalton Eesti pole teavitatud ja hageja pole tõendanud OÜ Dalton Eesti teavitamist AS-i Alta Foods maksejõuetusest. OÜ Dalton Eesti on usutavalt põhistanud, miks ta ei olnud ega pidanudki olema teadlik AS Alta Foods maksejõuetusest ja OÜ Dalton Eesti ei pea tõendama negatiivset asjaolu (võlausaldajate huvide kahjustamisest mitteteadmist). Lisaks on kontserni (kuhu AS Alta Foods ühe ettevõttena kuulus) ettevõtete

vahel üksteise kohustuste tagamine tavapärane, mistõttu kontserni teiste ettevõtete kohustustega seonduv nõude loovutamine ei kinnita võlausaldajate huvide kahjustamist. OÜ Dalton Eesti ei nõustu hageja (üllatusliku) väitega, nagu oleks nõude loovutamise lepingul kinke iseloom. Selle välistab fakt, et AS Alta Foods sai nõude loovutamise lepinguga vastu samaväärse nõude SIA ACP ja ACPSCA vastu. Nõude loovutamise lepingul ei ole isegi osaliselt kinke iseloomu, mistõttu on välistatud PankrS § 111 lg 3 alusel tehingu kehtetuks tunnistamine. Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 10.01.2013 otsus tuleb tühistada osas, millega rahuldati hagi kostja I AS Alta Food s (pankrotis) vastu ning jätta hagi tema suhtes TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbivaatamata. Muus osas nõustub kolleegium täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-15-13 p-s 13 märkinud: „Kolleegium peab täiendavalt vajalikuks märkida järgmist. Alates 1. jaanuarist 2010 on pankrotihalduril PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi õigus olla võlgniku asemel (mitte nimel) kohtumenetluses menetlusosaliseks sellises vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 541 lg 1 järgi teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Pankrotivara tagasivõitmise hagides on seega hagejaks pankrotihaldur. Eelviidatud sätetest tulenevalt ei saa pankrotivõlgnik osaleda ise kostjana või muu menetlusosalisena kohtumenetluses, milles pankrotihaldur nõuab vara tagasi pankrotivara hulka“. Nii on see ka praeguses menetluses, kuhu on kaasatud kostjana I pankrotivõlgnik. Eeltoodu alusel tuleb hagi kostja I AS Alta Foods (pankrotis) vastu esitatud nõude osas jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole hagi rahuldamisel kostja II suhtes rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. PankrS (03.08.2009 kehtinud redaktsioon) § 114 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis anti kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud, samuti kui võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Maakohus tuvastas õigesti kõik nimetatud sätte kohaldamise eeldused ja rahuldas põhjendatult hagi. Kolleegium leiab, et maakohus on vaidlustatud lepingu põhjendatult kvalifitseerinud õigesti tagatisloovutamise tehinguna PankrS § 114 mõttes. Ebaõiged on apellatsioonkaebuses toodud väited, mille kohaselt ei ole maakohus selgelt vaidlustatud tehingut kvalifitseerinud. Maakohus on otsuses sõnaselgelt tuvastanud, et vaidlusalune leping tuleb kvalifitseerida kui tagatisomandamise leping, millega hageja loovutas talle kuuluva nõudeõiguse kostjale, kui tagatise kolmandate isikute st SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners kohustute täitmise tagamiseks. Maakohus leidis põhjendatult, et vastavalt poolte kokkulepitule on tagatis antud SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners kohustuste täitmise tagamiseks kostja II ees, mis tulenesid nende (SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA

