Asjaõigus › Omandiasjad

asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) lõpetatakse ja kinnistu jagatakse reaalosadeks järgnevalt:  katastriüksus nr 71302:001:0981 jääb Sxxxx Mxxx ainuomandisse ja  katastriüksus nr 71302:001:0982 jääb Mxxxx Lxxxxx ainuomandisse.

nr

Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord: Poolte kokkuleppel ei saa määrusele esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MxxxxxLxxx esitas 27.12.2012. a kohtule hagiavalduse Sxxxx Mxxx vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt andis Tartu notar Tiina Tomberg 20.11.2012. a välja pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt pärisid xxxxxxxxxx. a surnud Axxx Mxxx pärandvara pooles mõttelises osas hageja MxxxxxLxxx ja pooles mõttelises osas kostja Sxxxx Mxxx. Pärandvara hulka kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas asuv kinnistu, mis koosneb kahest katastriüksusest: hoonestatud katastriüksus 71302:001:0981 ja maatulundusmaa 71302:001:0982. Hageja ja kostja on kantud kinnistusregistrisse kinnistu kaasomanikena võrdsetes mõttelistes osades. Hageja palus kohtul kaasomand kinnistule lõpetada, jagades kinnistu kaheks reaalosaks selliselt, et katastriüksus 71302:001:0981 hoonestatud osa jääks kostja omandisse ja katastriüksus 71302:001:0982 jääks hageja ainuomandisse. Kostja esindaja teatas 21.03.2013. a kirjalikus vastuses, et vaidleb hagile vastu ega tunnista hageja nõuet. Kostja esindaja ei ole nõustunud kaasomandi lõpetamisega hageja poolt pakutud viisil. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 02.05.2013. a. Pooled jõudsid kohtuistungil kaasomandi jagamise osas kokkuleppele ja sõlmisid kompromissi, mis protokolliti. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Pooled on sõlminud kokkuleppe ühisomandis oleva kinnistu jagamiseks. Kostja, Sxxxx Mxxx, on alaealine (sündinud xxxxxxxxxx. a) ja teda esindab menetluses tema seaduslik esindaja – ema Axxx Mxxx.

Perekonnaseaduse (PkS) § 131 lg 1 näeb ette, et lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PkS § 188 lg 1 p 10 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel ilma kohtu eelneva nõusolekuta muu hulgas sõlmida kaasomandi jagamise kokkulepet. Seega on kostja seaduslikul esindajal kostja nimel kaasomandi jagamise kokkuleppe sõlmimiseks vajalik kohtu nõusolek. Kohus leiab, et kostja esindajale tuleb anda nõusolek kostja nimel kaasomandi jagamise kokkuleppe sõlmimiseks hagejaga. Kohtu hinnangul ei kahjusta sõlmitud kokkulepe alaealise kostja huve. Kohus tegi kindlaks, et hageja Mxxxx Lxxx ja kostja Sxxxx Mxxx on xxxxxxxxxx. a pärimistunnistuse alusel xxxxxxxxxx. a kantud kinnistusraamatusse kinnistu, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ühisomanikena. Kinnistu on jagatud kaheks katastriüksuseks: hoonestatud katastriüksus nr 71302:001:0981 suurusega 7,38 ha ja hoonestamata maatulundusmaa katastriüksus nr 71302:001:0982 suurusega 10,29 ha. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Hageja ja kostja esindaja kostja nimel on kokku leppinud, et ühisomandis olev kinnistu jagatakse selliselt, et hoonestatud katastriüksus nr 71302:001:0981 jääb kostja ainuomandisse ja hoonestamata maatulundusmaa katastriüksus nr 71302:001:0982 jääb hageja ainuomandisse. Hageja on selgitanud, et poolte läbisaamine ei ole hea, mistõttu on seni olnud raskendatud ühisomandi teostamine ja ühisomandis oleva kinnistu haldamine. Kohtu hinnangul on kinnistu jagamine otstarbekas. Kostja esindaja selgitas kirjalikus vastuses, et tema huviks on, et hageja hüvitaks kostjale kuuluva pärandiosa rahas. Päras kinnistu reaalosadeks jagamist on pooltel õigus iseseisvalt otsustada ainuomandisse jääva katastriüksusega seotud küsimusi, seal hulgas otsustada vara võõrandamine. PkS § 127 alusel hoolitsevad kostjale jääva vara eest kuni kostja täisealiseks saamiseni tema vanemad. Alaealise nimel kinnisasja võõrandamiseks on vajalik kohtu luba. Kohtuistungil andis kostja esindaja seletuse, et tal ei ole paremat lahendust pakkuda kui on hageja pakutu. Lapseealine kostja kinnistul ei ela, kostja esindajal on ka teine kinnistu, kus elatakse, kus elab ka kostja ja praegu ei ole kostja esindajale teada, mis kinnistuga edaspidi tegema hakatakse. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kinnistu jagamise puhul hageja pakutud viisil ei jää kostja oma omandist ilma ja tal on võimalik edaspidi otsustada, mida kinnisasjaga ette võtta. Seetõttu ei kahjusta praegune tehing mingil viisil alaealise kostja huve, vaid loob võimalused omandiõiguse teostamiseks edaspidi ja sellise tehingu tegemiseks saab anda alaealise kostja nimel tema seaduslikule esindajale, emale nõusoleku. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitas pooltele kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled leppisid kokku, et loobuvad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Poolte kompromissi alusel kinnistu jagamisel uue registriosa avamiseks ja poolte kandmiseks kinnistusraamatusse jagamise tulemusena tekkivate kinnistute ainuomanikena, tuleb pooltel endil pöörduda käesoleva kohtumäärusega kinnistusregistripidaja poole.

Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivust 62,50 eurot. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohus tegi kindlaks, et hageja esindaja tasus 27.12.2012. a hageja eest Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu summas 250 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o summas 125 eurot tagastada. Hageja taotlusel määrab kohus, et riigilõiv tuleb tagastada Advokaadibüroo Valge&Uiga pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.