Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (3)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Asjaolud ja menetluse käik TKSK OÜ esitas 16.11.2012.a kohtule hagiavalduse osaühingu OLEFOR vastu rendilepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista põhivõlg summas 2726 eurot ja viivis summas 2726 eurot, kokku 5452 eurot. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kostja äriregistrijärgsel asukoha aadressil saadetud menetlusdokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kostja eposti aadressil saadetud menetlusdokumentide kättesaamist kostja seaduslik esindaja ei kinnitanud. Kohus otsustas 04.02.2013.a määrusega toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu lähtudes TsMS § 317 lg 11. Teade hagiavalduse ja hagile vastamise määruse kohta avaldati 04.02.2013. a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks 07.03.2013.a. Kostjat hoiatati TsMS §-is 407 ettenähtud võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja hagile kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid hageja ja kostja rendilepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse tõstuki kuueks kuuks. Kostja kohustus tõstuki kasutamise eest maksma hagejale tasu. Rendilepingut kirjalikult ei allkirjastatud. Kostja on rendilepingut rikkunud ja ei ole tasunud rendimakseid nõuetekohaselt. Kostja ei ole hagile vastanud, seega saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle

2 (3)

rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Rendilepingule ei ole seaduses ette nähtud kohustuslikku vorminõuet. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse rikkumise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on rendilepinguga kokku leppinud viivise määras 0,3 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga viiviseid kokku summas 2742,13 eurot. Hageja ei nõua kostjalt viivist põhinõuet ületavas osas. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja rendilepingust tuleneva võla summas 2726 eurot ja viivise summas 2726 eurot, kokku 5452 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja esitas kohtule enda menetluskulude nimekirja ja taotles kostjalt tema kasuks välja mõista hagilt tasutud riigilõivu ja lepingulise esindaja tasu summas 187,50 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hagilt on tasutud riigilõivu summas 350 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kohus leiab ka, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud. See jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 537,50 eurot, millest 350 eurot on hagilt tasutud riigilõiv ja 187,50 eurot lepingulise esindaja tasu katteks. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.