Alta Capital Partners) ja Mari Ti vahel 30.06.2008, 14.11.2008 ja 14.02.2009 sõlmitud lepingutest, kus kostja II asus osaliselt (aktsiate müügilepingust tulenevate nõuete osas) M. Ti asemele alates 14.02.2009. Seega oli kohustus tekkinud enne tagatise andmist. Kaebuses toodud väited ei anna alust selles osas maakohtu otsust muuta Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses toodud seisukoht, mille kohaselt nõude tagatisloovutamisele ei ole iseloomulik, et võlgnik, kelle kohustuste tagamiseks tagatis anti, maksab tagatise andjale selle eest tasu, mis on samaväärne tagatise väärtusega. Poolte tahe oli suunatud sellele, et määratleda hind nõude loovutamise eest. Kohtu järeldus nõude loovutamise eest saadud tasu ebaselguse osas on ebaõige ja vastuolus nõude loovutamise lepingust nähtuvaga. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt: „on hageja üle andnud talle kuuluvad nõudeõigusest tulenevad õigused kostjale, saamata mingit vastusooritust. Seega ei ole tegemist tavapärase nõudeõiguse loovutamisega. Antud loovutamine on lepingupoolte poolt seotud kolmandate isikute (Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners) kohustustega kostja ees ning on kokku lepitud, et hagejal tekib nõudeõigus nende kolmandate isikute vastu vaid siis, kui kostja asub realiseerima omandatud nõuet. Hagejal tekkiv nõudeõigus on samas suuruses, kui kostja saadav tulem omandatud nõudelt. Kuni selle ajani, kui kostja ei ole asunud omandatud nõuet realiseerima, ei ole hagejal mingit nõudeõigust kellegi, ka kolmandate isikute vastu. Selles osas on tegemist tüüpilise tagatise/pandi andmisele iseloomuliku olukorraga, kus pantija ei saa pandieset kasutada ja tal ei ole kellegi vastu nõudeõigust, kuni pandipidaja ei ole asunud pandieset realiseerima. Pandieseme realiseerimisega läheb pantijale üle nn regressiõigus tema tagatise arvelt saadu ulatuses võlgniku/kolmanda isiku vastu, kelle nõuet ta tagas“. Õige ei ole ka apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt ei ole vaidlusaluses lepingus kokku lepitud nõude tagasiloovutamise aega ega muid olulisi tingimusi. Kaebuses leitakse, et kuigi nõude loovutamise lepingu p-s 1.1 oli kokku lepitud, et kui SIA Alta Capital Partners S.C.A SICAR ja SIA Alta Capital Partners täidavad Silvano lepingust tulenevad kohustused, loovutab OÜ Dalton Eesti nõude tagasi AS-ile Alta Foods, ei ole lepingus sätestatud, millal ja mis tingimustel on OÜ Dalton Eesti kohustatud nõude tagastama. Kolleegium ei nõustu lepingu p 1.1 sellise tõlgendusega. Lepingu p 1.1 kohaselt on sõnaselgelt kokku lepitud selles, et ACP poolt müügilepingust tulenevate kohustuste täitmisel loovutab võlausaldaja (käesolevas menetluses kostja II) loovutatava nõude tagasi AF-ile (t.l. 36, I kd). Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt on mistahes liiki tagatiste puhul tavapärane, et tagatise lõpetamine või selle tagasiandmine seatakse sõltuvusse üksnes tagatava kohustuse täitmisest, määramata selle juures muid tähtaegu või tingimusi. Kolleegiumi arvates ei põhjendatud apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt tagatisloovutamise puhul, arvestades, et enne tagatud kohustuse sissenõutavaks muutumist lepingupartnerit ei teavitata tagatisloovutamise toimumisest ja et just see asjaolu kinnitaks, et tegemist oleks nagu tavapärase nõude loovutamisega. Antud juhul oli kohustus sissenõutav ja lepingu p. 1.4 kohaselt oli kostjal II õigus asuda oma nõudeid SIA ACP ja ACPSCA vastu rahuldama tagatise ehk siis temale loovutatud nõude arvel koheselt, seega oli loogiline, et lepingu p 1.3 järgi AS Luterma teavitamine nõude loovutamisest. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt on täitmata PankrS § 114 lg 1 p 2 nimetatud ajaline kriteerium ja nõude loovutamise lepingut ei saa viidatud sätte alusel kehtetuks tunnistada (isegi kui kohus on leidnud, et tegu oli tagatisloovutamisega). Kostja II väited selle kohta, et vaidlusalune leping hakkas kehtima juba palju varem pole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Kostja II leidis, et kuigi nõue panditi rohkem kui 6 kuud enne AS-i Alta Foods pankrotimenetluse algust, vormistati pant nõude loovutamise lepinguga ümber nõude loovutamise näol (kuivõrd tegemist ei olnud tagatisloovutamisega). Vaidlusaluse lepingu p 2.1.3 kohaselt ei lasu loovutataval nõudel

mingeid võlaõiguslikke ega asjaõiguslikke koormatisi, samuti pole AF sõlminud mingeid lepinguid ega kokkuleppeid selliste koormatiste seadmiseks tulevikus (t.l.34, II kd). Asjakohane pole kostja II viide aktsiate müügi ja tagasiostulepingule, kuna selle lepingu pooleks ei olnud AF (t.l.35, I kd). Kuna maakohus rahuldas hagi esimesel alternatiivsel alusel, siis ei pidanud ta andma hinnangut hageja poolt esitatud teistele alternatiivsetele alustele. Seega jätab ka kolleegium need apellatsioonkaebused toodud väited tähelepanuta. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja II kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.